← Eesti

3-10-895/15

Obsah (13)§ 46§ 56§ 147§ 11§ 94§ 10§ 72§ 92§ 82§ 85§ 12§ 150§ 58

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-895 Haldusasi OÜ Voka Trans

) § 56 lg-st 1 tulenevat kaasaaitamiskohustust. Maksuotsuses on vastuoluliselt väidetud, et kaebaja ei ole avaldanud OÜ-t Eurokaubad Pluss ja OÜ-t Balten Kokk esindanud isikute nimesid. Ometi on kaebaja esitanud kogu talle teadaoleva informatsiooni, sh mõlema isiku nimed, kellega ta nimetatud ettevõtetest suhtles (maksuotsus lk 6 ja 19). Maksuhaldur püüab läbivalt kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisele viidates kogu tõendamiskoormust endalt kaebajale veeretada, mis on aga lubamatu. Kaebaja seisukohta kinnitab Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2004 kohtuotsus nr 3-3-1-39-04, mille p-s 11 on märgitud muuhulgas, et isegi kui maksukohustuslane ei ole kaasaitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, ei vabasta see maksuhaldurit kohustusest järgida uurimispõhimõtet. Kaebaja hinnangul peab haldusakt, millega selle adressaadile on pandud kohustus, olema eriti selgelt ja jälgitavalt formuleeritud. Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2002 kohtuotsuse nr 3-3-1-52-02 p-s 11 on selgitatud muuhulgas, et diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui seadus näeb ette diskretsiooni, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Ometi on maksuhaldur lähtunud vaid oma kahtlusest toimunud maksupettuse kohta ning ei ole pidanud vajalikuks arvestada võimalusega, et reaalselt toimus vaidlusaluste tööde teostamine just nii nagu kaebaja seda on kirjeldanud.

§-st 12 tuleneb muuhulgas, et maksuhaldur peab teostama kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ning arvestama seejuures kõikide oluliste asjaoludega. Riigikohus on sellele asjaolule korduvalt tähelepanu juhtinud, sealhulgas oma 16.01.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-81-07, mille p-s 16 on märgitud, et juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (14.10.2003 otsus haldusasjas nr 3-31-54-03). Isegi kui maksuhalduril tekkis kahtlus võimaliku maksupettuse toimepanemise kohta, siis ei anna see talle õigust neid põhimõtteid eirata ning kahtlusi kõrvaldamata jätta. Hoolimata kaebaja väidetest ning eriarvamuses esitatud selgitustest, ei ole maksuhaldur pidanud vajalikuks arvestada käesolevas vaidluses enim tähtsust omavate asjaoludega (reaalselt Sillamäe sadamasse tarnitud kivide kogus). Haldusmenetluses on oluline, et kui 2

(25)3-10-895 maksuhaldur jätab kasvõi ühe olulise asjaoluga arvestamata, olukorras, kus see võib tekitatava kohustuse suuruses mingisugusegi muutuse kaasa tuua, muutub kogu maksuotsus ebaõigeks. Täpselt nii ongi praegu juhtunud. Veelgi enam, paraku ei ole ülalnimetatud asjaolu ainuke, millega käesoleval juhul arvestamata on jäetud ning seda enam on põhjust tõdeda, et sellisel viisil maksusumma määramine ei ole õiguspärane. Muuhulgas ei ole jälgitav ka maksuhalduri arvutuskäik juurdetasumisele kuuluva tulumaksu osas. Revisjoniaktis (lk 36) on maksuhaldur märkinud, et OÜ Voka Trans poolt riigieelarvesse tasumata jäetud ettevõtte tulumaksu summa on kokku 363 852 krooni, aga maksuotsuses (lk 15) on maksuhalduri poolt määratud tasumisele kuuluvaks ettevõtte tulumaks summas 365 269 krooni. Maksuhaldur on tasumisele kuuluvat tulumaksu summat võrreldes revisjoniaktiga suurendanud, kuid mitte kusagilt ei nähtu, milline asjaolu sellise otsustuse on tinginud – miks erineb maksuotsuses juurdemaksmisele määratud maksude summa revisjoniaktis näidatud summast. Vastavalt

§ 46lg-le 2 peab maksuotsus olema põhjendatud.

Maksuotsuses ei ole aga kõiki eriarvamuses esitatud tõendeid objektiivselt analüüsitud. Uurimispõhimõtte ja diskretsiooni kohaldamise reeglite järgi tulnuks muuhulgas uute tõendite põhjal anda hinnang igale kaebaja poolt esitatud vastuväitele ning selgitada, miks maksuhaldur ühe või teise väitega ei nõustu ning milline tõend igal konkreetsel juhul tema veendumust toetab. Haldusaktis peab olema eraldi välja toodud, millised kaebaja väited on tõendatuks loetud ja millised ümber lükatuks. Võttes aluseks oma oletuse maksupettuse kohta, on maksuhaldur asunud hoopis oma hüpoteesile ühekülgselt kinnitust otsima, mitte ei ole püüdnud asjadest objektiivselt aru saada. Maksuhaldur on ignoreerinud kaebaja kõiki selgitusi ja tõendeid, mis annaksid aluse maksusummade vähendamiseks. Näiteks heidab maksuhaldur kaebajale ette hoolsuskohustuse järgimata jätmist, kui jättis kontrollimata, kas isikud, kellega ta suhtles, omasid volitust äriühinguid esindada. Seejuures on täielikult arvestamata jäetud eriarvamuses sisalduvad selgitused, mille kohaselt teenuse tellimisel ettemaksu puudumise tõttu ei olnud äririsk kaugeltki nii suur nagu maksuhaldur väidab. Täiesti tähelepanuta on jäetud kaebaja arvutuskäik ja selgitused Sillamäe sadamasse veetud kivide reaalse hulga kohta - ometi on see käesoleva vaidluse juures määrava tähtsusega ning seda on kaebaja oma vastuväites ka rõhutanud. Vastavate asjassepuutuvate väidetega arvestamata jätmist oleks maksuhaldur pidanud erilise põhjalikkusega motiveerima. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusmenetluses tuleb kõik olulised asjaolud välja selgitada ning otsustus peab põhinema kõikide asjaolude objektiivsel hindamisel kujunenud järeldustel. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2008 kohtuotsuse nr 3-3-1-81-07 p-s 20 on taas selgitatud, et diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks. Lisaks eelnevale on maksuhaldur lugenud tehingu OÜ-ga Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) mittetoimunuks ainuüksi seetõttu, et nimetatud äriühing ei olnud teenuse osutamise hetkel käibemaksukohustuslane. Mingil arusaamatul põhjusel ei ole maksuhalduri seisukohta kummutanud ka OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) juhatuse liikme ütlused, milles on otsesõnu tehingute toimumist kinnitatud. Siinjuures jääb teadmata, milliseid tõendeid maksuhalduril veel vaja oleks, et ta tehingute tegelikku toimumist usuks, kui talle isegi kummagi poole kinnitusest ja korrektsest dokumentatsioonist ei piisa. See asjaolu jääbki selguseta, sest maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks haldusaktis OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) juhatuse liikme ütluse arvestamata jätmist põhjendada. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on tuvastanud faktilised asjaolud ebaõigesti. Maksuhalduri peamine etteheide seisneb selles, nagu oleks kivide kogumise ja veoga Sillamäe sadamasse seonduvad tehingud äriühingutega OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk ja OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) fiktiivsed.

§ 56

lg-st 1 tuleneb, et maksukohustuslane peab maksuhaldurile esitama temale teadaoleva informatsiooni ning kõik asjassepuutuvad tõendid.

§ 56lg 2 sätestab muuhulgas, et maksukohustuslane peab 3

(25)3-10-895 arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid. Korrelatsioonis uurimisprintsiibiga tähendab see seda, et maksuhaldur peab andma maksukohustuslasele juhiseid kaasaitamiskohustuse täitmise võimaldamiseks. Hoolimata sellest, et kaebaja on maksuhaldurile esitanud kõik võimalikud dokumendid, mis üldse saavad tehingute toimumist tõendada (tarneleping, tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, arved), ei ole maksuhaldur ikka rahul, esitades etteheiteid nagu ei oleks kaebaja oma kaasaaitamiskohustust täitnud ning jätnud esitamata täiendavad tehinguid tõendavad dokumendid. Kaebaja esitas eriarvamuses täiendavad selgitused ja kõik asjakohased tõendid, mille aga maksuhaldur suuremas osas arvestamata jättis. Riigikohtu halduskolleegium oma 14.11.2007.kohtuotsuse nr 3-3-1-47-07 p-s 11 märkinud, et

§ 147

lg 5 alusel võib vaiet läbivaatav haldusorgan vajaduse korral nõuda vaide esitajalt täiendavate tõendite esitamist. Järelikult on põhimõtteliselt võimalik esitada uusi tõendeid ka alles vaidemenetluses. Kolleegium on seisukohal, et uusi tõendeid saab vaidemenetluses esitada nii haldusorgani nõudmisel kui ka omal initsiatiivil. Asjakohaste tõendite vastuvõtmisest ei saa haldusorgan keelduda. Selline järeldus tuleneb uurimispõhimõttest (

§ 11ja HMS § 6).

Kuigi eriarvamuse esitamise puhul ei ole iseenesest tegemist vaidemenetlusega, on samad põhimõtted päris kindlasti kohaldatavad ka eriarvamuse esitamisel, sest menetlus ei olnud veel maksuotsuseni jõudnudki. Kuid nagu ka eespool on välja toodud, ei ole maksuhaldur eriarvamuses esitatud väiteid kontrollinud. Vastavalt

§ 11

lg-le 1 on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Läbivalt kogu maksuotsuses esitab maksuhaldur põhjendamatuid kahtlustusi selle kohta, nagu ei oleks eespool nimetatud äriühingud kivide kogumisega seonduvaid töid reaalselt teostanud, ühel juhul leides, et arved ei vasta nõuetele ning seetõttu on käibemaksu mahaarvamine lubamatu, samas jälle väites, et arve ei tõenda tehingu reaalset toimumist. Sellisel kujul läbiviidav haldusmenetlus sarnaneb pigem paarkümmend aastat tagasi lõppenud riigikorra ajal kehtinud kriminaalmenetlusele, kus menetlusalune isik pidi ise oma süütust tõendama. Kaasaegses õigusriigis on sellised põhimõtted otseselt keelatud ning lisaks kõigele ka vastuolus isiku elementaarsete põhiõigustega. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2002 otsuse nr 3-3-1-42-02 p-s 11 on öeldud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. See tähendab, et isegi, kui kaebaja oleks pannud toime maksupettuse (mida asjas esitatud tõendid ei kinnita), ei õigustaks see asjaolu kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud tõendite arvestamata jätmist. Maksuhalduri poolt esitatud asjaolude kirjeldus on ühekülgne ning faktiliste asjaolude tuvastamata jätmise või väära tuvastamise tõttu ei ole tegelik sündmuste käik kajastatud õigesti. Seetõttu on ka loogiline, et ebaõige sündmuste kajastamine viib ebaõigete järeldusteni. OÜ Eurokaubad Pluss osutas OÜ-le Voka Trans ekskavaatoriteenust 2007. aastal jaanuari- ja veebruarikuus kogusummas 323 180 krooni ning veoteenust kogusummas 2 950 krooni. OÜ Balten Kokk osutas ekskavaatoriteenust 2007 aasta mai-juulikuus kogusummas 330 724.50 krooni ja veoteenust kogusummas 8 142 krooni. Maksuhaldur on nii revisjoniaktis kui ka maksuotsuses asunud seisukohale, et OÜ Voka Trans ei ole tehinguid äriühingutega OÜ Eurokaubad Pluss ning OÜ Balten Kokk teinud. Peamiseks etteheiteks, miks maksuhaldur ei soovi tehinguid OÜ-ga Eurokaubad Pluss ja OÜ-ga Balten Kokk arvestada, on toodud asjaolu, et kaebaja ei kontrollinud, kas nimetatud äriühingute töötajad omasid volitust nimetatud äriühinguid esindada. Maksuhalduri väidete kohaselt on otseseks tõendiks maksupettuse läbiviimise kohta asjaolu, et äriühingu juhatuse liige ei ole 2 aastat peale tehingute toimumist tema poolt antud kontaktandmete alusel kättesaadav ning neile arve alusel tasutud summad on pangakaardiga sularahas välja võetud. Maksuhalduri hinnangul äris tavapärase käitumise korras ei usaldata uusi tundmatuid tehingupartnereid ilma 4

