Obsah (5)

§ 478§ 466§ 661§ 219§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 15. juunil 2010.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-10-16214 Tsiviilasi EA avaldus AA vanema õigu

§ 478lg 4).

Käesolev kohtumäärus jõustub pärast seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kui määruskaebus käeolevale määrusele jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 466lg3).

Käesolevale kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikutel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebus arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (

§ 661lg 2).

Avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja selle põhjendused.

1. 07.04.2010.a. Harju Maakohtule esitatud avalduses palub EA ära võtta AA õigused tema alaealise poja A A suhtes. vanema Avalduse kohaselt ei tunne AA huvi oma poja käekäigu vastu ega võta osa tema kasvatamisest ei materiaalselt ega muul viisil, millest tulenevalt on AA põhjendatud ära võtta vanema õigused tema alaealise poja suhtes. . Avalduses tugines EA PkS § 54 lg 1 p 1 sätestatule. Asjast puudutatud isiku AA seisukoht esitatud avalduse suhtes.
2. AA ei vaidle vastu esitatud avaldusele ega selle aluseks olevatele asjaoludele. Puudutatud isik on seisukohal, et kuivõrd vanema õiguste äravõtmist soovib ka poeg, tuleb seda ka teha. Tallinna linna seisukoht esitatud avalduse suhtes.
3. Eestkosteasutus on seisukohal, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AA oma lapse ega tema käekäigu vastu huvi ei tunne, kohtumised isaga on olnud üle aastate harvad ning tulenenud lapse huvist isa vastu, mitte aga vastupidi. AA ei võta osa ka oma poja ülalpidamisest. Asjast puudutatud isiku A A esindaja advokaat Owe Ladva seisukoht esitatud avalduse suhtes.
4. Juhindudes

§ 219

lg 2 p 3 sätestatust määras kohus A A riigi õigusabi korras esindajaks advokaadi. Riigi õigusabi osutas alaealisele advokaat Owe Ladva. Alaealise esindaja on seisukohal, et avaldus AA vanema õiguste äravõtmiseks tema poja A A suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele PkS § 54 lg 1 p 1 alusel, sest see on lapse huvides. AA ei ole osalenud oma poja A A kasvatamisel ega tema ülalpidamisel aastaid. Lapse huvidega oleks vastuolus kui laps isa ülalpidamisel peaks tulevikus osalema. Kohtumääruse põhjendused. 2

1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja, puudutatud isiku, eestkosteasutuse esindaja ja alaealise esindaja ning uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus AAlt vanema õiguste äravõtmiseks tema poja A A suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Materiaalõigusliku alusena kohaldab kohus käesoleva hagita perekonnaasja lahendamisel PkS § 54 lg 1 p 1 sätestatut, millise kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks põhjuseks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel
3. Menetlusosalistel puudub vaidlus selle üle, et A A on AA ja EA XXX.a. sündinud poeg.
4. Avaldaja ja puudutatud isiku seletustega leidis kohtuistungil tõendamist, et AA ei ole poja A A suhelnud ega tema kasvatamisel osalenud 10 aasta väitel. Pärast 10 aastast vaheaega kohtus AA pojaga 2010.a. märtsikuus, kuid vaatamata vahetatud kontaktidele ei ole ta pojaga ühendust võtnud ka pärast seda. AA ei vaidlusta ka asjaolu, et tal on lapse ülalpidamiseks maksatava elatise võlg EA ees, kuid põhjendab seda sellega, et tal ei ole töö puudumisel olnud võimalik lapse ülalpidamiseks elatist maksta. Kohtu käsutuses olevad Tallinna Linnakohtu otsus 3.maist 1996.a. ja Harju Maakohtu otsus
5. aprillist 2007.a. tõendavad, et AA on elatis välja mõistetud ja seda on suurendatud poja A A ülalpidamiseks. Kohtutäitur Veiko Kaasiku poolt väljastatud õiendid täiteasjas 007/2007/61449 tõendavad, et AA hoidub kõrvale täitemenetlusest, kus sissenõudjaks on EA ja elatise võlg seisuga 2009.a. august oli AA l 102.611.- krooni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd AA ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi mis oleks takistanud tal oma lapsega suhtlemast ja tema kasvatamisel osalemast aastate väitel, on põhjendatud temalt vanema õiguste äravõtmine tema poja A A suhtes PkS § 54 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulude jaotamine.
6. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 172

lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt

§ 219lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda.

EA menetluskuludeks olev riigilõiv ja tema esindajakulu tuleb

§ 172lõikest 1 jätta aga AA kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3 Piret Randmaa kohtunik 4