Obsah (8)

§ 197§ 635§ 637§ 76§ 641§ 644§ 645§ 646

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-67839 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv Tsivii

§ 197

lg 1 alusel võlgnevusega kostjale summas 3776 krooni (võlgnevus tekkis 24.03.2006 arve nr 125/06 osalise tasumata jätmisega) ning tasaarvelduse tulemusel on hageja arvelduskontole 24.03.2008 kokku kantud 4282 krooni 10 senti. Summa ülekandmine ei ole käsitletav kostjapoolse omaksvõtuna. Kostja tasus nimetatud summa eesmärgiga lõpetada pooltevaheline vaidlus mõistliku kompromissiga. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu puhul ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-08 p-s 15 asunud seisukohale, et ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuste osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks

§ 635lg 4 mõttes.

Vastavalt

§ 637

lg-le 4 juhul, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Nagu eelpool märgitud, on hageja kostja poolt teostatud tööde eest tasunud, millest tulenevalt on hageja kostja poolt teostatud tööd ka vastu võtnud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-180-09 p 21 asunud seisukohale, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks teostanud tööd puudustega.

§ 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja järgis tööde teostamisel hageja soove ja juhiseid ning ehitas räästakastid hageja poolt tarnitud materjalist. Tulenevalt

§ 644

lgst 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda

§ 644lg-le 3.

Kostja lõpetas esimese hinnapakkumise alusel tööd jaanuari lõpus 2006, teise hinnapakkumise alusel teostatud tööd märtsi lõpus

1. Hageja esitas esimesed pretensioonid septembris 2006, kuigi puudused pidid olema nähtavad juba tööde vastuvõtmisel. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
2. Pärnu Maakohus 2.10.2009 otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise 38 985 krooni 90 senti. Hageja menetluskulud 55% ulatuses jäid kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust tööde tellimuse osas, samuti lisatööde tellimise osas, vaid vaidlus on tehtud tööde kvaliteedi osas. Ekslik on hageja seisukoht, et tegu on tarbijatöövõtulepinguga.

§ 635

lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline 5 töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Antud juhul on tegu kinnistuga, mitte vallasasjaga, mida tõendab e-kinnistusraamatu väljatrükk (t.lk 93), mille kohaselt kuulub hagejale Pärnumaal Tori vallas XXXXXX külas asuv XXXXXXXXX kinnistu nr XXXXXXX.

§ 641

lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, seejuures

§ 641

lg 1 p 2 kohaselt loetakse lepingu puudumisel töö mittevastavaks ka siis, kui töö ei sobi teatatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Ehituse puhul kehtib hea tava, mis eeldab ka seda, et töövõtja kui spetsialist oleks võinud keelduda katusekatte vahetamisest, kui sai aru, et hageja soovib saada odavalt ja on loobunud osadest vajalikest töödest. ES § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. OÜ Arcus Projekt poolt koostatud katusetööde ülevaatuse aktist nr 27 6.03.2007 (t.lk 25-26) ja hiljem akti koostanud tunnistaja L. T. ütluste kohaselt esinesid XXXXXXXXX talus kostja poolt tehtud töödel puudused, mille tulemusel sai kahjustatud hageja vara, seega ei vastanud tehtud tööd heale ehitustavale. Tunnistaja L. T. ütluste kohaselt 30.06.2009 kohtuistungil ei olnud tehtud töö kvaliteetne, ega vastanud heale ehitustavale. Tunnistaja H. A. ütluste kohaselt jooksis katus läbi ja Katuseabi nimeline firma parandas katuse ära. Kostja on vastuväidetes tuginenud asjaolule, et ta täitis hageja juhiseid, mille tulemusena töö ei vastanud lepingutingimustele. Kostja ei ole töö käigus teinud kirjalikku ettekirjutust ega akti, et ta ei saa hageja juhistega arvestada ega saavuta kvaliteetset tulemust. Kostja seadusliku esindaja K. K.i 30.06.2009 kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt on töö teostatud vastavalt tingimustele, kuidas seda teha sai. Kostja põhitegevusalaks on elamute ja mitteluhoonete ehitus ja ta omab vastavat litsentsi ehitustegevuseks, mis eeldab, et osaühingul on vastav ehitusala spetsialist.

