Obsah (9)

§ 468§ 187§ 322§ 407§ 162§ 1741§ 138§ 143§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-17037

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

1. Jätta MMP poolt kantud põhjendatud menetluskulud VS kanda.
2. Välja mõista kostjalt VS hageja MMP kasuks menetluskulu 1 500 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või 1 Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
3. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE MMP esitas 31.03.2010 Harju Maakohtule hagiavalduse MV ja VS vastu kahju 13 418 krooni nõudes. Hageja palus kostjatelt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 3 000 krooni.18.10.2010 määrusega kinnitas kohus hageja ja kostja MV vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt tasub MV hagejale tekitatud kahjust (13 418 kroonist) 50%, so 6 709 krooni ning menetluskuludest (riigilõiv 3 000 krooni) 50%, so 1 500 krooni, kokku 8 209 krooni MMP arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Koos kompromissiga esitatud laekumise teatise väljavõttest nähtub, et nimetatud summa on hagejale KV poolt tasutud. Kompromissi kinnitava määrusega lõpetas kohus menetluse kostja MV suhtes. Eeltoodust tulenevalt moodustab hageja nõue kostja VS vastu 6 709 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja õele on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 22.09.2010.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega on menetlusdokumendid vastavalt

§ 322lg-le 1 kostjale kätte toimetatud.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. 2 Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna riigilõivu summas 3 000 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Vastavalt

§ 144p-le 1 on kohtuväline kulu menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 3 000 krooni. Kuivõrd kostja MV on hagejaga sõlmitud kompromissi alusel riigilõivust pool, so 1 500 krooni hagejale hüvitanud, kuulub kostjalt VS väljamõistmisele menetluskuluna riigilõiv summas 1 500 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3