Obsah (7)

§ 6§ 7§ 23§ 9§ 92§ 83§ 93

3-08-2198 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-2198 Haldusasi Keskkonnainspek

§ 6lg-test 2 ja 3 seda protestis taotleda ei saa.

Protesti rahuldamine on välistatud tulenevalt õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse põhimõttest. Haldusakti tühistamiseks esitatud protesti läbivaatamisel peab halduskohus arvestama õiguspärase ootuse põhimõttega, sest protesti esitamiseks ei näe seadus ette tähtaega. Vaidlustatud haldusaktide tühistamine kahjustaks kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Grove Invest huve, kes on korraldusega nr 145 kehtestatud detailplaneeringu objektiks oleva kinnistu ja sellele püstitatud ehitiste omanik. Käesoleval juhul on protest esitatud 2 aastat ja 3 kuud pärast detailplaneeringu kehtestamise kohta antud korralduse nr 145 vastuvõtmist, ca 2 aastat ja 2 kuud pärast ehitusloa väljastamise kohta antud korralduse nr 156 vastuvõtmist ning 9 kuud pärast kasutusloa väljastamise kohta antud korralduse nr 15 vastuvõtmist. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et OÜ-l Grove Invest oli protesti esitamise ajaks tekkinud õiguspärane ootus ja usaldus vaidlustatud korralduste kehtima jäämise suhtes, kuna

§-s 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul korraldusi ei vaidlustatud ning protest on esitatud vaidlustatud korralduste andmisest oluliselt hiljem. OÜ Grove Invest on vaidlustatud haldusaktide kehtima jäämist usaldades asunud nendest tulenevaid õigusi realiseerima – korraldusega nr 145 kehtestatud detailplaneeringu ja korraldusega nr 156 väljastatud ehitusloa alusel on OÜ Grove Invest püstitanud kinnistule paadikuuri ning teinud selleks märkimisväärseid kulutusi. Lisaks paadikuurile on OÜ Grove Invest püstitanud kinnistule detailplaneeringuga kavandatud elamu-esindushoone (ehitisregistri kood 120299538), millele on väljastatud ka kasutusluba, samuti on OÜ Grove Invest rajanud detailplaneeringuga kavandatud paadisilla. Protestist võib järeldada, et avalik huvi vaidlustatud haldusaktide tühistamise suhtes seisneb üldisemalt Kiruvere järve kalda kaitsmises vastavalt LKS §-le 34 ning konkreetsemalt kallasraja vaba kasutamise tagamises. Kinnistule rajatud piirdeaed, mis väidetavalt takistab kallasraja kasutamist, on võimalik ümber paigutada ning see ei eelda vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Samuti ei ole protestis väidetud, et ehituskeeluvööndi piiridesse jääv paadikuur kahjustaks mingil viisil looduskeskkonda. Seega ei nähtu, et esineks ülekaalukas avalik huvi vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks. Eeltoodut arvestades on vastustaja seisukohal, et õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse põhimõttest tulenevalt on protesti rahuldamine välistatud, sõltumata vaidlustatud haldusaktide väidetavast õigusvastasusest. 3 Korraldusega nr 145 kehtestatud detailplaneeringuga on kavandatud ehituskeeluvööndisse paadikuuri rajamine. Detailplaneering ei näe nimetatud ehitisele ette mingit muud otstarvet. Vastavalt LKS § 38 lg 5 p-le 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele või veeliiklusrajatisele. Protesti kohaselt on paadikuur käsitletav LKS § 38 lg 5 p-s 2 nimetatud rajatisena, seega nimetatud asjaolu üle vaidlust ei ole. Järelikult ei ole detailplaneering iseenesest LKS §-ga 38 vastuolus, seda sõltumata sellest, millise otstarbega ehitisele andis vallavalitsus hiljem korraldusega nr 156 ehitusloa ja korraldusega nr 15 kasutusloa. Vastustaja lähtus paadikuuri püstitamiseks ehitusloa andmisel ja sellele hiljem kasutusloa andmisel sellest, et Harjumaa Keskkonnateenistus oli planeeringulahenduse 18.04.2006 kirjaga kooskõlastanud. Harjumaa Keskkonnateenistusele kooskõlastamiseks esitatud planeeringumaterjalidest nähtus nii paadikuuri suurus kui ka selle asukoht. Kuivõrd keskkonnateenistus nõustus sellise ehitise püstitamisega ehituskeeluvööndisse (tingimusel, et see ei takista kallasraja kasutamist), ei pidanud vastustaja põhjendatuks ehitusloa väljastamisest keelduda üksnes seetõttu, et osad hoonesse kavandatud ruumid olid muu kasutusotstarbega. Puudub vaidlus, et püstitatud ehitis on muuhulgas kasutusel ka paadikuurina. Vastustaja möönab, et paadikuur on detailplaneeringu ja ehitusloa kohaselt rajatud osaliselt kallasrajale, mille laiuseks on 4m vastavalt VS § 10 lg-le