§ 645

lg 3 kohaselt töövõtja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta.

§ 646

lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Hageja on esitanud kostjale pretensiooni, millele kostja on vastanud (t.lk 22-24), et ei nõustu XXXXXXXXX talu kõrvalhoone katusevahetuse ja muude teostatud tööde osas esitatud pretensioonidega ega tunnista pretensioonis esitatud nõudeid.

§ 646

lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt tehtud mõistlikud kulutused s.o hageja poolt OÜ-le Katuseabi kostja poolt tehtud vigade kõrvaldamiseks tasutud 36 035 krooni 90 senti. OÜ-le Katuseabi on hageja maksnud 2.05.2007 10 810 krooni 80 senti ja 25 225 krooni 10 senti 29.06.

1. Väljamõistmisele ei kuulu korstnaplekkide eest esitatud arve 1.07.2008 5723 krooni, mille tasumine ei ole tõendatud. Samuti ei nähtu hinnapakkumisest, kas selles olid pooled kokku leppinud. OÜ Katuseabi hinnapakkumine nr 430 (t.lk 30) sisaldab (t.lk 100) järgmisi töid: katusepleki Klassik profiil väljavahetamine 26,2 m2, 2-meetrised neeluplekid, katusekruvid ja parandusvärv olid vajalikud katuse väljavahetamisel, räästakastide lahtivõtmine hoone ulatuses ja ümberehitamine koos vajaliku puitmaterjaliga. Hageja poolt nõutud sõidukulude 25 059 krooni 64 sendi ja OÜ-le Lingo tasutud tõlkekulude 1172 krooni 90 sendi hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Põhjendatud on OÜ Arcus Projekt ehitusinseneri L. T. kui spetsialistile (tunnistajale) tasutud 2950 krooni väljamõistmine kostjalt. 6 Hageja apellatsioonkaebus
2. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata OÜ-le Katuseabi korstnaplekkide eest tasutud 5723 krooni ning OÜ-le Lingo tasutud tõlkekulude 1172 krooni 90 sendi väljamõistmiseks ning teha tühistatud osas otsus hagi rahuldamise kohta. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtuga, et hageja nõuded 5723 krooni ja 1172 krooni 90 sendi osas on tõendamata. 2.07.2007 esitas OÜ Katuseabi korstnaplekkide paigalduse lisatööde hinnapakkumise, mille hageja tasus ära 1.07.2008 ja lisatud on maksekorraldus. Hageja on põhjendanud ka 1172 krooni 90 sendi tõlketöö eest tasumist OÜ-le Lingo, mis on mõistlik ja põhjendatud kulutus, kuna kohtueelses menetluses keeldusid vastaspoole esindajad aktsepteerimast soome keeles esitatud pretensiooni ja see tuli tõlkida eesti keelde. Maakohus ei ole tõendeid õiglaselt hinnanud ning tegelikkuses on esimese astme kohtu otsus apelleeritavas osas motiveerimata ning põhjendamata. Maakohus ei ole otsuse tegemisel juhindunud TsMS § 438 lg-s l ega ka TsMS § 442 lg-s 8 sätestatust. Kostja apellatsioonkaebus
3. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohus on viidanud

§ 641lg-le 1, mille kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele.