(25)3-10-895 taustauuringu ja täiendavate lisagarantiideta. See, kust pärineb maksuhalduri seisukoht selles valdkonnas tegutsevate ettevõtete vahel väljakujunenud tavade kohta, on jäänud maksuotsuses välja toomata. Maksuhaldur ei ole andnud mingisugust hinnangut kaebaja juhatuse liikme selgitustele selle kohta, et kõnealuses tegevusvaldkonnas on selline käitumine täiesti tavaline (eriarvamus lk 2). Maksuotsuses ei ole põhjendatud, miks peaks maksuhalduri ettekujutus tavapärasest käitumisest prevaleerima kaebaja kui otseselt sellel tegevusalal tegutseva isiku poolt kirjeldatud käitumise üle. Selliste tööde teostamisel on alati kehtinud põhimõte, et tasu makstakse peale töö tegemist (kas siis täielikult või osaliselt, kuid mitte kunagi ei maksta ette). Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks hakata võimalike töövõtjate nimel läbirääkimisi pidavate isikute volitusi kontrollima ega isikuid tuvastama, sest ta pole oma senises praktikas kohanud veel kordagi sellist juhust, kus ükski töövõtja oleks ilma töö eest raha küsimata ära kadunud. Lisaks vastavale praktikale toetab sellist kontseptsiooni ka TsÜS § 118 lg 2, mis sätestab nn talumisvolituse olemuse. Osundatud sätte kohaselt loetakse, et esindatav on andnud isikule volituse, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Kaebajal ei saanud tekkida kahtlusi OÜ Balten Kokk ja OÜ Eurokaubad Pluss poolt tehingu sõlmimise kohta kuna kaebajale väljastati arve nende samade isikute nimel ning peale arve tasumist jätkati koostööd ega esitatud arve tasumise kohta ainsatki pretensiooni. Selline asjaolu saab viidata ja viitabki ainult sellele, et isikud, kes nende ettevõtete nimel esinesid, omasid esindusõigust ning kõne all olevad tehingud on reaalselt aset leidnud. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et kivide vedu ei ole selliseid eriteadmisi vajav töö, mille tõttu kaebaja oleks pidanud enne teenuse tellimist tehingupartnerile ulatuslikku taustakontrolli tegema. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.2003 otsuse nr 3-3-1-43-03 p-s 9 on asutud seisukohale, et ebaõige on tõlgendada KMS § 18 lg 1 p 1 laiendavalt ja teha sellest sättest järeldus, et ostjal tuleks alati kontrollida ka müüja esindaja volitusi või seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mis poleks esindaja kontrollimise osas kooskõlas ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud põhimõtetega esinduse kohta. Maksuotsuse lk-l 21 (esimene lõik) väidab maksuhaldur, et ta on tuvastanud asjaolu, nagu oleks veo- ja ekskavaatoriteenust osutanud äriühingud allunud kaebaja isiklikule juhendamisele ja kontrollile ning seega pidi kaebaja esindaja teadma isikuid, keda tuli juhendada. See, et maksuhalduri poolt viidatud tunnistajad väidetavalt teadsid, kellele nad pidid dokumente esitama, ei tähenda veel automaatselt, et kaebaja esindaja oleks pidanud kõiki autojuhte nimeja nägupidi mäletama. Kaebaja esindaja on selgitanud nii 27.07.2009 antud ütlustes kui ka eriarvamuses (lk 1), et alltöövõtjaid oli palju ning seetõttu ei mäleta ta neid kõiki. Pealegi ei allunud mitte ükski töövõtja töötaja kaebaja juhatuse liikme juhtimisele ja kontrollile. Seetõttu on ka loogiline, et kaebaja juhatuse liige ei saagi teada ega mäletada kõiki auto- või ekskavaatorijuhte. Maksuotsuses ei ole osundatud, millisest õigusnormist peaks tulenema kaebaja esindajale kohustus talletada töövõtjate töötajate isikuandmeid. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, milline kaalutlus on viinud teda järeldusele, et kaebaja esindaja poolt asjas ebaolulist tähtsust omavate detailide mittemäletamine viitab tõe varjamisele. Maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei ole OÜ-t Eurokaubad Pluss ja OÜ-t Balten Kokk esindavate isikute nimesid avaldanud, on ebaõige. Kaebaja esindaja on 29.09.2009 maksuhaldurile antud ütlustes avaldanud, et OÜ-st Eurokaubad suhtles ta Aleksandriga ning OÜ-t Balten Kokk esindas tehingutes Oleg. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur teadlikult esitanud selliseid põhjendamatuid etteheited, mille eesmärgiks on vaid kaebaja ebasoodsas valguses näitamine, et tema maksukoormust õigusvastaselt suurendada. Maksuotsuses on esitanud väide, et OÜ Eurokaubad Pluss ja OÜ Balten Kokk puhul on tegemist äriühingutega, kus reaalset majandustegevust ei toimunud. Nimetatud seisukohta on maksuhaldur põhjendanud 5
(25)3-10-895 tunnistajate ütlustega, mille kohaselt OÜ Eurokaubad Pluss juhatuse liige Eduard Ovtšinnikov armastab viina võtta ja elab Pirita-Kosel mahajäetud majas. Nimetatud asjaoludest ei saa otseselt järeldada, et
  1. aastal Eduard Ovtšinnikov ei juhtinud äriühingut. Paljudel praegustel kodututel on kunagi olnud tasuv töö ja püsiv elukoht, kuid kes erinevatel põhjustel on tänaseks nii töö kui ka kodu kaotanud. Asjaolu, et juhatuse liige ei ela praegusel ajal kõrgelt hinnatud elurajoonis ja võib väidetavalt aeg-ajalt liialdada alkoholi tarvitamisega, ei kinnita küll kuidagi seda, kas tema poolt
  2. aastal juhitud äriühingus toimus reaalne majandustegevus või mitte. Kaebaja selgitas eriarvamuse p-s 4 ja lisas sellekohase tõendi, et
  3. aasta mai-juunikuus veeti kive Sillamäe sadamasse kokku 6 päeval. OÜ Balten Kokk osutas nimetatud ajavahemikul ekskavaatoriteenust 137 tundi kokku 3 ekskavaatoriga. Maksuhalduri hinnangul ei tõenda eriarvamuse p-s 4 toodud arvutuskäik, mitu ekskavaatorit töid teostas ja et need ekskavaatorid just nimelt OÜ Balten Kokk nimel teenust osutasid. Maksuhalduri väitel on tuvastatud ja reaalselt teenust osutanud äriühingute poolt ka tõendatud, et perioodil, mil väidetavalt äriühingud OÜ Eurokaubad Pluss ja OÜ Balten Kokk on OÜ-le Voka Trans ekskavaatoriteenust osutanud, on ekskavaatoriteenust tegelikult osutanud äriühingud OÜ Voka Veod kahe ekskavaatoriga, OÜ Water Ser; OÜ Uus Norlan; OÜ Osterley ja OÜ Orvek (FIE Oleg Belyšhev). Maksuhaldur on ajanud segamini kivide veoteenuse ja kivide kogumiseks, sorteerimiseks ning autodele laadimiseks osutatud ekskavaatoriteenuse. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et aidata maksuhalduril toimunud tehingutest objektiivselt aru saada. Kui maksuhaldur asus seisukohale, et kaebaja poolt esitatud arvutuskäik ei tõenda, mitu ekskavaatorit töid teostas, oleks ta pidanud viitama, millistel asjaoludel tal sellised kahtlused on tekkinud ning milliseid tõendeid ta oma kahtluste hajutamiseks lisaks näha soovib. Paraku on juhised jäetud andmata, kuid sellest hoolimata on taas heidetud kaebajale ette kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist. Maksuotsuse lk 8-9 on esitatud tabel, kus maksuhaldur on toonud kuude kaupa välja kaebajale ekskavaatoriteenust osutanud äriühingute nimed.
  4. aasta mais-juunikuus maksuhalduri andmetel ekskavaatoriteenust osutatud ei ole. Samas on aktsepteeritud kaebaja poolt esitatud eriarvamuse lisa nr 9 (AS Aspi tööde üleandmise-vastuvõtu akt nr 8), millelt nähtub üheselt, et kivide vedu on toimunud ka mai- ja juunikuus. Kaebaja on eriarvamuse p-s 4 maksuhaldurile selgitanud, et OÜ Balten Kokk poolt 02.07.2007 esitatud arve sisuks on maija juunikuus teostatud ekskavaatoritööd. Ning selleks, et kivide vedu oleks saanud toimuda, oli vajalik need lisaks sadamasse vedamisele ka autodele laadida. Kui maksuhaldur oleks vajaliku põhjalikkusega analüüsinud kaebaja poolt eriarvamuses antud selgitusi ja hinnanud objektiivselt esitatud tõendeid, siis ei oleks ta saanud väita, nagu ei tõendaks kaebaja poolt eriarvamuse p-s 4 toodud arvutuskäik, mitu ekskavaatorit mai- ja juunikuus töid teostas ja et need ekskavaatorid just nimelt OÜ Balten Kokk nimel teenust osutasid. Maksuhaldur märgib maksuotsuse lk 21, et maksukohustuslane peab sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks esitama tõendeid selle kohta, kas ja millal on maksukohustuslane kätte saanud ettevõtluses kasutatava teenuse. Maksukohustuslane peab seega olema võimeline esitama tõendeid tehingute toimumise kohta ning siinjuures ei saa piirduda vaid formaalsete tõenditega nagu arvete olemasolu. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peab kaebaja esitama tehingu teiselt poolelt saadud kuluarve ning teenusepakkuja peab olema käibemaksukohustuslane. Oluline on märkida, et maksuhaldur ei ole arvete nõuetelevastavuse kohta etteheiteid teinud ning AS Aspi on omalt poolt kivide saamist kinnitanud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktides (eriarvamuse lisad 2-10). Nii arvetelt kui ka tööde üleandmise-vastuvõtu aktidest nähtub üheselt, millal kaebaja kivide tarnimisega seonduva teenuse kätte sai. Seega ei ole kaebaja hinnangul maksuhalduri väide sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamatuse kohta põhjendatud. OÜ Parsell Grupp on kaebajale veoteenust osutanud
  5. aasta veebruari-märtsikuus kogusummas 42 914.85 krooni ning OÜ RVJ Consult on osutanud veoteenust
  6. aasta jaanuari-veebruarikuus kogusummas 41 103.50 6
(25)3-10-895 krooni. Taas ei ole maksuhaldur arvestanud eriarvamuses toodud selgitustega. Väidetele on antud ühekülgne hinnang, mille eesmärgiks on vaid suurendada ebaseaduslikult kaebaja maksukohustust. Isegi kui maksuhaldur on tuvastanud kaebaja eriarvamuses toodud väidete tõesuse, ei ole ta selle alusel määratud maksusummat vähendanud. Näiteks on maksuotsuse lk 9 märgitud, et vastavalt OÜ Voka Trans eriarvamusele tuvastati OÜ-st Järve Tootjate saadud dokumentide ja OÜ Orvek juhatuse liikme Olga Solokhina suuliste ütluste alusel, et FIE Oleg Belyshev suulised ütlused tuleb tunnistada tõesteks, sest leidis kinnitust, et tema sõidukid SISU 958MBY; SISU 131MFU ja SCANIA 912TEP ja ekskavaator osutasid OÜ-le Voka Trans veoteenust läbi OÜ Orvek. Maksuotsuse lk 21 on maksuhaldur kaebajaga nõustunud, et Gennadi Volkov teostas kivide veoteenust Sillamäe sadamasse oma sõidukiga 443TDU, kuid on märkinud, nagu ei oleks saanud teenust osutada OÜ Parsell Grupp ja OÜ RVJ Consult kaudu sellepärast, et nende juhatuse liikmed nimetatud asjaolu ei märgi. Selline järeldus jääb kaebajale täiesti arusaamatuks – kivid on sadamasse veetud, Gennadi Volkov ise kinnitab teenuse osutamist OÜ Parsell Grupp ja OÜ RVJ Consult kaudu, kuid maksuhaldur jätab kaebaja väiteid kinnitavad tõendid lihtsalt arvestamata, seejuures isegi mõistlikult ja loogiliselt põhjendamata, miks ta eelistab ühe tunnistaja ütlusi teisele. Maksuhaldur on pärast eriarvamusega tutvumist üle kuulanud Olga Solokhina (OÜ Orvek juhatuse liikme), kes on tunnistanud et OÜ Orvek osutas OÜ-le Voka Trans kahe ekskavaatoriga teenust ja autodega vedasime kive Sillamäe Sadamasse. OÜ Orvek ei teinud neid teenuseid oma ekskavaatoriga ega autodega. Meie firmale osutas teenust Oleg Belyšhev. Need autod ja ekskavaator olid tema omad. OÜ Orvek oli vahendaja ja meie müüsime selle teenuse OÜ-le Voka Trans edasi. Belyševiga oli meil suuline kokkulepe. Seega tekib kaebajal küsimus – kui maksuhaldur on tunnistanud, et OÜ Orvek vahendas kaebajale Oleg Belyšhev`i teenuseid, siis miks ei ole maksuhaldur isegi kaalunud varianti, et OÜ Parsell Grupp ja OÜ RVJ Consult võisid Gennadi Volkov`i teenuseid vahendada? Ometi on Maksuhaldur ise tuvastanud ja lugenud tõendatuks, et Gennadi Volkov osutas autoga 443TDU Kaebajale veoteenust. Maksuhaldur ei ole maksuotsuse koostamisel toiminud kooskõlas