1. Nimetatu ei tähenda vastustaja arvates siiski seda, et vaidlustatud haldusaktid oleksid vastuolus LKS § 36 lg-ga 1 ning tuleks tühistada. KI 07.07.2008 kirjas on märgitud, et kallasrajale ulatub paadikuuri idapoolne nurk, jättes kallasraja vabaks ca 2,5m ulatuses. Seega on inimeste ja loomade vaba läbipääs (olgugi et seaduses sätestatust kitsamal) kallasrajal LKS § 36 lg 1 mõttes siiski tagatud. Vastustaja nõustub, et tulenevalt LKS §-st 36 ei või piirdeaed seejuures siiski takistada inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal, kuid ükski protestis vaidlustatud haldusakt piirdeaia paigaldamist selliselt ka ei luba. Detailplaneeringu põhijoonisest nähtuvalt ei ulatu nn õueala kallasrajale. Eeltoodust nähtub üheselt, et detailplaneering ei luba piirdeaia rajamist selliselt, et see takistaks kallasraja kasutamist. Vastustaja ei nõustu protestis väljendatud seisukohaga, et tehistiigi rajamine ehituskeeluvööndisse ei ole LKS sätete järgi lubatud. Vastustaja hinnangul on nimetatud rajatise näol tegemist kalakasvatusrajatisega. LKS § 38 lg 5 p 5 sätestab, et kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud kalakasvatusehitisele ehituskeeld ei laiene. Lisaks märgib vastustaja, et ka Harjumaa Keskkonnateenistus nõustus 18.04.2006 kirjaga tiigi rajamisega kinnistu võsastunud niidualale. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohtadega osas, mis puudutavad KI Põhja regiooni pädevuse puudumist protesti esitamiseks. Lisaks leiab kolmas isik järgmist. KI Põhja regioonil ei ole keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 7 lg-s 4 viidatud protestiõigust, sest vaidlustatud aktide eesmärgiks ei ole keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste ülesannete täitmine. Kuna paadikuuri ehitusloa ja kasutusloa väljastamisel ei olnud keskkonnamõju hindamine nõutav, siis ei pidanud vastustaja nende aktide väljastamisel teostama ühtegi KeJS § 7 lg-s 1 kirjeldatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalast ülesannet, mille üle oleks KI-l järelevalvepädevus ja protesti esitamise õigus. Sama põhimõte kehtib ka detailplaneeringu kehtestamise kohta. 4 Kolmas isik on seisukohal, et vallavalitsusel puudus ja puudub seaduslik võimalus mistahes viisil muuta või tühistada detailplaneeringut, paadikuuri ehitusluba või kasutusluba, sest ei esine aluseid detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks PlanS § 27 lg 1 alusel ega paadikuuri ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks EhS § 28 lg 1 alusel ega ka kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks EhS § 38 lg-te 1 ja 2 alusel. Kolmanda isiku arvates ei nähtu seadustest ka võimalust detailplaneeringu, paadikuuri ehitusloa või kasutusloa muutmiseks. Kolmanda isiku arvates oleks olukorras, kus tühistamiskaebuse esitamise korral on kaebuse esitamiseks aega 30 päeva, mõeldamatu mistahes akti tühistamine 9 kuud või kaks aastat hiljem esitatud protesti põhjal ilma, et niivõrd hiliseks protesti esitamiseks oleks olemas väga tõsine põhjus, mis kaaluks üles soodustava haldusakti adressaadi õiguspärase ootuse. Tulenevalt eelnevast on kolmas isik seisukohal, et KI Põhja regiooni protest detailplaneeringu, paadikuuri ehitusloa ja kasutusloa tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil täpsustas protesti esitaja oma nõuet. KI palus detailplaneeringu kehtestamise korralduse tühistada osas, mis puudutas kallasraja osalise sulgemise lubamist ning tehistiigi rajamise lubamist ehituskeeluvööndisse. Ehitusluba ja kasutusluba paluti tühistada tervikuna (kohtuistungi protokoll tl 98 pöördel). Ülejäänud osas jäid menetlusosalised kohtuistungil kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et protest on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
2. Protesti esitaja õigus protesti esitamiseks Vastustaja ja kolmas isik on palunud jätta asi läbi vaatamata põhjusel, et KI Põhja regioonil puudus õigus protesti esitamiseks kohtusse ilma KI peadirektori volituseta. Kohtu hinnangul on KI peadirektor kiitnud protesti esitamise heaks volikirjade väljastamisega KI Põhja regiooni ametnikele haldusasja ajamiseks halduskohtus.

§ 7

lg 2 kohaselt võib protesti halduskohtusse haldusakti või toimingu peale esitada asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega. Vastavalt KeJS § 7 lg-le 4, kui KI leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse üksikakt või antud keskkonnaluba ei vasta kas täielikult või osaliselt seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, esitab ta kirjaliku ettepaneku viia akt nendega vastavusse. Kui omavalitsusüksuse volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul, arvates KI kirjaliku ettepaneku saamisest, akti või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub KI

-s sätestatud korras protestiga halduskohtusse. HMS § lg 2 sätestab, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. KI põhimääruse § 8 lg 2 p 4 kohaselt esindab KI peadirektor inspektsiooni suhetes teiste riigiasutuste, äriühingute ja üksikisikutega ning annab volitusi inspektsiooni esindamiseks. Põhimääruse § 21 lg 3 kohaselt sätestatakse struktuuriüksuste juhtide täpsemad tööülesanded, õigused ja vastutus ametijuhendites. KI peadirektori 06.05.2008 käskkirjaga kinnitatud KI Põhja regiooni juhataja ametijuhendi p 3.4 kohaselt on regiooni juhatajal kõik 5 riikliku keskkonnajärelevalve teostamisega seotud õigused ja kohustused, samuti õigus esindada volituse alusel inspektsiooni kohtus. Eelnevatest sätetest tulenevalt on õige vastustaja ja kolmanda isiku väide, et korrektne oleks olnud koos protesti esitamisega esitada kohtule ka KI peadirektori vastav volitus. Samas aga ei anna see formaalne puudus kohtu hinnangul alust protesti läbi vaatamata jätmiseks

§ 23

lg 1 p 5 alusel, kuna KI-d kohtus esindanud ametnikud on oma esindusõigust tõendanud tagantjärgi volikirjade esitamisega kohtuistungil (tl 91-93). Kohtule esitatud volikirjadest nähtuvalt on KI peadirektor volitanud Kris Heinsood 15.02.2008, Piret Reinsalu 01.09.2008 ja Katrin Lehtlat 11.08.2008 esindama KI-d halduskohtumenetluses kõigis kohtuasutustes KI nimel kõigi õiguste ja kohustustega, mis

on protsessiosalisele ette näinud. Seega oli KI Põhja regiooni ametnikel enne protesti esitamist kohtusse olemas üldvolitus selle tegemiseks. Protestist nähtuvalt oli protesti koostanud Kris Heinsoo ning alla kirjutanud T. K., Põhja regiooni juhataja kt. KI asjaajamise korra kohaselt kirjutab regiooni ametlikule kirjaplangile alla regiooni juht, mistõttu kannabki protest juhataja kt allkirja. Ülaltoodust nähtuvalt ei saa seega vaidlust olla selles, et protest on kohtule esitatud sisuliselt KI nimel, KI teadmisel ja peadirektori volitusel. Kohus loeb protesti esitaja esindusõiguse tõendatuks

§ 23lg 1 p 5 tähenduses ning asub järgnevalt protesti sisuliselt lahendama.