Järgnevalt on kohus teinud viite

§ 641

lg 1 p-le 2, millist

-s ei eksisteeri. Kohtuotsuses viidatud sätte sõnastusest tulenevalt võib eeldada, et kohus on tegelikult silmas pidanud

§ 641

lg 2 p 2, mille kohaselt kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Samas on kohus jätnud tähelepanuta ja arvestamata

§ 641

lg 3, mille kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Vastuses hagile (t.lk 47-50) ja 24.08.2009 lõplikes seisukohtades (t.lk 120-123) märkis kostja, et järgis tööde teostamisel hageja soove ja juhiseid ning ehitas räästakastid hageja poolt tarnitud materjalist. Kostja seaduslik esindaja juhtis enne tööde alustamist hageja tähelepanu hoone vanadele sarikatele ning nende väljavahetamise otstarbekusele, millele hageja aga seoses selle kulukusega kategooriliselt vastu oli. Pooled leppisid kokku, et sarikatele tehakse osaline sirgestamine ning hageja soovi kohaselt paigaldati uus katusekate parima võimaliku kvaliteediga hoone vanadele sarikatele (t.lk 105). Märtsis 2006 tekkis hagejal soov täiendavate tööde teostamiseks, sh räästakastide ehitamiseks, mille teostamiseks esitas kostja hagejale 20.03.2006 hinnapakkumise (tl 17-18). Vastavalt hageja soovidele kasutas kostja lisatööde teostamisel hageja poolt toodud materjali. Enne materjali kasutamist juhtis kostja hageja tähelepanu hageja poolt toodud saematerjali halvale kvaliteedile, kuid hageja soovis saada lisatööd tema poolt tarnitud materjalist. Kostja seaduslik esindaja K. K. seletuse kohaselt ei saanud räästakastide ehitamisel enam sarikaid lühemaks teha, kuna uus katuseplekk oli juba paigaldatud. Sarikate lühendamisega oleks võinud kahjustada katuseplekki ning vigastuse kohta oleks võinud tekkida rooste. Vigastuse tekkimisega oleks tootja garantii lõppenud (t.lk 106). Tunnistaja L. T. möönis, et katusepleki vähene üleulatamine räästalauast võis olla tingitud sellest, et räästakastid ehitati hiljem kui katus. Kostja juhtis tähelepanu ka OÜ Arcus Projekt aktile (t.lk 25-26), milles on märgitud, et paigaldamata on vihmaveerennid ja lumetõkked katuseräästas (II lõige),...ja puudub räästas vajalik tilgaplekk, mis suunaks katuseplekilt tuleva sadevee räästast eemale vihmaveerenni. Tehtud lahenduses märgab vihmavesi räästalaudu ja lauad on saanud niiskuskahjustusi (IV lõige). Kostja 7 poolt hagejale esitatud hinnapakkumistest nähtuvalt ei tellinud hageja kostjalt tilgapleki, lumetõkete ega vihmaveerennide paigaldamist. Seega on just räästalaudise nn sinetamine aset leidnud hageja enda tegematajätmise ja nn kokkuhoiu tulemusel. Kohus ei ole kostja väiteid ja tõendeid analüüsinud. Samuti ei ole põhjendatud väidetega mittearvestamist. Kummastav on seejuures kohtuotsuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt ehituses kehtib hea tava, mis eeldab ka seda, et töövõtja kui spetsialist oleks võinud keelduda katusekatte vahetamisest kui sai aru, et hageja soovib saada odavalt ja on loobunud osadest vajalikest töödest. Kohus ei ole põhjendanud, millisele normile see seisukoht tugineb. Kohtuotsusest ei ole võimalik tuvastada tööde konkreetseid puudusi ja milliste kulude hüvitamist kostjalt nõutakse ja millised kulud kohus välja mõistis. Kohtuotsuses on viidatud üksnes OÜ Katuseabi hinnapakkumisele ning loetletud üles hinnapakkumises nimetatud tööd ja materjalid, kuid kohtuotsusest ei nähtu, kuidas on hinnapakkumises nimetatud töid ja materjale võimalik seostada kostja kohustuste täitmise või mittekohase täitmisega. Isegi juhul, kui kohaselt oleks tõendatud kostja poolt puudustega töö teostamine, tuleks puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamise väljamõistmisel lähtuda