§ 11

lg-st 1 tuleneva kohustusega arvestada ka maksukohustust vähendavate asjaoludega. Ühelt poolt on ta lugenud tööde teostamise toimunuks, samas maksude määramisel ei ole ta pidanud vajalikuks sellega arvestada. Selle asemel, et väljendada oma ühepoolseid kahtlustusi maksupettuse osas, oleks maksuhaldur pidanud põhjendama, miks ta hoolimata tuvastatud asjaoludest ei pea võimalikuks maksukohustust vähendada. Maksuhalduri hinnangul ei saa tehinguid OÜ-ga Parsell Grupp ja OÜ-ga RVJ Grupp toimunuks lugeda muuhulgas põhjusel, et nende äriühingute juhatuse liikmed tunnistasid, et nad ei tea nende juhitavates äriühingutes toimuvast majandustegevusest midagi. Siinjuures olgu võrdlusena toodud maksuhalduri hinnang OÜ-ga Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) toimunud tehingutele, kus hoolimata sellest, et äriühingu juhatuse liige on tehingute toimumist kinnitanud ja on ka äriühingu majandustegevusega kursis, ei soovi maksuhaldur siiski kaebaja ja OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) vahelisi tehinguid tunnistada. Eelnev on ilmekaks tunnistuseks maksuhalduri poolt läbiviidud maksumenetluse ühekülgsusele, eesmärgiga tuvastada maksupettus (milles kaebaja ei ole tegelikult osalenud), selle asemel, et objektiivselt välja selgitada asjaolud, mis maksukohustuse määramisel tähtsust omavad. OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) on kaebajale osutanud 2007. aasta jaanuarikuus, märtsikuus ja augustikuus veo- ja ekskavaatoriteenust kokku 491 139.60 krooni eest. Peamised etteheited seoses OÜ-ga Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) tehtud tehingutega on maksuhaldur esitanud põhjendusel, et OÜ-le Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) teenuse osutamise eest tasutud summad on edasi kantud kolmandale äriühingule OÜ Torus Auto. Nagu kaebaja juba eriarvamuses selgitas, tellis ta teenuse OÜ-lt Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest), kes oli teenuse osutamise ajal käibemaksukohustuslane ning tema poolt esitatud arved vastavad kõigile raamatupidamisseaduses (edaspidi RPS) arvetele esitatavatele nõuetele. Maksuhaldur 7

(25)3-10-895 on tuvastanud, et OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) jätab endale ca 3,8% OÜ-lt Voka Trans saadud summast. Kaebaja hinnangul tõendab see asjaolu, et OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) ei ole saadud summasid kolmandale äriühingule maksupettuse eesmärgil üle kandnud (nagu maksuhaldur püüab muljet jätta), vaid on tõesti osutanud veo- ja ekskavaatoriteenuse vahendust kaebajale. Tavapärase majandustegevuse käigus osutataksegi teenuseid teatava tasu eest, täpselt nii on seda teinud ka OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest). Tehingute toimumist tõendab ka OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) juhatuse liige Anton Gruzdev, kes kinnitas sama juttu, mida kaebaja oli maksuhaldurile juba varem selgitanud (revisjoniakti lk 25). Kaebaja viitas Anton Gruzdev`i tunnistusele lisaks ka eriarvamuses (lk 5, p 6). Kuivõrd Anton Gruzdev`i tunnistus ei kinnita maksuhalduri seisukohta väidetavast maksupettusest, siis on maksuhaldur kõik kaebaja sellekohased selgitused tähelepanuta jätnud. Seega kuna OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) oli tehingu toimumise ajal kantud käibemakskohustuslaste registrisse, tema poolt esitatud arved vastavad RPS-s sätestatud nõudmistele, OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) juhatuse liige kinnitab tehingu tegemist ning vahendusteenuse toimumist tõendab ka vahendustasu võtmine vahendatud tehingult ja reaalselt on kivid sadamasse veetud, siis on kaebajal õigus vaidlusalustelt tehingutelt OÜ-ga Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) sisendkäibemaks maha arvata. Kotinuka prügila lõppkatte haljastuse teenuse tellis kaebajalt AS Aspi, kellega sõlmiti ka vastavasisuline alltöövõtuleping (eriarvamuse lisa 13). Kaebaja on eriarvamuse p-s 5 põhjendanud alltöövõtu tellimist OÜ-lt Rendelin, kuid maksuhaldur ei ole taas kaebaja selgitustele mingisugust tähelepanu pööranud ning andnud hinnangu vaid nendele asjaoludele, millest saaks leida viiteid väidetavale maksupettusele. Maksuhaldur on esitanud etteheite, nagu oleks kaebaja jätnud selgitamata, miks lähevad maksukohustuslase ja OÜ Rendelin juhatuse liikme seletused vastuollu. Kaebaja selgitas eriarvamuses, et OÜ Rendelin juhatuse liige Andry Ruudi ei omanud Kotinuka projektist põhjalikke teadmisi ning seetõttu ei saanud ta maksuhaldurile ka asjadest täielikku ja adekvaatset ülevaadet anda. Prügila haljastusel esindas OÜ-t Rendelin Oleg, kellega kaebaja suhtles ning kelle esindusõigust kinnitas ka OÜ Rendelin juhatuse liige (revisjoniakti lk 21, 22). Kaebaja on seisukohal, et isegi kui OÜ-t Rendelin kaebajaga tehtud tehingus esindanud Oleg`il puudus tegelikult esindusõigus, ei saa hoolsusnõude täitmine esindusõiguse kontrollimisel olla iseseisvaks või määravaks asjaoluks, mille põhjal otsustada, kas tehing on poolte vahel toimunud. Kuna ka siin pidi raha maksmine toimuma alles peale tööde teostamist, siis ei olnud tegelik äririsk kaugeltki nii suur nagu maksuhaldur püüab seda näidata. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et prügila sulgemistöödel ei osalenud ei OÜ Voka Trans ega ka keegi teine sellepärast, et arve on esitatud ja tasutud peale prügila sulgemistööde lõpetamist. Kaebaja hinnangul on taoline järeldus täiesti ebaloogiline ja mõistusevastane. Ühelt poolt on maksuhaldur heitnud kaebajale ette hoolsuskohustuse järgimata jätmist, teisalt ei soovi ta tehtud tehinguid tunnistada sellepärast, et kaebaja ei ole tehingu teisele poolele tööde eest ettemaksu tasunud. Kaebaja hinnangul ei saa selliseid vastuolulisi järeldusi ja arusaamatuid põhjendusi sisaldav maksuotsus, millega pannakse kaebajale kohustus tasuda täiendavaid makse summas 568 645 krooni kuidagi olla seaduslik. Seetõttu kuulub vaidlusalune maksuotsus eelnevalt viidatud kohtupraktika valguses tühistamisele. Lisaks asjaolude väärale tuvastamisele on maksuhaldur ka materiaalõigust täiesti valesti kohaldanud. Maksuhaldur ei ole eristanud erinevate maksude määramise metoodikat ning on seetõttu saanud juurdemaksmisele kuuluva summa suuruse ebaõigesti isegi siis, kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, nagu oleksid maksuhalduri kahtlused tehingute mittetoimumise kohta õiged. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg 3 kohaselt on sisendkäibemaks muuhulgas teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. See tähendab, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peab kaebajal olema esitada kolmandalt isikult saadud kuluarve ning kauba pakkuja peab olema ise käibemaksukohustuslane. Lisaks võib tulla kõne alla see, kas kaupa 8
(25)3-10-895 või teenust on kasutatud ettevõtlusega seotud tegevuseks. Riigikohtu halduskolleegium on mitmes oma lahendis, sh eespoolviidatud otsuses nr 3-3-1-43-03, samuti otsuses 3-3-1-29-03, rõhutanud, et KMS § 18 lg 1 p-i 1 ei saa laiendavalt tõlgendada ega teha sellest sättest järeldust, nagu tuleks ostjal tõendada oma igapäevastes tehingutes korraga nii müüja isik kui müüja nimel esinev füüsiline isik (kui müüjaks on ettevõte) kui ka see, kas need isikud eraldi vaadatuna käituvad ja kavatsevad edaspidistes maksuõigussuhetes käituda õiguspäraselt. Samal põhjusel ei saa nõuda, et ostja selgitaks müügitehingut sõlmides välja, kas müüja kavatseb tasutud summalt käibemaksu riigile ära maksta või mitte. Osundatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-29-03 on muuhulgas öeldud tehingu teise poole tuvastamise nõude kohta seda, et ostja peab kontrollima, kas müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Kui nimetatud toimingud on tehtud, siis on ostja ka omapoolse maksumaksja hoolsuskohustuse täitnud. Kaebajaga tehinguid teinud äriühingud olid tehingute tegemise hetkel kantud käibemaksukohustuslaste registrisse (v.a OÜ Rendelin) ning nende poolt esitatud arvetel olid nõutavad andmed ka olemas. Viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole mõistlikud maksuhalduri etteheited selle kohta, et tehingu teine pool on talle teenuse osutamise eest kantud summad sularahas välja võtnud või äriühingut
  1. aastal esindanud isik ei ole praegusel hetkel kontaktandmetelt enam kättesaadav. Tehingu tegemise hetkel ei saanud kaebaja teada, mida tehingu teine pool saadud rahaga teeb või kuidas ta selle oma pangaarvelt välja peaks võtma. Eespool viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-43-03 p-s 10 märgitu kohaselt asjaolust, et käibemaksukohustuslasest müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Sellist järeldust kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74). Viidatud otsuse punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust." Kaebaja rõhutab, et ta on kivide tarnimisega seonduva ekskavaatori- ja veoteenuse kõigilt viielt äriühingult (OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk ja OÜ Rendelin)
  2. aasta jaanuarikuust kuni juulikuuni kätte saanud ning nimetatud äriühingud olid tehingu tegemise hetkel ka käibemaksukohustuslased (v.a OÜ Rendelin). Seega oli kaebajal esitatud arvete alusel tasutud summadelt õigus ka sisendkäibemaks maha arvata. Tähelepanuväärivaks tuleb pidada seda, et maksuhaldur ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamist aktsepteerinud ka siis, kui tehingu teine pool on tehingu toimumist kinnitanud (OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest)), tuues põhjuseks, et teenuse osutamise eest saadud raha kanti üle kolmandale äriühingule. Sellisest vastuolulisest ja ebamõistlikust etteheitest nähtub üheselt, et maksuhaldur on iga hinna eest püüdnud leida kinnitust oma oletuslikule ideele toimunud maksupettuse kohta, mitte ei ole püüdnud seadusega kooskõlas olevale maksumenetlusele omaselt asjas tõde välja selgitada. Riigikohtu halduskolleegium on oma 07.12.2006 kohtuotsuse nr 3-3-1-63-06 p-s 13 märkinud, et käibemaksuga maksustamisel ei saa olla karistavat iseloomu. Käibemaksu kumuleerumist tuleb vältida ka siis, kui on aset leidnud maksupettus. Ainuüksi käibemaksupettuse toimepanemise fakt ei saa piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses tehinguga, mille ehtsust on maksuhaldur tuvastanud ja kohtud kinnitanud. Maksukohustuslase pahauskne käitumine loob talle küll kõrgendatud tõendamiskoormuse maksukohustust vähendavate asjaolude tõendamisel, kuid ei anna maksuhaldurile õigust ignoreerida tõendatud asjaolusid, mis viitavad maksukohustuse vähendamisele. Kontrolli käigus esitas kaebaja tõendid, mis kinnitavad soetatud transpordi-, 9
(25)3-10-895 ekskavaatori- ja haljastusteenuse seotust OÜ Voka Trans ettevõtlusega, samuti seda, et teenust on kasutatud maksustatava käibe tarbeks. Seega, kui kõik kaebaja poolt esitatud tõendid viitavad tehingute tegelikule toimumisele ning maksuhaldur ei ole maksusuhtes tuvastanud kaebaja pahatahtlikkust, siis tuleb tehingutelt käibemaks ka maha arvata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma 06.03.2002 kohtuotsuse nr 3-4-1-1-02 p-s 16 märkinud, et käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis kasvõi kaudselt viitaks kaebaja pahausksele käitumisele. Kui maksuhaldur on mingil põhjusel asunud seisukohale, et kaebajaga tehinguid teinud äriühingud ei ole järginud head raamatupidamise tava või on jätnud riigile maksud tasumata, siis tuleb nõuda maksude tasumist kaebajale teenust osutanud äriühingutelt, mitte kaebajalt, nagu maksuhaldur praegusel juhul ebaõigesti on teinud. Lisaks ebaseaduslikule käibemaksu juurde arvestamisele on maksuhaldur ka tulumaksu osas teinud täiesti kummalisi ning mitte ühelgi seadusel põhinevaid otsustusi. Mingil põhjusel on maksuhaldur püüdnud maksuotsuses jätta muljet, nagu oleks tulu- ja käibemaksu määramise põhimõtted samad ning on teinud kaebajale nii revisjoniaktis kui ka maksuotsuses läbivalt etteheiteid, et kiviveo- ja ekskavaatoriteenuse eest esitatud arvetelt ei ole tuvastatavad tehinguid teinud pooled. Erinevalt käibemaksu arvestamisest ei ole aga tulumaksu arvestamise juures niivõrd oluline tehingu teise poole isik, kui just tehingu toimumise fakt ise. Sellele asjaolule ei ole aga maksuotsuses tähelepanu pööratud. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab oma eespool viidatud kohtuotsuse nr 3-3-1-74-09 p-s 20, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Seetõttu võib sama tehingut hinnata tulumaksuarvestuses teisiti kui käibemaksuarvestuses (3-3-1-50-03, p 11). Seega isegi, kui asuda seisukohale, et äriühingutega OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ning OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) ei ole tehinguid toimunud, siis tuleb hinnata, kas kaebaja poolt näidatud kulutused kivide tarnimisel ja prügila haljastusel on reaalsed. Selle alusel tuleb hinnata, kas tehtud kulutused on tema majandustegevusega seotud ning seejärel on võimalik arvutada omakorda tulumaksu suurus. Erinevalt käibemaksu määramisest võib täiendavalt juurde maksmisele kuuluva tulumaksu summa määrata hindamise teel. Mingil põhjusel ei ole maksuotsuses seda võimalust aga kaalutud. Nagu ka eespool viidatud Riigikohtu lahendites märgitud, tähendab diskretsiooni kasutamise õigus samas ka kohustust diskretsiooni kohaldada.

