Obsah (12)

§ 394§ 442§ 467§ 144§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 174§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-10-

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.08.2010 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS– –ilt hagiavaldus M S`lt võlgnevuse summas 43 430.46 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (M S) sõlmisid 20.02.2004 Teleteenuste osutamise lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr

1. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 13.09.2007 13.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr 07167067-VL summas 40 000 krooni, intressimääraga 18% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja kontole üle. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi makseid iga kuu 10.kuupäeval. Tagasimaksete tasumisega jäi kostja võlgnevusse alates 10.02.2009 ning kuni 10.05.2009 kostja makseid ei teinud, olles viivituses järjest 4 järgneva tagasimaksega. 30.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel arvelduskrediidi lepingu nr 07-215526KP, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5000 krooni kostja arvelduskontol nr
2. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Krediit võimaldas kostjal teha tehinguid konto negatiivset saldot limiidi ulatuses kasutades. Limiidi kasutamise eest oli ta kohustatud tasuma intressi 22% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks oli 15.kuupäev. 15.02.2009 kuni 15.04.2009 kostja intressi ei tasunud. Vastavalt lepingule oli hagejal õigus arvestada viivist puudujäävalt summalt järgnevast päevas t arvates VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
3. 28.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-068903-CC, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Charge (P) krediitkaardi, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221021459396 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 6 000 krooni ulatuses ning sularahalimiidiga 3000 krooni ulatuses kalendrikuus. Lepingu p 5.5 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval (10.kuupäev) oleks arvelduskontol kaardiga seotud maksete summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Aastatasu krediitkaardi kasutamise eest oli 300 krooni. Maksepäeval vahendite puudumisel kohustus kostja tekkinud võlgnevuselt tasuma viivist 0,22% päevas (lepingu p 5.6). 2 Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 28.04.2009 kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuste kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 13.05.
4. Hageja hoiatas kostjat, et jooksva võlgnevuse tähtajaks mittetasumisel, loeb hageja lepingud ülesöelduks. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud, võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja ütles 14.05.2009 lepingu ennetähtaegselt üles. 15.05.2009 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09-039696-KX alla. Kostja ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust, mistõttu kohustuse rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. Hageja esitas 06.08.2009 Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses . 28.07.2010 tegi kohus määruse, millega jättis hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluses rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1;

§ 144p 7 ning § 367 sätetele.

Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – teleteenuste leping, lepingute nr 07-167067-VL, nr 07-215526-KP, nr 09-039696-KX ja nr 08-068903-CC andmed, sooritatud operatsioonid ja võlgnevuse arvestus; kostjale saadetud kirjad lepingu ülesütlemise kohta, hageja esindaja volikiri, kohtumäärus maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise kohta, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja rahvastikuregistris märgitud aadressile (xxxx ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud kostjale isiklikult 07.09.2010. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 07.10.2009.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välismaale kättetoimetamisel vastavalt vähemalt 28 päeva - ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on hagiavalduses nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse, et juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

3

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes laenulepingu tagasimaksed ja kasutatud krediidilimiidilt intressid tähtaegselt tasumata ja maksed tagastamata. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku kõigi lepingute järgi summas 43 430.46 krooni, sellest põhivõlgnevus – 36 127.68 krooni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (36 127.68 kroonilt) alates 27.08.2010. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 61416, 26.08.2010 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 7500 krooni, millele

§ 144

p 7 ja § 483 lg 6 tulenevalt lisandub kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 1083.83 krooni. Hageja kantud kulud kokku moodustavad seega summas 8 583.83 krooni.

§ 177

lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus

1. detsembril
2. a. Nooremreferent Irma Külavee Lea Herne Lea Herne 4