§ 646

lg-s 5 sätestatust, mille kohaselt juhul, kui tellija õigustatult nõuab parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt üksnes selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus on viidanud tunnistaja L. T. ütlustele, mille kohaselt neelukohtadest vee sissejooksmist ei olnud märgata, neeluplekke oleks saanud parandada pleki lahtikruvimisega. Seega võib väita, et hinnapakkumises nr 430 toodud katuseplekki ja neelupõhjaplekke lugeda põhjendamatuteks kuludeks, kuivõrd isegi juhul, kui neelupõhjad oleks kostja poolt paigaldatud puudustega, oli uute plekkide paigaldamine ebamõistlik kulutus. Kohus oleks pidanud arvestamata, et kostja on kompromissi korras hüvitanud hagejale 8058 krooni 10 senti ehk sisuliselt on kostja temalt kohtuotsusega väljamõistetud 36 035 kroonist juba enne kohtumenetluse algatamist kohtuväliselt tasunud nimetatud summa. Kohus seda arvestanud ei ole. Kohus on jätnud arvestamata kostja väited seoses sellega, et hageja on tööd vastu võtnud ja tööde vastuvõtmisel ta kostjale pretensioone seoses töödega ei esitanud. Vastavalt

§ 637

lg-le 4 juhul, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hageja tasus tööde eest vastavalt kokkulepitud tingimustele (v.a viimasest arvest esitatud 3776 krooni osas). Riigikohus on asunud seisukohale, et töö vastuvõtmine omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Tulenevalt

§ 644

lg-st 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (

§ 644lg 3).

Kostja lõpetas esimese hinnapakkumise alusel teostatud tööd jaanuari lõpus 2006 ja teise hinnapakkumise alusel märtsi lõpus 2006, kuid esimesed pretensioonid esitati septembris