§ 94

lg-s 1 on sätestatud, et maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Kuigi

§ 94

lg 1 sõnastus annab maksuhaldurile õiguse kaaluda, kas hindamine läbi viia või mitte, on Riigikohus asunud oma 14.01.2009 kohtuotsuse nr 3-3-1-7008 p-s 21 seisukohale, et

§ 94

lg 1 sõnastus "maksuhaldur võib" ei tähenda maksuhalduri õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust otsustada maksusumma määramine mitte üksnes dokumentaalsete tõendite ja täpsete andmete alusel, vaid ka hindamise teel. Maksuhaldur peab kaaluma, kas hindamine on vajalik ja lubatud. Kui hindamine on vajalik ja lubatud, on maksuhaldur kohustatud tuvastama tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Seega on teatud juhtudel maksuhalduril kohustus hindamist rakendada, mitte lähtuda pelgalt puuduvatest ja/või puudulikest dokumentidest. Seda juhul, kui on täidetud kaks tingimust – hindamine on lubatud ja vajalik. Juhtumid, mil hindamine on lubatud, on expressis verbis loetletud

§ 10

(25)3-10-895 94 lg-s 1 (maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada). Maksuhaldur on läbivalt kogu maksumenetluses teinud kaebajale etteheiteid tehingute toimumist kinnitavate tõendite ebapiisavuse ning väljamaksete aluseks olevate arvete osalise puudulikkuse kohta. Hoolimata kaebaja esindaja antud korduvatest selgitustest ja täiendavate tõendite esitamisest ei ole maksuhaldur lugenud tehinguid reaalselt toimunuks, mis ei ole aga õige. Kaebaja hinnangul on kõik eeldused maksusumma määramiseks hindamise teel täidetud ning maksuhaldur oleks pidanud maksusumma määramist hindamise teel vähemalt kaaluma ja selle võimatuse korral põhjendama, miks käesoleva maksuvaidluse lahendamisel ei ole tulumaksu summa määramine hindamise teel võimalik. Maksuhaldur seda aga teinud ei ole ning määras maksusumma tuginedes puudulikele tõenditele. Isegi, kui asuda seisukohale, et eespool loetletud äriühingutega ei ole tehinguid toimunud, siis tuleb hinnata, kas kaebaja poolt näidatud tööde teostamine sellises ulatuses on reaalne ning selle põhjal hinnata, kas tehtud kulud on tema majandustegevusega seotud ning selle põhja arvutada omakorda tulumaksu suurus. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2003 kohtuotsuse nr 3-3-1-52-03 p-s 13 on muuhulgas selgitatud, et tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Käesoleval juhul on tõendatud, et arvetel näidatud summad on tasutud arved väljastanud äriühingutele ning arvetel näidatud äriühingud on arvete alusel identifitseeritavad. Maksuhalduri kahtlusi võiks mõista juhul, kui kaebaja oleks teenuse eest tasunud sularahas ja seejuures jätnud tõendamata, kellele ta tasus. Kuivõrd käesoleval juhul on kõik arveldused toimunud panga vahendusel, siis on maksuhalduri kahtlused täiesti põhjendamatud. Revisjoniaktist ja maksuotsusest nähtuvalt on kõikide kajastamist leidnud tehingute pooled fikseeritud. Kõnealuste tehingute toimumist kinnitavaid üksikasju on käsitletud põhjalikult eespool. Enamusest seisukohtadest tuleb juhinduda ka tulumaksu tasumise kohustuse olemasolu hindamisel. Oluline on just küsimus, kas kaebajal võisid olla sellised kulud, nagu ta on oma aruannetes näidanud. Riigikohtu halduskolleegium viitab oma 28.09.2009 otsuse nr 3-3-1-47-06 p-s 10 tulumaksukohustuse arvestamisele juhtumil, kui hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja, Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2006 otsuse nr 3-3-1-34-06 p-le 13-15, milles selgitatakse, et kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduri tulumaksu määramise otsus õige. Tingimus "pidi teadma" tähendab, et ostjal oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist polnud tegeliku müüjaga. Kui ostja aga põhjendatult eeldas, et tegemist on tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduri tulumaksu määramise otsus alusetu. Kui maksuhaldur on jätkuvalt mingil kummalisel põhjusel seisukohal, et OÜ Voka Trans pole ekskavaatori- ja veoteenust ning haljastusteenust soetanud, sh soetanud seda äriühingutest OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest), tuleks tal oma seisukohta ka tõendada ja veenvalt. Esitatud väidet toetab ka õiguspraktika, sest Riigikohtu halduskolleegium kinnitab oma 19.05.2009 otsuse nr 3-3-1-32-09 p-s 10, et juhtudel, kus kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Sama kehtib ka tulumaksu määramisel. Maksuotsus on tuvastatud asjaolude ja lõppjärelduste osas vastuoluline. Näiteks on maksuotsuse lk 10 teises lõigus märgitud, et OÜ Voka Trans ei ole täitnud äris tavapärast hoolsuskohustust, sest OÜ Voka Trans ei ole esitanud OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) poolt väljastatud veolehti, mille alusel oleks võimalik tõendada reaalset teenuse osutamist nendelt äriühingutelt. Maksuotsuse lk 10 alt teises lõigus on tunnistatud tehingute 11
(25)3-10-895 toimumist kolmandate, tundmatute isikutega, mille kohaselt maksuhaldur, hinnates tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on jõudnud seisukohale, et äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) rekvisiitidega arved ei kajasta tegelikke toimunud tehinguid, vaid arvete eesmärgiks oli tundmatute kolmandate isikute poolt (kelle puhul ei ole teada, kas nad on käibemaksukohustuslased) soetatud teenuste kajastamine OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) arvetel, eesmärgiga suurendada OÜ Voka Trans raamatupidamise kulusid, maha arvata käibemaksu ja seeläbi vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu. Teenuse osutamist kolmanda isiku poolt tunnistab maksuhaldur ka maksuotsuse lk 12 kolmandas lõigus, et maksukohustuslane ei esitanud kontrolli käigus täiendavaid tõendeid vaidlusaluse tehingu teise poole kindlakstegemiseks, seepärast tuleb tegelikuks teenuse müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Seega on ka maksuhaldur asunud lõppkokkuvõttes seisukohale, et tegelikult on tehingud toimunud, lihtsalt tema hinnangul ei ole teada, kellega. See omab aga tähendust mitte tulumaksu, vaid üksnes käibemaksu määramise juures. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (s.h lahendid nr 33-1-47-06, 3-3-1-34-06, 3-3-1-97-07) rõhutanud, et hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Seega, kui teenus on reaalselt osutatud, siis ei ole tulumaksu määramine õigustatud. Riigikohtu halduskolleegium märgib oma 05.06.2006 kohtuotsuse nr 3-3-1-34-06 p-s 17, et vedelkütuse vastavussertifikaadi puudumine ja Rahapesu tõkestamise seaduse nõuete eiramine pole AS XXXXX XXXXXX tulumaksukohustuse väljaselgitamisel oluline, sest müüja isik pole ostja tulumaksukohustuse määramisel oluline. Hoolsusnõuete täitmine omab tähtsust vaid sama isiku maksukohustuse seisukohalt oluliste asjaolude tuvastamisega. Hoolsusnõuete rikkumine, millega kaasnevad vaid raskused teiste isikute maksukohustuse väljaselgitamisel, ei saa olla maksukohustuse suurenemise aluseks. Nimetatud seisukohta on kolleegium korranud ka oma 13.02.2008. a otsuse nr 3-3-1-97-07 p-s 12. Seega, kui asuda hüpoteetiliselt seisukohale, et kaebaja on hoolsuskohustuse rikkumise tõttu teinud tehinguid teiste äriühingutega kui maksuarvestuses nähtuvatega, siis ei saa ainuüksi selle tõttu kaebaja maksukohustust tulumaksu osas suureneda. Mis puutub tulumaksu summa määramisse, siis on antud juhul oluline see, et tulumaksu saab määrata ainult ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Kaebaja on tõendanud, et kivid on sadamasse veetud ning seega on kivide kogumise, sorteerimise, laadimise ja veoga seonduvad tööd teostatud. Maksuhaldur on maksuotsuse püüdnud jätta muljet, et ekskavaatoriteenust on 6 kuu jooksul osutatud Kaebajale vaid viie äriühingu (OÜ Voka Veod, OÜ Water Ser, OÜ Astnik Ehitus, OÜ Uus Norlan, OÜ Osterley) poolt. See ei ole aga sadamasse veetud kivide kogust arvestades reaalne. Maksuhaldur ei ole lisanud maksuotsusele arvutuskäiku, millest nähtuks kuidas tema arvates sai 44 500 tonni kive ümbruskaudsetelt põldudelt sadamasse, kui kaebaja ei kasutanud selleks tema poolt näidatud abivahendeid. Maksuotsusest puudub selles osas igasugune loogika, sest sellele kõige olulisemale küsimusele ei ole isegi püütud vastust leida. Siinjuures ei saa märkimata jätta, et ometigi sätestab seadus uurimiskohustuse just maksuhaldurile, mitte ei pea neid asjaolusid kaebaja tõendama – nagu ta seda aga on oma selgitustes igati teha üritanud. Kahtluse korral tehingu toimumise osas oleks maksuhaldur võinud teostada

§ 72alusel paikvaatlust, kuid seda võimalust maksuhaldur kasutada ei soovinud.

Kaebaja on tõendanud, et ta osales prügila haljastustööde teostamisel ja osade tööde jaoks tellis alltöövõttu OÜ-lt Rendelin. Hoolimata sellest, et OÜ Rendelin oli tehingu toimumise ajal käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning seetõttu osutus ebaõigeks ka kaebaja poolne käibemaksuarvestus seoses haljastustöödega seonduva tehinguga, ei saa ainuüksi selle alusel kaebaja poolt tehtud väljamakselt määrata automaatselt tulumaksu. Eespool viidatud kohtulahendi nr 3-3-1-74-09 p-st 20 tuleneb, et tulumaksuarvestuses saab 12

(25)3-10-895 sama tehingut hinnata teisiti kui käibemaksuarvestuses. Tulumaksu määramine ei ole õigustatud olukorras, kus kaebaja on tõendanud, et tema poolt näidatud tehingud eespool nimetatud äriühingutega on toimunud ning maksuhaldur on ise maksuotsuses tunnistanud tehingute toimumist. Isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et tehtud tehingutelt ei ole sisendkäibemaksu maha arvamine õigustatud, on tulumaksu määramine sellest hoolimata seadusevastane. Eeltoodu põhjal on kaebaja seisukohal, et maksuhaldur on kontrollmenetluse läbiviimisel ja maksuotsuse koostamisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning seetõttu jõudnud ka valedele järeldustele. Oma seisukohtasid põhjendab maksuhaldur üksnes kahtlusega maksupettuse toime panemises kuid kehtiva seaduse kohaselt on see lubamatu. Vastavalt

§ 46lg-le 2 peab maksuotsus muuhulgas olema põhjendatud.

Seadusest tulenevast sõnaselgest nõudest hoolimata pole maksuhaldur esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tema meelevaldseid väited toimunud maksupettuse kohta kinnitaks. Ometi ongi kogu maksuotsusest tulenevad täiendavad maksud määratud pelgalt maksuhalduri kahtluste põhjal ning tõendid nende kahtluste kinnitamiseks maksuhalduril puuduvad. Maksuhalduri arvates piisab isiku kohtlemiseks petturina ainuüksi kahtlusest ning kui kahtlus on olemas, siis langevad tema arvates muud seadusest tulenevad kohustused ära. Sellisel viisil läbiviidav maksumenetlus ei ole kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega. Kaebaja hinnangul ei saa vaidlusaluse maksuotsuse põhjenduste pinnal kuidagi väita, et haldusorgani otsus oleks põhjalikult motiveeritud või et otsuse järelduste kujunemine oleks selgelt ja veenvalt jälgitav, mille nõutavust on kohtupraktikas korduvalt toonitatud. Kaebaja hinnangul illustreerivad maksuotsuses esitatud järeldused selgelt maksuhalduri äärmiselt ühekülgset positsiooni. Riigikohus on mitmes oma lahendis rõhutanud, et maksustamine ei saa olla karistus. Kaebaja ei ole omalt poolt kaasaaitamiskohustust rikkunud, vastupidi, maksuhaldur ei ole lihtsalt mitte ühegi selgituse või esitatud tõendiga arvestanud või on ilma põhjendamata lugenud selle ebausaldusväärseks. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-32-09 p-s 18 on rõhutatud HKMS § 16 lg 3 tulenevat kohtu kohustust hinnata kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kui kohus hindab kõiki esitatud tõendeid nende kogumis, siis ei saa tal jääda tähelepanuta see, et OÜ Voka Trans on käitunud igati seaduspäraselt ning maksuotsus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata ning seaduse ja kogutud tõenditega vastuolus. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu ja tollikeskus ei pea OÜ Voka Trans kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja märgib, et 19.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/4394-49 kohustas Ida MTK kaebajat tasuma täiendavalt 203 376 krooni käibemaksu ja 365 269 krooni tulumaksu. Esitatud kaebuses palub kaebaja tühistada maksuotsus tulumaksu osas täielikult ja käibemaksu osas osaliselt ning jätta maksuotsus jõusse 180 876 krooni osas, mis puudutab tehinguid OÜ-ga Rendelin. Kaebusest nähtuvalt on käesolev maksuotsus koostatud vastusolus kehtivate menetlusnormidega ja -põhimõtetega, st maksuhaldur ei järginud uurimispõhimõtet, ei teostanud kaalutlusõigust, samuti ei ole arvestatud kaebaja poolt esitatud tõenditega ning maksuotsus on jäetud põhjendamata. Maksuhaldur kaebaja väitega ei nõustu ja leiab, et maksusumma määramisel on tuginetud kõikidele asjas kogutud tõenditele ja hinnatud neid kogumis.

§ 10

lg 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning järgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Kooskõlas

§ 92

lg 1 p-ga 2 määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma juhul, kui maksukohustuslane esitas deklaratsioonis valeandmeid, mille tulemusena tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsioonis toodud andmete alusel maksuhalduri poolt tuvastatud maksusumma on väiksem maksusummast, mida oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele.

§ 82

kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase poolt esitatud maksudeklaratsioonidest (

§ 85lg 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja 13

(25)3-10-895 muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase poolt esitatud andmete õigsuses, siis kogub ta täiendavaid tõendeid. Järelikult tuleb maksuhalduril välja selgitada kõik maksustamisel tähendust omavad asjaolud ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Käesolevas maksumenetluses on maksuhaldur eeltoodust kinni pidanud. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-18-10, milles on märgitud, et maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase poolt kogutud ja tema poolt esitatud tõendite õigsust. Juhul, kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustusalase poolt esitatud andmete õigsuses, siis sellisel juhul kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid.

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõte kohustab maksuhaldurit selgitama välja tegeliku olukorra ja tuvastama kõik maksustamise seisukohalt olulised asjaolud. Maksuhaldur rakendas uurimispõhimõtet, mis nähtub ka revisjoniaktist kui ka maksuotsusest. Maksuhaldur kogus seletusi maksukohustuslaselt, kolmandatelt isikutelt ning tegi täiendavaid menetlustoiminguid pärast kaebajalt eriarvamuse saamist. Maksuhaldur on korduvalt pöördunud maksukohustuslase poole ja palunud esitada maksuhaldurile täiendavaid dokumente. Samuti on maksuhaldur maksuotsuses põhjendanud oma vastuväiteid eriarvamusele ja ka selgitanud, miks ta osasid tõendeid arvestab ja teisi mitte. Ida MTK arvestas kaebaja poolt esitatud tõenditega niivõrd, kuivõrd need tõendid on seda võimaldanud. Maksuhaldur on iga tehingu puhul välja toonud, milliseid tõendeid esitas maksumaksja ja milliseid tõendeid on maksuhaldur ise kogunud ning andnud nendele tõenditele hinnangu. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-39-04, mille p-s 11 on märgitud, et

§ 11

lg-st 1 tuleneb, et maksuhaldur on maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb maksuhalduri kohustus sellised asjaolud vajadusel ise välja selgitada. Selleks tuleb maksuhalduril koguda tõendeid, mitte aga piirduda menetlusosalise esitatud tõenditega.

§ 12

kohaselt, kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Tuginedes maksumenetluses kogutud tõenditele, tuvastas Ida MTK, et kaebaja esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata nii käibe- kui ka tulumaksu. Tulenevalt

§ 10

lg-st 2 ja § 92 lg 1 p-st 2 ei ole maksusumma määramisel tegemist kaalutlusõigusega, vaid juhul, kui maksudeklaratsioonis esitatud andmed ei ole tõesed, siis on maksuhalduril kohustus määrata juurde täiendav maks.

§ 46

lg 2 kohaselt haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikult põhjendatud. Sama paragrahvi lg 3 p 5 järgi peavad haldusaktis sisalduma selle andmise faktiline ja õiguslik alus, et maksukohustuslasel oleks võimalik haldusaktiga tutvudes üheselt veenduda, millistel motiividel ja millest juhindudes on täiendav maksusumma määratud. Maksuhaldur tunnistab, et revisjoniaktis kajastatud maksusumma on väiksem kui maksuotsusega määratud summa, kuid maksuhalduri väitel on revisjoniaktis ja maksuotsuses tekkinud erinevus vea tõttu matemaatilises tehtes. Revisjoniakti leheküljel 36 toodud tabelist rida „veebruar 2007“ on maksubaasiks 396 999.20 krooni. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 4 lg 3 alusel on tulumaksumäär 22/

  1. Revident tegi tehte sooritamisel arvutusvea, saades tehte vastuseks
  2. Õige arvutuskäik on 396 999.20 x 21/78 ja võrdub 111
  3. Vastuseks kaebaja väitele, et maksuhaldur tuvastas faktilised asjaolud ebaõigesti seoses tehingutega OÜ Eurokaubad Pluss, Balten Kokk, Parsell Grupp, RVJ Consult, Rendelin ja Airterminal, selgitab maksuhaldur, et kuni 28.01.2008 kehtinud rahapesu tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 5 lg 1 p-le 2 võidakse ettevõtjat, kes sooritab tehinguid vähemalt sama seaduse § 7 lg-s 3 nimetatud väärtuses, kasutada rahapesu teostamisel. Viidatud sätte alusel on selline ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta tehingu omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha 14