1. KI pädevus keskkonnakaitse- ja –kasutusalaste ülesannete täitmise kontrollimisel Kolmas isik on esitanud kohtule väite, mille kohaselt ei ole KI Põhja regioonil käesoleval juhul protesti esitamise õigust, kuna vaidlustatud aktide eesmärgiks ei ole olnud keskkonnakaitse- ja –kasutusalaste ülesannete täitmine (KeJS § 7 lg-d 1 ja 4). Kohus selle seisukohaga ei nõustu. KeJS § 4 lg 1 kohaselt tegutseb KI keskkonnakaitse kõigis valdkondades. Kohalik omavalitsus peab teostama ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisel nagu ka detailplaneeringute kehtestamisel diskretsiooniõigust kooskõlas mh keskkonnakaitset reguleerivate õigusaktidega, so konkreetsel juhul LKS-ga ja VS-ga. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneering, ehitusluba ja kasutusluba peavad arvestama looduskaitselisi nõudeid ja neid arvestades on nad sisuliselt ka keskkonnakaitse- ja -kasutusalased üksikaktid, mille üle saab KI keskkonnajärelevalve aspektist kontrolli teostada.
2. Detailplaneeringu kehtestamise osalise tühistamise nõue Protesti esitaja on jäänud protesti juurde osas, mis puudutab detailplaneeringu kehtestamist vastustaja poolt kahes punktis: planeeritud paadikuur asub osaliselt kallasrajal ning planeeritud tehistiik asub ehituskeeluvööndis. Kohus leiab, et detailplaneeringu kehtestamist nendes punktides tühistada ei saa. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 3.1 Paadikuur kallasrajal Asjas puudub vaidlus selles, et paadikuurile on vaidlustatud detailplaneeringu alusel antud ehitusluba, paadikuur on lõpuni valmis ehitatud ning paadikuurile on antud ka kasutusluba. Seega on detailplaneering selles osas lõpuni realiseerunud. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Eelnevast tulenevalt on detailplaneering paadikuuri puudutavas osas kaotanud oma kehtivuse, mistõttu teda enam tühistada ei saa.

§ 6

lg-d 2 ja 3 nende koosmõjus sätestavad, et protestiga on võimalik taotleda haldusakti tühistamist, kuid mitte selle õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu ei pea kohus 6 andma hinnangut ka detailplaneeringu õiguspärasusele, kuna tühistamiskaebuse üleminek tuvastamiskaebuseks on protesti puhul välistatud. 3.2 Tehistiik ehituskeeluvööndis Asjas puudub vaidlus selles, et tänaseks on tehistiik rajamata ning selle teostamiseks ei ole väljastatud ka ehitusluba. Vastustaja on leidnud, et tehistiigi puhul on tegemist kalakasvatusrajatisega, millele ei kehti LKS § 38 lg 5 p 5 alusel ehituskeeluvöönd. Detailplaneeringu materjalidest ei tulene, millise otstarbega planeeritud tehistiik peaks olema. Kohus ei pea detailplaneeringut ka tehistiigi kavandamise osas võimalikuks tühistada. Käesolevas menetlusetapis ei ole välistatud, et detailplaneeringu alusel potentsiaalselt rajatava tehistiigi näol võib tegemist olla kalakasvatusrajatisega. LKS § 38 lg 5 p 5 kohaselt ei laiene ehituskeeld kalakasvatusehitisele. Seega võib seni rajamata tehistiigi rajamine ehituskeeluvööndisse osutuda õiguspäraseks, kui tegemist on kalakasvatusehitisega. Küsimused, millele protesti esitaja on viidanud protestis ja kohtuistungil seoses tiigi asumisega ehituskeeluvööndis, tuleb lahendada haldusmenetluse kestel, mille käigus otsustatakse tehistiigi rajamiseks ehitusloa andmine või sellest keeldumine. Nii on detailplaneeringu tühistamise nõue tehistiigi osas esitatud kohtu hinnangul ennatlikult. Rajamata tehistiik, mille olemus on veel ebaselge ning millele ei ole antud ehitusluba, ei saa rikkuda avalikku huvi, mis õigustaks protesti esitamist ning detailplaneeringu tühistamist kohtu poolt. 4. Ehitusloa tühistamise nõue Sarnaselt kohtuotsuse põhjenduste p-s 3.1 tuvastatule leiab kohus, et paadikuur on valmis ehitatud ja kaevatud ehitusluba on seega lõpuni realiseerunud. Ehitusloa kehtivus lõpeb ehitusloas näidatud ehitise valmimisega ning pärast seda ei ole ehitusloa tühistamine kohtu poolt enam võimalik (HMS § 61 lg 2).

