KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Vaheotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2010.a Tallinn Tsiviilasja number 2-10-12268 Tsiviilasi T K K (K, isikukood XXX, elukoht XX) hagi EK (K, isikukood XXX, XXX) vastu 99 000 krooni saamiseks 99 000 krooni Tsiviilasja hind Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2010.a Kohtuistungil osalenud Hageja T K K isikud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maire Arm RESOLUTSIOON
- Jätta T K K hagi E K vastu 99 000 krooni saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
- Menetluskulud jätta T K K kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja selie põhjendused Hagejale kuuluvas korteris asukohaga XXX hakkas
- aastal vesi tilkuma läbi magamistoa lae. Hageja teavitas veeavariist koheselt korteriühistu esimeest, kepoolt 15.07.2003 antud tõendist nähtub, et uputuse põhjustas veesüsteemi rike kostja korteris. Kostja on algusest peale takistanud hagejal ja ka korteriühistul kiirelt välja selgitada veerikke põhjus ning seeläbi toimus pidev vee läbijooks hageja korterisse kuni 2009.aasta jaanuarini, mil lõpuks õnnestus kostja korteris vahetada halvasti ühendatud põrandatrapp ja hüdroisolatsioon. Veekahjustuse likvideerimine hageja korteris lõppes 2009 juulis. 17.05.2010 eelistungil ütles hageja esindaja, et aegumine hakkas kulgema isiku tuvastamisest. Enne aastat 2009 kahju osas läbirääkimisi ei toimunud, kuna polnud teada isik. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Hageja kirjeldab, et tema korteri lae veekahjustus tekkis
- aastal. Haginõude sisuks on kahju tekitamise tagajärjel nõutava otsese kahju ja saamata jäänud tulu nõue. Hagiavaldus on kohtule esitatud
- aastal. Kostja osundab, et hageja poolt hagile lisatud dokumentidest nähtub kahju kindlakstegemine juba
- aastal, selleks on tolleaegne ühistu esimees väljastanud vastava tõendi. Tõend on dateeritud kuupäevaga 15.07.
- Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja keeldus omapoolsest koostööst veeavarii likvideerimisel. Kostja kinnitab, et koos hagejaga tegutseti korduvalt ühiselt, et selgitada välja veelekke põhjused. Oma väidete tõenduseks esitas kostja Toru Abi akti veelekke otsingute kohta. Nimetatud aktist nähtub, et Toru Abi otsis nii hageja kui kostja eraldi või ühistellimusel neljal korral - 02.08.2004, 03.08.2004, 04.01.2005 ja 12.04.2005 kostja korteris veeleket. Ka hageja poolt esitatud tõend, mis on dateeritud aastaarvuga 2006 „Tõnismägi 3-13 korteri magamistoa lae niiskuskahjustuse põhjuse analüüs", annab põhjuseks 95% kindlusega ülakorteri nr 15 lekkiv köögi-vannitoa vaheline torusüsteem. Ka nimetatud analüüsist on möödunud üle kolme aasta. Kahjunõudest ei ole hageja kostjat teavitanud. Kohtupraktikas valitseb arusaam, et ebamõistlik oleks lubada kahjustatud isikul nõuda kahju tekitajalt sellise kahju hüvitamist, mitekkimist ta oleks ise mõistlike abinõude tarvituselevõtuga saanud vältida. Mõistlikeks toiminguteks loetakse ka õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui hageja leidis erinevalt kostjast, et tal ei võimaldata tegeleda lekkekoha otsingutega, kahju likvideerimisega või ei tee seda kostja ise piisavalt aktiivselt, oleks tal olnud võimalik koheselt või vähemalt mõistliku aja jooksul peale kahju tekkimist pöörduda kohtu poole. Hageja seda ei teinud. Seitse aastat hiljem nõuda kohtus saamata jäänud tulu, on kostja arvates pahatahtlik. Kostja taotleb aegumise kohaldamist ning vaheotsuse tegemist. 17.05.2010 eelistungil ütles kostja esindaja, et aegumine 3 aastat hakkas kulgema kahjust teadasaamisest, st alates aastast
- Kohtu põhjendused Pooled taotlesid aegumise küsimuse lahendamiseks vaheotsuse tegemist. Hagi aegumise osas seisukoha võtmisel juhindub kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 143 sätestatust, mikohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Hageja kahju moodustub otsesest varalisest kahjust summas 3 000 krooni ning saamata jäänud tulust summas 96 000 krooni. Ka saamata jäänud tulud on võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 järgi käsitletav varalise kahjuna. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega on nimetatud sätte alusel oluline tuvastada, millal sai hageja teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust, või millal ta pidi nimetatud asjaoludest teada saama. Kahju tekitas vee läbijooks hageja korterisse. Hagiavalduse kohaselt hakkas 2003.a-1 vesi hageja korterisse tilkuma läbi magamistoa lae. Seega sai hageja kahjust teada 2003.a-1 sõltumata sellest, et kahju tekitav seisund kestis juulini
- Kahju on kõige varasemalt fikseeritud 15.07.2003 K ühistu tõendis (t lk 8). Kuivõrd kahju kohta täpsemat kuupäeva fikseeritud ei ole, võtab kohus sekuupäeva aluseks kahjust teadasaamise dateerimisel. Kahjust teadasaamine ei võrdu kahju suuruse täpse fikseerimisega ning selleks ei saa pidada ka kindlustusseltsi maksmisotsusest teadasaamist (t lk 20). Hagejale pidi omavastutuse suurus ning asjaolu, et omavastutuse ulatuses kindlustusselts raha välja ei maksa, kogu aeg teada olema. Samuti pidi hagejale kohe olema arusaadav, et veekahjustusega korterit ei õnnestu tavapärase turuhinnaga üürida ning seega ka saamata jääv tulu. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju tekkimise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seadusandja ei ole samuti sätestanud, et kahju hüvitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja algus oleks erinevate kahju liikide korral erinev. Seega leiab kohus, et hageja sai kahjust teada 15.07.
- Aegumise kohaldamiseks tuleb tuvastada millal sai hageja teada kahju hüvitama kohustatud isiku. Hageja väidab, et sai kohustatud isikust teada pärast 11-15.01.2009 ekspertiisi tegemist (t lk 14-19). Esitatud tõendite kohaselt on aga juba 15.07.2003 märgitud, et veesüsteemi rike võib ta kostja korterist. Nimelt on K ühistu tõendis märgitud, et veeavarii on põhjustanud kuuendal korrusel asuva korteri veesüsteemi rike, korter 13 magamistuba asub otse korter 15 köögi all, korter 15 omanikud EK/ AEK on asjaga tutvunud (t lk 8). Samuti viitavad tõendid, et 2004 ja 2005 on otsitud leket kostja korterist (t lk 41) ning veelekke otsingud kostja korterist on lõppenud
- Kogu seaja vältel otsiti küll veelekke täpset kohta, kuid kohustatud isik oli teada. Tõenditest ei nähtu, et kohustatud isikuid võis olla mitu, mistõttu oleks hagejal võimatu oma nõuet õige isiku vastu pöörata. Seetõttu leiab kohus, et kahju hüvitamiseks kohustatud isik oli hagejale teada alates 15.07.
- Käesolev hagi on esitatud 15.03.2010, s.o hiljem kui kolme aasta möödumisel kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teadasaamisest. Seetõttu tuleb hagi pidada aegunuks. Hagi aegumise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et hagi on aegunud, on käesolev vaheotsus lõppotsus ning kohus asja edasi ei menetle tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg
- TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik