Obsah (12)

§ 394§ 442§ 467§ 144§ 367§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308 Tsiviilasja number

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 25.08.2010 laekus Viru Maakohtusle Swedbank AS-ilt hagiavaldus T K`i (ik. xxxx) vastu võlgnevuse 8 954.61 krooni nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (T K sõlmisid 23.11.1999 Teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr

1. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 27.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr 08091756-VL, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 10 000 krooni, intressimääraga 23 % aastas. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi makseid iga kuu 07.kuupäeval. Kostja jäi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 07.03.2009 ning kuni 07.06.2009 kostja laenu tagasi ei maksnud. 22.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08135291-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221042585977 ja teenindava arvelduskontoga nr 1106550291 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 4 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Intressi kohustus kostja tasuma krediidilimiidi eest iga kuu 06.kuupäeval. Lepingu p 2 ja 5.7 kohaselt kohustus kostja tagama maksepäeval arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hagejal oli õigus tähtpäevaks tasumata summalt arvestada lepingu p 5.8 kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 06.04.2009 kuni 06.06.2009 kostja intressi ei tasunud. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 29.05.2009 lepingu ülesütlemise kirja, milles palus võlgnevused tasuda hiljemalt 13.06.
2. Hageja hoiatas, et võlgnevuse tähtajaks mittetasumisel, öeldakse lepingud ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu 17.06.2009 luges hageja lepingu ülesöelduks. 21.10.2009 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09-086797-KX alla. 2 07.05.2010 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses. 27.07.2010 tegi kohus määruse, millega jättis avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada (ts asi nr 2-10-21584). Hageja kandis maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu tasumisega kulu 750 krooni, milline summa

§ 144p 7 tulenevalt on kohtuväliseks kuluks ka hagimenetluses.

Hagi esitamise päeva seisuga 25.08.2010 ei ole kostja lepingutest tulenevat võlgnevust tasunud, mistõttu võlgnevus väikelaenulepingu järgi moodustab kokku 4325.87 krooni, millest põhiosa 3 577.20 krooni, intress – 363.59 krooni ja viivis kuni 25.08.2010 – 385.08 krooni. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu järgi moodustab võlgnevus sama päeva seisuga kokku 4628.74 krooni, intress 186.07 krooni, viivis kuni 25.08.2010 summas 383.12 krooni ning kaardikasko 71.79 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1, 144 p 7 ning

§ 367; 174-1 lg 3 ja 177 lg 2 sätetele.

Hageja taotleb kostjalt kokku võlgnevuse katteks 8 954.61 krooni väljamõistmist, samuti alates 26.08.2010 kuni põhinõude täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Hageja on esitanud ka taotluse juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Samuti taotleb hageja menetluskulude (summas 2350 krooni) kostjalt väljamõistmist ning nimetatud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – teleteenuste leping, lepingu nr 08-091756-VL andmed, sooritatud operatsioonid ja võlgnevuse arvestus; vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja sellest tuleneva võlgnevuse arvestus; kostjale saadetud kirjad lepingute ülesütlemise kohta, hageja esindaja volikiri, kohtumäärus maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise kohta, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud kostjale isiklikult 01.09.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 15.09.2009.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks.

3 Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes laenulepingu tagasimaksed ja kasutatud krediidilimiidilt intressid tähtaegselt tasumata ja püsimaksed tagastamata. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 8954.61 krooni, millest põhiosa moodustab 7564.96 krooni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates – 26.08.2010. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid riigilõivu tasumisest kogusummas 2350 krooni (sh 750 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja 1600 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv).

§ 177

lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 02. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4