1. Kohus ei ole analüüsinud, kas tulenevalt eeltoodust saab hageja poolt esitatud pretensioone lugeda esitatuks õigeaegselt. Vastused apellatsioonkaebustele
2. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 8 Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 2.10.2009 otsus tuleb osaliselt tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt. Maakohus on jätnud osa tõendeid hindamata ja teinud seetõttu osaliselt ebaõige otsuse. Esitatud tõendite põhjal ei olnud maakohtul alust järeldada, et hageja ei olnud tellinud korstnaplekkide vahetust ega tasunud selle töö eest 5723 krooni. Samuti tuleb lugeda põhjendatuks ja tõendatuks käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades kulutusi tõlkele 1172 krooni 90 senti. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei põhjenda ka ülejäänud osas otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme ega rikkunud menetlusnorme, mis tooksid kaasa kohtuotsuse tühistamise ülejäänud osas. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis ebaõigesti hageja nõude korstnapleki maksumuse 5723 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja oli tellinud kostjalt korstnapleki ja selle paigalduse (t.lk 12-13). Asjas kogutud ja hinnatud tõenditest tehtud järeldustega on kooskõlas, et OÜ Katuseabi nimetatud töö tegi kostja poolte tehtud tööde parandamise ja ümbertegemise käigus. Asjaolusid hinnates ei saa uue katusematerjali paigaldamise käigus korstnapleki asendamist pidada lisatööks, mis väljub pooltevahelises lepingus kokkulepitust. Et korstnaplekiga oli probleeme, on kostja esindaja vande all 30.06.2009 istungil tunnistanud (t.lk 10). Samuti on katusetööde ülevaatuse aktis märgitud muude hulgaliselt esinevate puuduste kõrval seda, et telliskorstna plekk-kate on mittekorrapärase kujuga, nii, et korstna peale pleki ja külgpleki ühenduskohtades on kuni 2 cm vahe ja et korstnakatte plekid tuleb paigaldada vahedeta (t.lk 25-26). Kuna hageja on tõendanud korstnapleki ja selle paigalduse eest esitatud arve nr 701 tasumist (t.lk 36-37), ei olnud maakohtul alust jätta summat kostjalt välja mõistmata. Asjaolu, et 18.02.2008 Tarbijakaebuste komisjoni otsus jättis hageja nõude 5723 krooni väljamõistmiseks rahuldamata tõendamatuse tõttu (t.lk 38-41), ei olnud maakohtule siduv, sest summa tasuti 1.07.2008 (t.lk 37). Ringkonnakohus ei nõustu samuti maakohtuga tõlkekulude 1172 krooni 90 sendi väljamõistmata jätmise osas ja leiab, et käesoleva menetluse asjaolusid arvestades tuleb kulutusi tõlkele lugeda põhjendatuks ja summat 1172 krooni 90 senti mõistlikuks kuluks. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kostja ei soostunud vastu võtma inglise või soomekeelseid nõudeid (t.lk 8, 114). Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud, vaid on ise menetluses korduvalt rõhutanud, et ta küsis hagejalt pretensiooni tõlget eesti keelde (kostja kirjalik vastus hagile, t.lk 49). Kostja on pretensiooni tõlget nõudnud ka 11.10.2006 kirjas (t.lk 52). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja keeldus hagejalt pretensiooni vastu võtmast, olid kulutused tõlkele sõltuvuses kostja tegevusega ja kostja peab 1172 krooni 90 senti hagejale hüvitama. Kuigi 29.01.2007 kirjas on kostja esindaja avaldanud, et pretensioon võiks olla tõlgitud ka inglise keelde (t.lk 56), oleks see tähendanud samuti hagejale kulutusi. Kostja apellatsioonkaebusele vastuseks märgib ringkonnakohus, et kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile (t.lk 120-123) ja neile kõigile on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud ning ringkonnakohtul puudub vajadus korrata otsuse põhjendusi. 9 Apellatsioonkaebuses on kostja kirjeldanud menetluslikku olukorda, toomata konkreetselt välja, millisele õigusnormile kohtuotsus ja millises osas ei vasta. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt kohus ei vastanud kostja väidetele seoses sellega, et hageja võttis tööd vastu ja ei esitanud vastuvõtmisel pretensioone. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus ei pea otsuses vastama poole väitele, kui vastaspool väidet õigeks ei võta. Sel juhul peab väite esitanud pool oma väidet tõendama ja kohus hindab tõendeid. Vaidlust ei ole pooltel selles, et hageja on tööd vastu võtnud. Hageja tõendas tunnistaja ütluste ja OÜ Arcus Projekt aktiga, et tehtud tööd olid puudustega. Ekslik on kostja seisukoht, et ta ei vastuta töövõtjana tehtava töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 18.09.2006 esitas hageja pretensiooni ja tegi kostjale ettepaneku puudused kõrvaldada. Kostja vastas 17.01.2007 keeldumisega ja kuna ta ei nõustunud puudusi kõrvaldama, sõlmis hageja selleks lepingu OÜ-ga Katuseabi. Töös esinenud puudustest on hageja teatanud kostjale õigeaegselt ja mõistlik on eeldada, et vee sissejooksu saab märgata pikema ajaperioodi jooksul ja perioodil, kui sademeid esineb. Lisaks esitas kostja esindaja alates septembrist 2006 kuni maini 2007 hagejale nõudmisi pretensiooni tõlkimise osas (t.lk 52- 64). Maakohus ei rikkunud asja menetlemisel ja otsuse tegemisel kostja poolt apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja leidis põhjendatult, et kostja poolt teostatud tööd ei olnud lepingukohased ega vastanud ehitusseaduse § 3 lg-s 1 sätestatule. ES § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema ehitatud hea ehitustava kohaselt. Vaatamata sellele, et kohtuotsuses on trükiviga, sest kohus on

§ 641

lg 2 p 2 asemel teinud viite

§ 641

lg 1 p -le 2, ei muuda see otsuse põhjendust ebaseaduslikuks ega ole käsitletav materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisena, mis tooks eraldivõetuna kaasa otsuse tühistamise. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 tuleb kohtuotsuse osalisel tühistamisel muuta menetluskulude jaotust. Hagi osalisel rahuldamisel esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohtus kantud menetluskuludest tuleb kostja kanda jätta 64,68% ja hageja kanda 35,32%. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna tema kaebus jäeti rahuldamata ja hageja kaebus rahuldati. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. U.Loonurm R.Allikvere E.Liiv 10