(25)3-10-895 üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korras üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui ka sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. RahaPTS § 9 lg 1 kohaselt esitab isikusamasuse tuvastamiseks füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikut tõendavate dokumentide esitamise seaduse (edaspidi ITDS) § 2 lg-s 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis välja antud kehtiva juhiloa või välisriigis välja antud kehtiva reisidokumendi ning lg 2 järgi isikusamasuse tuvastamiseks peab Eestis registreeritud juriidiline isik esitama vastava registri registrikaardi väljavõtte. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendist peab nähtuma juriidilise isiku nimi, tegevusala, asukoht ja aadress, registreerimise number, juhataja või juhatuse liikmete nimed, elukohad, isikukoodid juhul, kui need on olemas ning nende volitused juriidilise isiku esindamisel. ITDS § 9 lg 1 alusel tuleb isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendist teha säilitamiseks koopia. Seoses OÜ-ga Eurokaubad Pluss teostatud tehingutega märgib vastustaja järgmist: kaebaja väitel tasus ta seoses OÜ-ga Eurokaubad Pluss teostatud tehingute eest kolme pangaülekandega kokku 325 680 krooni. Need tehingud on ilmselt omavahel seoses ning nende väärtus ületab 200 000 krooni. Tehingute ilmne seos avaldub käesoleval juhul tehingupartneri ja saadud teenuse ühtsuses, samuti ajafaktori ja eesmärgi kaudu: ekskavaatorid olid toodud objektile (arvete alusel) 2007.aasta jaanuarikuus ning nad olid seal
  1. aasta veebruarikuu lõpuni. Järelikult oli tegemist ühe teenusega, ainult arved oli väljastatud kuude või töötundide lõikes, mistõttu pidi OÜ Voka Trans tuvastama teenuse osutaja isiku. 28.09.2009 antud seletuses kaebaja ütles, et ta kontrollis OÜ-t Eurokaubad Pluss äriregistrist ning järelikult ta pidi teadma, et äriühingu juhatuse liige Eduard Ovtšinnikov on äriühingu esindusõiguslik isik. Samas suhtles kaebaja väidetavalt hoopis Aleksandri nimelise isikuga, kellelt ei küsitud volitust, perekonnanime ega kontaktandmeid. 27.07.2009 antud seletuses ei osanud Kalle Lehismets mitte midagi öelda väidetavate tehingute kohta OÜ-ga Eurokaubad Pluss. Maksuhaldur kogus maksumenetluse käigus teavet ja tuvastas, et OÜ Eurokaubad Pluss ametlik juhatuse liige Eduard Ovtšinnikov on nn variisik (revisjoniakti lk. 5-6), kes ei saanud olla tegelik juhatuse liige. Boriss Rostovtsev ja Valeri Malõšev annavad 26.05.2009 ja 13.08.2009 tunnistusi selle kohta, et nad tunnevad Eduard Ovtšinnikov´i juba 5 aastat (seega alates
  2. aastast) ja kumbki tunnistaja kinnitas, et nad elasid sel ajal koos Laevastiku 1a (kodutute varjupaik). Kõigi ühine tuttav oli Kasmakov, kes käesolevaks ajaks on surnud ning järelikult oli ta alates
  3. aastast juba kodutu, mitte ei muutunud kodutuks pärast
  4. aastat. Boriss Rostovtsev selgitas ka, et teenustasu eest võimaldas ta Eduard Ovtšinnikov´ile kirjutada end sisse tema elamispinnale selleks, et Boriss Rostovtsev saaks sotsiaalametist toetust. Vastustaja väitel ei olnud OÜ-l Eurokaubad Pluss tehnikat ekskavaatoritööde tegemiseks, samuti puudusid töötajad, registreering majandustegevuse registris ja ka kõik muud näitajad, mis iseloomustavad reaalselt tegutsevat ettevõtet. Vastustaja märgib, et mõistlikult käituv äriühingu juhatus oleks selgitanud välja, kes on tegelikult OÜ Eurokaubad Pluss esindusõiguslik isik, kontakteerunud temaga, st Eduard Ovtšinnikov´iga ning selgitanud välja, kellel on õigus osaühingut esindada. 27.07.2009 kaebaja juhatuse liikme ütluse järgi tehti töid Kohtla-Järve sovhoosi maadel. Maksuhalduri poolt tuvastatud ekskavaatorijuhid tunnistavad oma seletustes (16.10.2009 Stanislav Plokhov OÜ Voka Veod töötaja, 19.10.2009 Igor Alekseev OÜ Water Ser Virumaa töötaja, 14.10.2009 Alexey Makarov OÜ Osterley (AS Ramirent) töötaja, 05.11.2009 Vladimir Korikov AS Stoun juhatuse liige, 12.11.2009 Nikolai Astašev OÜ Astnik Ehitus töötaja ja 26.11.2009 FIE Oleg Belyshev), et olid olemas töölehed/sõidulehed, saatelehed, mis allkirjastati ekskavaatorijuhi ja Kalle Lehismets´a poolt ning nendele lehtedele oli märgitud tööde teostamise kuupäev ja töötatud tunnid. Igor Alekseev tunnistas, et Kalle Lehismets varustas tema ekskavaatorit ka küttega ning seda fakti kinnitab asjaolu, et OÜ Water Ser ekskavaatoriteenuse arve (330.80 EEK/tonn) oli teistest hankijatest odavam (teistel 500 EEK/tonn). Järelikult koordineeris ja kontrollis Kalle Lehismets teostatud töid küllaltki 15
(25)3-10-895 täpselt, kuid maksuhaldurile neid andmeid ei esitanud. Vastustaja märgib, et seega Kalle Lehismets pidas täpset arvestust teostatud tööde üle, kuid maksuhaldurile seda ei esitanud. Järve Tootjate OÜ esitas maksuhaldurile nende poolt müüdud kivide autode kaalumise aruanded (toimik lk 377-428), millised Kalle Lehismets neile enne müügiarvete väljastamist oli esitanud. Kaalumise aruannetel olid kirjas autode numbrid ja kellaajad, millal kivid Sillamäe kaalumajja jõudsid. Kaalulehtede alusel tuvastati autode numbrid, millised teostasid töid. Autode numbrid kattusid Nordecon Infra AS-lt saadud Sillamäe sadama territooriumile taotletud lubadel märgitud autode numbritega. Kaalulehtede andmetest lähtus ka kivide laadimise asukoht (käsitsi kaalulehele kirjutatud), samuti sai seda tuletada autode kaalumise vaheaegadest (nt Amulast veetud kivide kaalumise vaheaeg oli lühem kui Mäetaguselt veetud kividel). Kalle Lehismets ega Nordecon Infra AS ei esitanud kivide kaalumise lehti. Järve Tootjate OÜ juhatuse liikme Svetlama Murašina 26.01.2010 ütluste kohaselt OÜ Voka Trans töötas ühel põllul, mistõttu ekskavaatorijuhid pidi üksteist nägema. Alles siis, kui ühel põllul lõpetati töö, liiguti järgmisele põllule. Eeltoodut kinnitavad ka teised kivide müüjad (Rego talu t.lk.435, Vladimir Derbuk t.lk.430). OÜ Eurokaubad Pluss on Tallinnas registreeritud äriühing. 31.01.2007 arvelt nr 00501 nähtub, et treilerivedu teostati jaanuarikuus viis tundi (t.lk.82). Samas OÜ Voka Veod (reg kood 106880, juhatuse liige Kalle Lehismets, IdaVirumaa ettevõte) teostas treilerivedu jaanuarikuus 36.5 tundi (ekskavaatoreid 2 ja laadimiskohti 2). On ebatõenäoline, et Tallinna ettevõte, teostades jaanuari- ja veebruarikuus kokku 547 tundi ekskavaatoritöid, kulutas nende ekskavaatorite treilerveoks ainult 5 tundi. Samas veebruarikuus pole treilervedu arvel märgitud. Seoses tehingutega OÜ-ga Balten Kokk märgib vastustaja, et kaebaja tasus väidetavalt OÜ-ga Balten Kokk teostatud tehingute eest pangaülekannetega kokku summas 330 724.50 krooni. Need tehingud olid ilmselgelt omavahel seoses ning nende väärtus ületas 200 000 krooni. Tehingutes ilmneb seos tehingupartneri ja osutatud teenuse kokkulangevuses, aga samuti ajafaktori ja eesmärgi kaudu: ekskavaatorid olid toodud objektile arvete alusel
  1. aasta juulikuus ning nad viidi sealt ära
  2. aasta augustikuus. Seega tegemist oli ühe teenusega, ainult arved olid väljastatud kuude või töötundide lõikes. 27.07.2009 antud seletuses märkis kaebaja, et OÜ-st Balten Kokk suhtles ta kellegi Olegi nimelise isikuga, kuid ei küsinud selle isiku volitusi, perekonnanime, kontaktandmeid ega muud säärast. Valeri Malõšev´i nime ta ei tea. OÜ Balten Kokk arvetel on kajastatud Valeri Malõšev´i nimi ning tavapäraselt käituv äriühing oleks tundnud huvi nimede erinevuse kohta ja oleks välja selgitanud, kes on tegelikult esindusõiguslik isik. Maksumenetluse käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et OÜ Balten Kokk ametlik juhatuse liige Valeri Malõšev on variisik, kes tegelikult ei olnud juhatuse liige (revisjoniakt lk 17-18, Valeri Malõšev´i 13.08.2009 seletus). Samuti puudus OÜ-l Balten Kokk tehnika ekskavaatortööde teostamiseks ja töötajad ning registreering majandustegevuse registris. Samuti puudusid käesoleval juhul näitajad, mis iseloomustavad regulaarselt tegutsevat ettevõtet. 27.07.2009 antud seletuses kinnitas kaebaja juhatuse liige, et tegemist oli kivide veoga AS-le Aspi ja kivihunnikute koristamisega Amulas ja Mäetagusel. 15.01.2010 revisjoniakti kohta antud eriarvamuses Kalle Lehismets märgib, et juulikuu arve puudutab mai- ja juunikuud (kivivedu: Nordecon Infra vastuse hulgas (alates lehekülg 218) on kivide vastuvõtmise aktid, millest nähtub, et vastuvõetud kivikogused olid 21.05.07=234.88 t; 22.05.07=234.06 t; 23.05.07=292.42 t; 05.06.07=239.44 t; 06.06.07=220.34 t; 07.06.07=102.64 t) ning augustikuu arve puudutab juulikuud. Maksuhaldur on tuvastanud, et 2007.aasta maikuus teostas ekskavaatoritöid Voka Veod OÜ (reg.kood 10618801, juhatuse liige Kalle Lehismets) 2 ekskavaatorit (hankija OÜ Voka Veod 16.05.2007 arve 180 ekskavaatoritöö 150 tundi, kuid kahjuks jätab OÜ Voka Veod töölehed/sõidulehed/saatelehed esitamata), seega juunikuusse jääb 3 päeva kivide laadimist. Kolm päeva kivide laadimist 137 tundi (71+66) juunikuus on ebareaalne, sest müüdud kivide kogus ei ole sedavõrd suur ja ka töötunde kolme päeva peale ei tule nii palju (näiteks OÜ-lt Järve Tootjate saadud kaalulehelt (toimiku lk alates 377) 16
(25)3-10-895 nähtub, et 05-06. veebruaril veeti Sillamäele 255.36 tonni kive, neid vedasid 4 autot 046MGS; 927MGP; 751MGP ja 124AYA, kes teostasid kokku 17 vedu s.o keskmiselt 4,25 vedu auto kohta, keskmine koorem 15.02 tonni. Kuupäev viitab, et tegemist on kas öise või hilisõhtuse veoga. Voka Veod poolt esitatud Mihhail Kirmel´i ekskavaatori töölehelt nähtub, et tema töötas õhtusel/öisel ajal 12 tundi. Igor Alekseev seletab (OÜ Water Ser Virumaa töötaja), et ühe ekskavaatori kohta oli viis autot, mis kive vedasid. Mingit pikka vaheaega autode laadimise vahel ei olnud, kui ühe lõpetasin oli teine juba kohal). Analüüsides kaalulehti saadi järgmine tulemus: kõik kaalulehed kokku=28974.87 tonni kive, vedamiseks tehti 1555 reisi, seega üks koorem keskmiselt 18.63 tonni (arvestusse võtan vähem 18 tonni). Jagades reiside arvu 1555 teadaolevate autode arvuga 439 saame tulemuse 3,46 autot. 21.05.07=234.88 t s.o13 reisi (234.88/18=13) s. o 4 autot (13/3.46=3.75); 22.05.07=234.06 t s.o 13 reisi (234.06/18=13) s.o 4 autot (13/3.46=3.75); 23.05.07=292.42 t s.o 16 reisi (292.42/18=16) s.o 5 autot (16/3.46=4.62); 05.06.07=239.44 t s.o 13 reisi (239.44/18=13) s.o 4 autot (13/3.46=3.75); 06.06.07=220.34 t so.12 reisi (220.34/18=12) so. 4 autot (12/3.46=3.46); 07.06.07=102.64 t so.6 reisi (102.64/18=6) s.o 2 autot (6/3.46=1.73) Tuginedes Igor Alekseev´i ütlustele on maksuhaldur seisukohal, et mai- ja juunikuus tehtavate tööde jaoks ei olnud väidetavad OÜ Balten Kokk ekskavaatorid vajalikud. Juulikuus töötas Mäetagusel Osterley OÜ (kes omakorda ostis teenust Ramirent AS-lt), Ramirent AS töötaja ekskavaatorijuht Alexey Makarov (14.10.2009 seletuses kohaselt töötas Mäetagusel ainult tema ekskavaator) ja Rego talu (toimiku lk 435) Mäetaguselt kinnitas, et ainult üks ekskavaator töötas ning ekskavaatoriteenuse arve on esitanud ka OÜ Voka Veod 113,5 tundi. Müüdud kivide kogused Nordecon Infra AS-lt saadud andmetel ei ole nii suured, et nende pealelaadimiseks oleks vaja olnud kahe äriühingu ekskavaatoritele (Osterley OÜ ja Voka Veod OÜ) lisaks veel kolme Balten Kokk OÜ ekskavaatorit ja Airterminal OÜ ühte ekskavaatorit. Maksuhalduri poolt tuvastatud ekskavaatorijuhid tunnistavad oma seletustes (16.10.2009- Stanislav Plokhov (OÜ Voka Veod töötaja); 19.10.2009 - Igor Alekseev (OÜ Water Ser Virumaa töötaja); 14.10.2009 - Alexey Makarov (OÜ Osterley (AS Ramirent) töötaja); 05.11.2009 - Vladimir Korikov (AS Stoun juhatuse liige); 12.11.2009 - Nikolai Astašev (OÜ Astnik Ehitus töötaja); 26.11.2009 -FIE Oleg Belyshev, et ekskavaatoreid oli 14, töötavaid ekskavaatoreid korraga üle kolme ei nähtud. Samuti selgub erinevate tunnistajate (Stanislav Plokhov, Igor Alekseev, Alexey Makarov), seletustest, et olid olemas töölehed/sõidulehed/saatelehed, mis allkirjastati ekskavaatorijuhi ja Kalle Lehismetsa poolt ning nendele lehtedele oli märgitud tööde teostamise kuupäev ja töötatud tunnid. Igor Alekseev tunnistas, et Kalle Lehismets varustas tema ekskavaatorit ka küttega, seda fakti kinnitab asjaolu, et OÜ Water Ser ekskavaatoriteenuse arve (330.80 EEK/tonn) oli teistest hankijatest odavam (teistel 500.- EEK/tonn). Seega Kalle Lehismets pidas väga täpset arvestust teostatud tööde üle, kuid kaebaja seda arvestust maksuhaldurile ei esitanud. Seega väidetavate tehingute osas OÜ-tega Eurokaubad Pluss ja Balten Kokk puhul on kaebaja rikkunud hoolsuskohustuse nõudeid. Kaebaja ei tuvastanud isikute isikusamasust ega teinud dokumentidest koopiat. Samuti ei suutnud kaebaja nimetada isikuid, kellega ta suhtles ega nende kontaktandmeid. Tavapärase majandustegevuse korral uurib isik enne tehingu tegemist (arvestades ka summat) tehingupartnerite tausta, sh on teadlik nende esindusõiguslikest isikutest (teab nime, suhtleb telefoni teel), teab nende kontaktandmeid, tunneb huvi, kas seaduslik esindaja on ikka teadlik tehingute tegemisest, jm. Äri seisukohalt oleks loomulik, et isik, tehes tehingu talle tundmatu isikuga, kontrollib edasiste vaidluste ärahoidmiseks isikusamasust ja volitusi teostada tehinguid äriühingu nimel. Hea äritava kohaselt toimub läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete sõlmimine tavaliselt äriühingu juhatuse liikmete või volitatud esindajate vahel. Olles tehingute sõlmimisel hoolikas, välistab maksumaksja olukorra, kus leiab aset tehingu tegemine (lepingu sõlmimine) isikuga, kellel puudub seaduslik alus äriühingut esindada. Äri seisukohalt mõistlikult käituv ostja selgitab välja 17
