Obsah (4)
§ 187§ 4771§ 386§ 1722-10-22294 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-22294 Tsiviilasi Narva linna avaldus
§ 187
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 11.05.2010.a esitas Narva linn kohtule avalduse alaealisele M I eestkostja määramiseks ja 1
(3)2-10-22294 esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Avalduse kohaselt on alaealine laps jäänud ilma vanemliku hoolitsusega, kuna tema vanemad R I ja M I viibivad vahi all. Alates 31.03.2010.a laps elab oma vanaema N I perekonnas. N I andis kirjaliku nõusoleku alaealise lapse eestkostjaks olemiseks ning ta on sobiv isik. Viru Maakohus 12.05.2010.a määrusega rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse rakendamise avalduse ning määras kohtumenetluse ajaks alaealise M I ajutiseks eestkostjaks N I. Alaealise esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning M I on vajalik seada eestkoste, kuna ta on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. 25.10.2010.a kohtuistungil selgitas kohus avaldajale õiguslikku olukorda, et seoses uue perekonnaseaduse jõustumisega muutusid eestkostja määramise eeldused ning avaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus andis avaldajale aega menetluse edasise käigu kohta seisukoha esitamiseks kuni 05.11.2010.a. Avaldaja ei ole seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ja kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Alates 01.07.2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 214 lg 1 sätestab vanema hooldusõigus loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud. Vastavalt sama seaduse § 171 lg 1 kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Kohus tuvastas, et käesoleval juhul on lapsel olemas vanemad, kellel on lapse hooldusõigus. Kohus ei tuvastanud, et lapse vanematelt oleks hooldusõigus (enne 01.07.2010.a kehtinud seaduse järgi vanema õigused) ära võetud. Seega on lapse vanemad lapse seaduslikud esindajad. Kohus leiab, et alaealisele lapsele eestkostja määramise eeldused ei ole täidetud, s.o lapse päritolu on kindlaks tehtud ja lapsel on seaduslikud esindajad. Seega tuleb avaldus alaealisele M I eestkostja määramiseks rahuldamata. Kohus selgitab avaldajale, et juhul, kui esinevad objektiivsed põhjused lapse vanemate hooldusõiguse piiramiseks või selle äravõtmiseks, siis on avaldajal võimalik esitada vastavasisuline avaldus kohtule hagita menetluse algatamiseks ning sama menetluse raames taotleda lapsele eestkostja määramist (PKS § 134 ja § 135). Esialgne õiguskaitse Viru Maakohus 12.05.2010.a määrusega esialgse õiguskaitse korras määras alaealise M I ajutiseks eestkostjaks N I kohtumenetluse ajaks, kui mitte kauemaks kui 6 kuuks.
§ 4771
lg 2 kohaselt esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
§ 386
lg 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis eestkostja määramise avalduse rahuldamata, tuleb esialgse õiguskaitse korras alaealisele lapsele ajutise eestkostja määramine tühistada ja vabastada ajutine eestkostja ametist 2
(3)2-10-22294 alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud
§ 172
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
§ 172lg 3 2.
lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.
§ 172
lg 1 ja 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
(3)