§ 6

lg-d 2 ja 3 nende koosmõjus sätestavad, et protestiga on võimalik taotleda haldusakti tühistamist, kuid mitte selle õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu ei pea kohus andma hinnangut ka ehitusloa õiguspärasusele, kuna tühistamiskaebuse üleminek tuvastamiskaebuseks on protesti puhul välistatud. 5. Kasutusloa tühistamise nõue Kohus on seisukohal, et kasutusloa tühistamine ei ole võimalik tulenevalt kolmanda isiku usalduse kaitsest. Haldusakti tühistamiseks esitatud protesti läbivaatamisel peab halduskohus arvestama õiguspärase ootuse põhimõttega, sest protesti esitamiseks ei näe seadus ette tähtaega. HMS § 67 lg 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades tuleb arvestada isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima ning avalikku huvi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada isiku kahjuks kehtetuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleval juhul on protest esitatud kohtusse ca 9 kuud pärast kasutusloa väljastamise kohta antud korralduse vastuvõtmist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et OÜ-l Grove Invest oli protesti esitamise ajaks tekkinud õiguspärane ootus ja usaldus vaidlustatud korralduste, sh kasutusloa, kehtima jäämise suhtes, kuna

§ 9lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul korraldusi ei vaidlustatud.

Seega tuleb õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse põhimõtet tühistamisnõude lahendamisel arvestada. 7 Protestist võib aru saada, et avalik huvi vaidlustatud haldusaktide tühistamise suhtes seisneb Kiruvere järve kalda kaitsmises vastavalt LKS §-le 34 ning konkreetsemalt kallasraja vaba kasutamise tagamises. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et inimeste ja loomade vaba läbipääs kallasrajal on tegelikult tagatud vaatamata asjaolule, et paadikuur ulatub osaliselt kallasrajale, kuivõrd isegi kõige kitsamas kohas on kallasrada vaba ca 2,5m ulatuses. Protestis ei ole väidetud, et ehituskeeluvööndi piiridesse jääv paadikuur kahjustaks mingil viisil looduskeskkonda. Seega ei nähtu, et esineks ülekaalukas avalik huvi vaidlustatud kasutusloa tühistamiseks. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse põhimõttest tulenevalt on protesti rahuldamine välistatud. Lisaks eelnevale omab tähtsust alljärgnev. Ehitusseaduse (EhS) § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Tulenevalt viidatud EhS regulatsioonist omab kasutusluba tähendust vaid koos ehitusloaga. Kasutusloa eesmärk on fikseerida, et ehitis on ehitatud vastavalt ehitusloale ja ehitusprojektile ning seda on võimalik sihtotstarbekohaselt kasutada. Kuivõrd kohtuotsuse põhjenduste p-s 4 toodud argumentidel ei ole kaevatud ehitusluba tühistatav, ei saa tühistada ka kasutusluba. Protestis ei ole väidetud, et vaidlusalune paadikuur ei vastaks ehitusloale või ehitusprojektile või seda ei oleks võimalik sihtotstarbekohaselt kasutada. 6. Menetluskulude jagamine

§ 92lg-te 1 ja 7 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

§ 83

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 83

lg 4 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt

§ 92lg-le 1 jäävad protesti esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks protesti esitajalt. Kolmas isik on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks protesti esitajalt summas 87 998,50 krooni. Õigusabikulude selgitus ja kulude kandmist tõendav dokumentatsioon on kohtule esitatud (tl 94-97). Kohus peab kolmanda isiku õigusabikulusid põhjendamatult suurteks.

§ 93lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Arvestades asja arutamise mahtu ning asja keerukust (antud haldusasja raames on kolmas isik esitanud vastuse kaebusele ja osalenud kohtuistungil, mis kestis alla 2 tunni), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kolmanda isiku õigusabikuluks 35 000 krooni. Maret Altnurme Kohtunik 8 RIIGIKOHTU RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Grove Invest kassatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsus haldusasjas nr 308-2198 osas, millega ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse
5. augusti
6. a korralduse nr
7. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada Keskkonnainspektsiooni protest nimetatud korralduse osaliseks tühistamiseks osaliselt ja tühistada korraldus osas, millega see lubas tehistiigi rajamist.
8. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
9. märtsi
10. a otsus samas asjas osas, millega ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse
11. septembri
12. a korralduse nr
13. Jätta selles osas jõusse Tallinna Halduskohtu
14. detsembri
15. a otsus, millega halduskohus jättis Keskkonnainspektsiooni protesti nimetatud korralduse tühistamiseks rahuldamata.
16. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
17. märtsi
18. a otsus samas asjas muutmata osas, millega ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse
19. jaanuari
20. a korralduse nr 15 osas, millega otsustati väljastada kasutusluba nr KÕUE-3/08 ja rahuldas Keskkonnainspektsiooni protesti nimetatud osas.
21. Mõista Keskkonnainspektsioonilt OÜ Grove Invest kasuks välja menetluskulud 17 205 kr.
22. Tagastada OÜ-le Grove Invest kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon. 9