(25)3-10-895 teenust või kaupa pakkuva isiku seotuse vastava äriühinguga, et veenduda kauba saamises arvetel näidatud isikult ja mahus. Arvestades maksumenetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Eurokaubad Pluss ja OÜ Balten Kokk arvetel kajastatud teenuseid ei ole OÜ-le Voka Trans osutatud. Seejuures on seadusest tuleneva ja äris tavapärase hoolsuskohustuse rikkumine üheks tõendiks selle kohta, et väidetavaid tehinguid tegelikkuses aset ei leidnudki ning OÜ Voka Trans kajastas oma raamatupidamises teadlikult alusetuid algdokumente, et suurendada mahaarvatavat sisendkäibemaksu ning viia rahalisi vahendeid ettevõtlusest välja. Maksuhaldur märgib seoses tehingutega OÜ-ga Parsell Grup ja OÜ-ga RVJ Consult, et OÜ Parsell Grupp juhatuse liige oli kuni 13.08.2009 Aivar Helmar ja OÜ RVJ Consult juhatuse liige kuni 14.03.2007 Aivo Järvet. Kalle Lehismets ei tunne Aivar Helmar´it ega Aivo Järvet´it. Viimaste isikute poolt antud ütluste järgi on tegemist nn variisikutega, kes tegutsevad teiste isikute juhendamisel (revisjoniakt lk 8-9, 1314). OÜ Parsell Grupp rekvisiitidega arved olid kuupäevadega 27.02.2007 ja 13.03.2007 ning OÜ RVJ Consult rekvisiitidega arved 31.01.2007 ja 12.02.
  1. 27.07.2009 antud seletuses Kalle Lehismets ütles, et kindlasti pole Aivo Järvet´i nimelise isikuga koostööd teinud ja et Aivar Helmar´i nimelist isikut ta ei tunne. Kaebaja juhatuse liikme 29.09.2009 ütluste kohaselt mõlema äriühingu puhul töö tegi ära ja arve esitas Gena nimeline autojuht, veoautoga 443TDU. Seega ühel perioodil ning mõlema äriühingu puhul oli teenuse osutajaks Gennadi Volkov, mitte aga OÜ-d Parsell Grupp ja RVJ Consult. Sama kuupäeva ütluste järgi kaebaja OÜ-t RVJ Consult äriregistrist ei kontrollinud, samuti ei kontrollinud, kas isik on käibemaksukohustuslane. OÜ Voka Trans, teades seda asjaolu, et Gennadi Volkov esitab kahe äriühingu nimel arveid, pidi aru saama, et teenuse osutajateks ei ole arvel näidatud isikud. Samas OÜ Voka Trans ei kontrollinud tööde teostamisel Gennadi Volkov´i volitusi äriühingute esindamiseks, kuigi talle olid teada asjaolud, mis viitavad sellele, et teenuse osutajaks ei ole arvetel märgitud äriühingud. Seoses tehingutega OÜ-ga Rendelin märgib maksuhaldur, et kaebaja oli sõlminud 29.06.2007 lepingu AS-ga Aspi, mille p-i 4 kohaselt pidi kaebaja teostama muru külvamist kogu Kotinuka prügila ulatuses. Sama lepingu p 8 järgi töövõtja poolt tehtud tööde garantiitäheaeg algab kõigi tööde vastuvõtmisest tellija poolt ning kestab 24 kuud. Kaebaja ja OÜ Rendelin vahelist alltöövõtulepingut OÜ Voka Trans ei esitanud. OÜ Voka Trans juhatuse liikme 27.07.2009 ütluste järgi: Andry Ruudi´t ei tunne… tööna oli tehtud Kotinuka lõpphaljastuse lõppviimistlus, millega minu töötajad hakkama ei saanud. 29.09.2009 ütluste järgi OÜ Rendelin oli väidetavalt koristanud metalli ja kive. Kaebaja töötajad olid haljastuse peal. OÜ Rendelin juhatuse liikme Andry Ruudi 10.08.2009 ütluste järgi OÜ Voka Trans nime ei tea ja Kalle Lehimets´a nime kuuleb esimest korda. OÜ Rendelin ei ole kedagi volitanud esindama. 19.09.2007 arve nr 03/09 ei ole tema poolt väljastatud. 14.09.2009 Andry Ruudi ütluste järgi Tööd, mis OÜ-le Voka Trans teostati olid haljastustööd. Samade ütluste järgi: Allkiri arvel ei ole minu oma, see on OÜ Voka Trans enda poolt pandud... Samuti ütles Andry Ruudi, et kaebaja tegi OÜ-le Rendelin ettemaksu. Samas OÜ Voka Trans juhatuse liikme 29.09.2009 ütluste järgi :Rendelini arve esitamise ajaks olid tööd tehtud. Seega OÜ Rendelin ja OÜ Voka Trans juhatuse liikmete antud seletused on vastuolulised. AS Uikala Prügila, kes oli tööde tellija Aspi AS-lt (Aspi AS omakorda Voka Trans OÜ-lt) kinnitas, et sulgemistööd lõppesid lepingus märgitud kuupäeval 31.07.
  2. AS Uikala Prügila esitas pretensiooni muru kohta, selle probleemi lahendas Aspi AS. OÜ Voka Trans esitas arve Aspi AS-le 30.08.2007 ja OÜ Rendelin Voka Trans OÜ-le 03.09.
  3. AS Uikala Prügila vastusest nähtub, et pretensioon esitati ainult muru kohta. Analüüsides hankijate arveid, tuvastati, et
  4. aastal on Voka Trans OÜ soetanud muruseemet juuli kuus kokku 1 100 tonni 58 773 krooni eest (koos käibemaksuga 69 352.14 krooni). Seega on ebareaalne, et AS Uikala Prügila esitab pretensiooni muru kohta ja selle probleemi lahendamiseks kulub koos käibemaksuga 147 500 krooni. Voka Trans OÜ hankijate arvetest ei nähtu, et ta oleks täiendavat muruseemet peale
  5. aasta juulikuud 18
(25)3-10-895 ostnud. Eeltoodust nähtub, et tegelikult ei teinud OÜ Rendelin töid OÜ-le Voka Trans alltöövõtjana. Seda kinnitab ka asjaolu, et 29.06.2007 lepingu järgi oli OÜ Voka Trans poolt teostatud tööde garantiitähtaeg 24 kuud, seega pidi OÜ Voka Trans alltöövõtja kaasamisel teadma OÜ Rendelin esindusõiguslikku isikut ja säilitama vajalikke kontakte vähemalt kuni 31.07.
  1. Tehingute kohta OÜ-ga Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) märgib maksuhaldur, et maksumenetluses on tuvastanud, et äriühingul puudus tehnika ekskavaatoritööde teostamiseks ja veoautod. OÜ Airterminal pangakontole laekunud raha kantakse edasi kohe järgmisele ettevõttele, kellel puudusid tööde teostamiseks vajalikud töötajad ja mehhanismid ning kust laekunud raha koheselt pangakontolt välja võeti. Anton Gruzdev`i (kontrollitava perioodi juhatuse liikme) 19.10.2009 ütluste kohaselt allkirja teostatud tööde kohta sõidulehele kirjutas keegi Voka Trans OÜ-st, kuid ta ei tea, kes. Seega on Kalle Lehismets´a käsutuses sõidulehed, mis peaksid kinnitama teostatud töid, kuid neid sõidulehti maksumenetluses ei esitatud. Järve Tootjate OÜ poolt esitatud kivide kaalulehtedelt (toimiku lk 377-428) ja Nordecon Infra AS-lt saadud läbipääsulubade taotlustelt (toimiku lk 250-284) ei tuvastatud väidetavalt veoteenust osutanud autode KAMAZ ja KRAZ marke. Analüüsides esitatud andmeid, tuvastati OÜ Järve Tootjate kaalulehtedelt kivivedu teostanud auto, kelle kohta otsest seost hankija arvega ei tuvastatud. SISU 041MBE on teinud 19.01.07 4 reisi ja 22.01.07 2 reisi, SISU 020SIS on teinud 20.01.07 4 reisi. OÜ Airterminal rekvisiitidega 31.01.2007 arvest nr 5 nähtub SISU ja SCANIA töötunde jaanuaris 142 tundi, puudub seos tuvastatud autode töötundide ja arvel näidatud töötundide vahel. Kuna sellist seost ei leita ja KAMZ ja KRAZ marke autosid ei tuvastatud, on maksuhaldur seisukohal, et seda teenust pole osutatud. AS Nordecon Infra (AS Aspi) poolt edastatud andmete järgi (toimiku lk 218-243) ei ole
  2. aasta augustikuus OÜ-lt Voka Veod kive soetatud, seega kivivedu ei ole toimunud. OÜ Airterminal rekvisiitidega 31.08.2007 arvel nr 58 on märgitud veoteenused augustikuu eest. Seega arvel märgitud andmed on ebaõiged. Analüüsitud andmetest (tunnistajate ütlused, kiviveo kaalulehed, ekskavaatorite töölehed/sõidulehed/saatelehed) tuleneb, et OÜ Airterminal arvetel märgitud ekskavaatoreid ei ole OÜ Voka Trans objektidel olnud ja selle töö tegid ära jaanuarikuus OÜ Voka Trans - 2, OÜ Water Ser Virumaa - 1 ja OÜ Astnik Ehitus - 1 ning OÜ Osterley (AS Ramirent) - 1 ekskavaatorid, märtsikuus OÜ Voka Veod - 2, OÜ Water Ser Virumaa - 1, OÜ Uus Norlan - 1 ekskavaatorid ja juulikuus OÜ Osterley (AS Ramirent) - 1 ja OÜ Voka Veod - 1 ekskavaatorid. OÜ Airterminal on Ida-Virumaa ettevõte ja Voka Trans OÜ juhatuse liige Kalle Lehismets, tegutsedes konkreetses majandustegevuse valdkonnas, on kursis piirkonnas tegutsevate teiste samalaadse tegevusalaga ettevõtetega. See on tavapärane norm teada oma konkurente ja nende tehnilisi võimalusi. Seega pidi Kalle Lehismets teadma, et OÜ-l Airterminal puudub vastav tehnika, et Voka Trans OÜ-le veoteenust ja ekskavaatoriteenust osutada. Analüüsitud maksukohustuslase ja kolmandate isikute poolt esitatud andmed ei kinnita, et selline teenus oleks kaebajale tegelikkuses osutatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.2003 lahendis nr 3-3-1-40-03 on märgitud Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb ostjale täiendavaid kohustusi oma lepingupartneri kontrollimiseks (nt Rahapesu tõkestamise seadusest tulenev kohustus tuvastada väljamakse saanud isik) ja ostja jätab sellise kohustuse täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole pidanud silmas nõutavat ja tavapärast hoolsust ning seepärast tuleb pidada tegelikuks müüjaks tundmatut kolmandat isikut. Riigikohus on oma kohtulahendis nr. 3-3-1-21-04 p-s 16 asunud seisukohale, et tuvastamisnõude rikkumine on sularahata arvelduste puhul oluline vaid juhul, kui ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Tehingute osas OÜ-tega Eurokaubad Pluss ja Balten Kokk puhul on kaebaja rikkunud hoolsuskohustuse nõudeid. 19
(25)3-10-895 Kaebaja ei tuvastanud isikute isikusamasuse ega teinud dokumentidest koopia. Samuti ei suutnud kaebaja nimetada isikuid, kellega suhtles ega nende kontaktandmeid. Samas viitavad teised asjas kogutud tõendid sellele, et OÜ-te Eurokaubad Pluss ja Balten Kokk rekvisiite kandvatel arvetel näidatud teenuseid ei ole tegelikult osutatudki. Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2009 otsuses nr 3-08-486 p-s 2 asunud seisukohale, et olukorras, kus maksukohustuslane oli teadlik, et tema raamatupidamises kajastatud müüja ei ole tegelik müüja, ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas kaebaja järgis maksuõiguse välisest õigusaktist tulenevat või äris tavapärast hoolsuskohustust. Kui ostja teadis, et raamatupidamisdokumentides kajastatud müüja ei ole tegelik müüja, ei saa ostja tegelikult mittetoimunud tehingult KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel sisendkäibemaksu maha arvata ja sellise tehingu eest väidetavalt tasutud summa kuulub maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Tallinna Ringkonnakohus on 20.02.2009 otsuses nr 3-06-1997 p-s 15 asunud seisukohale, et vaidluse asjaolusid arvestades oli kaebaja teadlik, et arvetel märgitud äriühingud ei ole tegelikult kaupade ja teenuste müüjad. Väljamaksed, mis on tehtud teadlikult isikutele, kes vastavat teenust ei osutanud, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning selliseid tehinguid kajastavad raamatupidamise algdokumendid ei saa olla raamatupidamise seaduse nõuetele vastavad, sest need ei kinnita majandustehingute toimumist dokumentidele märgitud poolte vahel. Maksuhaldur on seisukohal, et on kogunud maksumenetluses tõendeid OÜ Voka Trans pahausksusest ning kaebaja pidi teadma maksuotsuses kajastatud äriühingute puhul, et tegemist pole tegelikke müüjatega ning osade äriühingute arvete puhul ei osutatud arvetel näidatud teenust üldse. Tavapärase majandustegevuse korral uurib isik enne tehingu tegemist (arvestades ka summat) tehingupartnerite tausta, sh on teadlik nende esindusõiguslikest isikutest (teab nime, suhtleb telefoni teel), teab nende kontaktandmeid, tunneb huvi, kas seaduslik esindaja on ikka teadlik tehingute tegemisest, jm. Äri seisukohalt oleks loomulik, et isik, tehes tehingu talle tundmatu isikuga, kontrollib edasiste vaidluste ärahoidmiseks isikusamasust ja volitusi teostada tehinguid äriühingu nimel. Hea äritava kohaselt toimub läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete sõlmimine tavaliselt äriühingu juhatuse liikmete või volitatud esindajate vahel. Olles tehingute sõlmimisel hoolikas, välistab maksumaksja olukorra, kus toimub tehingu tegemine (lepingu sõlmimine) isikuga, kellel puudub seaduslik alus äriühingut esindada. Äri seisukohalt mõistlikult käituv ostja selgitab välja teenust või kaupa pakkuva isiku seotuse vastava äriühinguga, et veenduda kauba saamises arvetel näidatud isikult ja mahus. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-34-07 on märgitud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri poolt kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on tulumaksu määranud eirates kehtivat seadusandlust ning on seisukohal, et maksuhaldur pidi maksusumma määrama hindamise teel

