6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 02.06.2010.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale AS Swedbank hagi E K vastu võlgnevuse 3 775 krooni ja 04 senti nõudes. Hagiavalduse kohaselt 26.01.2009.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja partner krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt hageja võimaldas kostja kasutusse krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses intressimääraga 18% aastas. Tagatiseks oli kostjalt igakuine laekumine teenindavale arvelduskontole püsimakse ulatuses. Püsimakseks lepiti kokku 200 krooni kuus ja maksepäevaks iga kuu 10-nes kuupäev. Lepingu p. 8.2. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras. Kostja jäi püsimaksete tasumisega viivitusse alates 10.02.2009.a. 02.07.2009.a. saatis hageja kostjale lepingu üleütlemise kohta ja võlgnevuse kohta teate ning palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 17.07.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. 26.05.2009.a. sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ning kandis võlgnevuse uue lepingu alla. 27.08.2009.a. esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja tasus selleks riigilõivu 750 krooni. Pärnu Maakohtu 31.05.2010.a. määrusega jäeti hageja kiirmenetluse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. avaldus Seisuga 02.06.2010.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 3 775 krooni ja 04 senti, millest võlgnevuse põhiosa on 3 396 krooni ja 23 senti, intress 4 krooni ja 20 senti, sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis 324 krooni ja 61 senti ning menetlustasu 50 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega, palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, teha õigeksvõtul põhinev otsus, kui kostja võtab hagi õigeks, ning kostjalt välja mõista võlgnevus 3 775 krooni ja 04 senti. Lisaks sissenõutavale viivisele palub hageja kostjalt alates 03.06.2010.a. välja mõista viivis põhinõudelt 3 396 krooni ja 23 senti kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1 750 krooni ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – krediitkaardi kasutamise leping ja selle tingimused, laenu andmed, konto väljavõte sooritatud operatsioonidega, teatis, kohtumäärus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. II. Asja Asja kohtulik menetlus. menetlus. Kohus 03.06.2010.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagiavalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kostja kohtule 30.06.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi õigeks, vastuhagi esitada ei soovi, võimalusel palub menetluskulud arvestada pooleks, on nõus kirjaliku menetlusega, kuid soovib tekkinud võlga tasuda maksegraafiku alusel, mille kohaselt igakuine makse oleks 250-300 krooni ja seda kuu lõpupoole. 2 Kohus 02.07.2010.a. saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 20 päeva jooksul. Hageja kohtule 23.07.2010.a. saabunud kirjalikus seisukohas teatab, et on valmis asja lahendama muul viisil kokkuleppel eeldusel, kui kostja enne otsuse teatavaks tegemist kinnitab oma loobumist apellatsioonkaebuse esitamisest. Kostja sellekohane kinnitus saabus kohtule 30.08.2010.a. Kohus 30.08.2010.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses 15.10.2010.a. ja andis pooltele aega hiljemalt 11.10.2010.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid, samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Kohtu määratud ajaks kumbki pooltest kohtule midagi ei esitanud. III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna hageja esitatud alustel ja ulatuses, kuna kostja on hagi tervikuna õigeks võtnud.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Seega on põhjendatud hagi rahuldada ja võlgnevus 3 775 krooni ja 04 senti kostjalt välja mõista. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad krediidilepingul. VÕS § 401 lg. 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 03.06.2010.a. välja mõista viivis põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte.
Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.
2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kostja on kaebuse esitamisest loobunud, hageja sellekohane seisukoht puudub. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 396, 397 sätteid ning juhindus
1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 03. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.