§ 94lg 1 alusel. Ida MTK on seisukohal, et tulumaksu on määranud õigesti. Tu

MS § 51 lg 1 alusel maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48-

  1. Riigikohtu halduskolleegiumi 09.01.2009 lahendi nr 3-3-1-69-08 järgi tulumaksuga maksustatakse kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 punktis 3 sätestatud väljamakse puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse seotust maksumaksja ettevõtlusega, sest sellised väljamaksed kuuluvad nii või teisiti maksustamisele. Kaebaja viitab 05.06.2006 Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-34-06 p-le
  2. Maksuhaldur leiab, et viide antud lahendile ei ole asjakohane arvestades, et Riigikohtu 20

(25)3-10-895 halduskolleegiumi 13.02.2008 lahendis nr 3-3-1-97-07 on märgitud kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, siis on tundmatule isikule tehtud väljamaksed maksuobjektiks TuMS § 51 järgi (vt Riigikohtu 20.10.2004 otsuse asjas nr 3-3-1-48-04 p-i 14). Samuti ei saanud maksuhaldur määrata käesoleval juhul tulumaksu hindamise teel. Riigikohtu lahendis nr 3-31-39–04 on märgitud, et maksuhalduri kohustusega järgida uurimispõhimõtet seondub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus.

§ 56

lg-d 1 ja 2 panevad maksukohustuslasele kohustuse teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud, pidada maksuarvestust, esitada ja säilitada tõendeid.

§ 58

paneb maksukohustuslasele kohustuse säilitada maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul. Ka lahendi nr 3-3-1-47-06 p-s 12 on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et

§ 94

reguleerib maksusumma määramist hindamise teel.

§ 94lg 1 2.

lause alusel on hindamine küll lubatud ka siis, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on mitteusaldusväärsed, kuid eriti maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse korral eeldab hindamisel maksukohustuslase kaasaaitamisekohustuse ulatuslikku täitmist. Selles asjas toimunud maksuja kohtumenetlusest ei nähtu OÜ XXXXX XXXXX sellist tegevust. Seepärast on maksuhaldur jätnud OÜ XXXXX XXXXX maksukohustuse maksusumma hindamise teel välja selgitamata põhjendatult. Käesolevas maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja ei teatanud kõiki talle teadaolevad asjaolusid maksuhaldurile, seega ei ole kaebaja täitnud kaasaitamiskohustust. Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-04 on öeldud: sõltuvalt sellest, kas maksukohustuslane on täitnud maksustamise seisukohast tähendust omavate dokumentide säilitamise kohustust, on uurimispõhimõttest tulenevate maksuhalduri kohustuste ja maksukohustuslase kaasamiskohustuste maht erinev. Kui nõutavad dokumendid olid olemas, kuid need pole säilinud, tuleb maksuhalduril anda maksukohustuslasele võimalus esitada maksuhalduri määratud tähtpäevaks dokumendid, mis asendavad mittesäilinud dokumente. Kui maksukohustuslane on dokumentide säilitamise kohustust rikkunud, siis suureneb maksukohustuslase tõendamiskohustus, s.t et ta peab hoolimata sellest, et dokumendid pole säilinud, esitama maksuhaldurile dokumentaalsed tõendid maksuarvestuse õigsuse kohta. Maksuhalduril on õigus neid tõendeid hinnata ja vajadusel teha ka maksuotsus. Käesolevas asjas ei ole kaebaja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-70-08 p-s 21 seisukoht samuti kohaldatav kuna selle kohta, et kaebaja on soetanud arvetel näidatud isikutelt teenuseid, on ümber lükatud maksumenetlus kogutud tõenditega. Maksuhaldur ei saa läbi viia hindamist, kui kulutusi ei ole tegelikult tehtud. Hindamise teel kulude kindlakstegemiseks peab maksumaksja täitma ulatuslikku kaasaaitamiskohustust. Maksuhaldur ei saa hinnata seda – ei tea mida, vaid üksnes konkreetseid kulutusi, mis on tehtud, kuid mille kohta dokumendid pole säilinud. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud, sest maksuotsuses on selgelt toodud, millistele tõenditele ja millistele õiguslikele alustele maksuhaldur on toetunud maksuotsuse koostamisel. Samuti on maksuhalduri poolt järgitud haldusmenetluse ja maksumenetluse põhiprintsiipe. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-34-07 on märgitud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Käesolevas vaidluses kaebaja ei ole tõendanud maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. KOHTU PÕHJENDUSED Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 29.04.2009 korraldusega nr 12.2-3/4394-1 alustati OÜ Voka Trans revisjoni, mille käigus kontrolliti OÜ Voka Trans käibe- ja tulumaksu 21

(25)3-10-895 arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust ajavahemikul alates 01.01.2007 kuni 31.12.2008. Vaidlustatud maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma täiendavalt käibemaksu 203 376 krooni ja tulumaksu 363 852 krooni. OÜ Voka Trans on seisukohal, et maksuhaldur jättis kontrollmenetluse läbiviimisel ja maksuotsuse koostamisel olulised asjaolud välja selgitamata ning jõudis seetõttu valedele järeldustele. Oma seisukohta põhjendab maksuhaldur üksnes kahtlusega, et toime on pandud maksupettus. Kaebaja viitab

§ 46lg-le 2, mille kohaselt peab maksuotsus olema muuhulgas põhjendatud.

Vaatamata sellele pole maksuhaldur esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema meelevaldseid väiteid toimunud maksupettuse kohta. Seega määrati vaidlustatud maksuotsusega täiendavad maksud ainult maksuhalduri kahtlustuse põhjal ning tõendeid nende kahtlustuste kinnitamiseks maksuhalduril puuduvad. Maksuhalduri arvates piisab pelgalt kahtlustusest kaebaja petturiks tunnistamiseks ning muid tõendeid selleks ei olegi vaja. Kaebaja väitel ei ole sellisel viisil läbiviidud maksumenetlus kooskõlas haldusmenetluse põhimõttega. Vaidlusalune maksuotsus ei ole põhjalikult motiveeritud ning otsuses viidatud seisukohtade kujunemine ei ole üheselt arusaadav. Maksuotsuses toodud järeldused on äärmiselt ühekülgsed. Nimelt kaebaja ei ole kaasaaitamiskohustust rikkunud, vaid vastupidi, maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja poolt esitatud selgituste ega tõenditega või lugenud need ebausaldusväärseteks. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-32-09 p-le 18, kus on märgitud, et tulenevalt HKMS § 16 lg-st 3 on kohtul kohustus hinnata kõiki tõendeid nende kogumis. OÜ Voka Trans ongi käitunud igati seaduspäraselt ning maksuotsus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata, aga samuti on maksuotsus kogutud tõenditega vastuolus. Samas ei ole kaebaja konkretiseerinud, milliste tema poolt esitatud konkreetsete tõenditega on maksuotsus vastuolus ja milles see vastuolu kaebaja arvates seisneb. Käesolevas asjas 15.12.2009 koostatud revisjoniaktist nr 1.2-3/4394-41 nähtub, et revisjoniaktide p-des 2.1.1 - 2.1.7 kajastamist leidnud asjaolusid arvesse võttes on tõendatud, et OÜ Voka Trans ei ole soetanud erinevaid veoteenuseid OÜ-lt Parsell Grupp ja OÜ-lt RVJ Consult, haljastusteenust OÜ-lt Rendelin ning ekskavaatoriteenuseid OÜ-lt Eurokaubad Pluss, OÜ-lt Balten Kokk ja OÜ-lt Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest). OÜ Voka Trans juhatuse liige Kalle Lehismets andis menetluse käigus maksuhaldurile ütlusi, mille kohaselt äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk ja OÜ Rendelin juhatuse liikmeid ta ei tea ning äriühinguid esindanud isikuid ta nimetada ei oska (t.lk 174-179). Seega OÜ Voka Trans ei täitnud äris tavapärast hoolsust kuna jättis kontrollimata, kas isikud, kellega ta väidetavalt suhtles, omasid volitust esindada äriühinguid OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk ja OÜ Rendelin. Tavapäraselt ei usaldata uusi tundmatuid tehingupartnereid ilma sellekohase taustauuringuta ja täiendavate lisagarantiideta. OÜ Voka Trans ei esitanud revisjoni käigus maksuhaldurile väidetavalt äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) arvetel nimetatud teenuse soetamisel peale arve ühtegi teist tehingu toimumist tõendavat dokumenti. Samuti puuduvad saatedokumendid transporditeenuse osutamise kohta (veoselehed), mille alusel oleks võimalik tõendada, et teenust reaalselt osutati. Veoseleht kinnitaks, et müüja on tellijale teenust osutanud, mida võiks tõendada vedu teostanud transpordivahendi numbri ning seda transpordivahendit juhtinud isiku nimetamisega. Nõustuda tuleb maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Voka Trans ei ole täitnud äris tavapärast hoolsuskohustust, sest kaebaja ei ole esitanud äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) poolt väljastatud veolehti, mille alusel oleks võimalik tõendada, et teenuse osutajaks olid eelpoolnimetatud äriühingud. Kaebaja poolt viidatud eelnimetatud äriühingute arved ei tõenda tegelikku tehingu toimumist, sest ainuüksi arve esitamine ei saa olla tõendiks selle kohta, et tegelikkuses tehing ka aset leidis. Äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk ja 22

(25)3-10-895 OÜ Rendelin juhatuse liikmete Eduard Ovtšinnikov´i, Aivo Järvet´i, Andry Ruudi ja Valeri Malõšev´i näol on tegemist variisikutega, kes ei oma mingisugust ülevaadet ettevõtte tegevusest ega majandusnäitajatest ning samuti ettevõtte rahade liikumisest. Variisikute kasutamise korral on alust arvata, et tegemist on maksupettusega. OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) endine juhatuse liige ei suutnud maksuhaldurile tõendada, kelle käest ta soetas OÜ-le Voka Trans edasimüüdud transporditeenuseid (t.lk 174-179). Maksuhaldur on teinud kindlaks, et OÜ-l Torus Auto puudus reaalne majandustegevus (t.lk 174-179). Äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) arved ei ole usaldusväärsed ning ei vasta KMS § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele selle tõttu, et teenust tegelikult müünud kolmandat isikut ei ole võimalik tuvastada ning isikute kohta esitatud andmed on ebaõiged. Müüja isiku tuvastamine omab sisendkäibemaksu mahaarvamise seisukohalt olulist tähendust, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ka ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Maksuhaldur hindas käesolevas asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ja jõudis põhjendatult seisukohale, et äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk , OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) rekvisiitidega arved ei kajasta tegelikult toimunud tehinguid, vaid arvete vormistamise eesmärgiks oli tundmatute kolmandate isikute poolt (kelle puhul ei ole teada, kas nad on käibemaksukohustuslased) soetatud teenuste kajastamine äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) arvetel eesmärgiga suurendada OÜ Voka Trans raamatupidamise kulusid, maha arvata käibemaksu ja selle tagajärjel vähendada äriühingu poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-39-03 on leitud, et kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kuna käesoleval juhul on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et arvetel näidatud tehingud osapoolte vahel ei ole tegelikult toimunud, siis on maksukohuslane kohustatud esitama täiendavaid tõendeid selle kohta, et arvetel näidatud äriühingutega OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) ka reaalselt tehingud toimusid. Õige on maksuhalduri väide, et OÜ Voka Trans ei esitanud kontrollimise käigus maksuhaldurile täiendavaid dokumente ega tõendeid, mis oleksid lükanud ümber maksuhalduri seisukoha. Samuti ei nimetanud kaebaja nende isikute nimesid, kes väidetavalt esindasid tema tehingupartnereid. Kuna arvetel näidatud tehingud ei ole äriühingutega OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) toimunud, siis kuuluvad väljamaksed tulumaksuga maksustamisele TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. KMS § 24 kohaselt käibemaksukohustuslaseks registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Sama seaduse § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lg 2 p-des 1 ja 6 või lg-s 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi 23
(25)3-10-895 sisendkäibemaksu. Kuna KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, siis puudus OÜ-l Voka Trans alus äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) arvetel näidatud käibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt kuna ta ei ole tõendanud, et teenus on saadud arvetel näidatud maksukohustuslaselt. Tulumaksuarvestuse põhinõudeks on, et kuludokument peab adekvaatselt võimaldama tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel. Revisjoni käigus tehti kindlaks, et OÜ Voka Trans tehingud äriühingutega OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) ei ole tegelikult toimunud, sest OÜ Voka Trans ei ole arvetel näidatud teenuseid eelpoolnimetatud äriühingutelt ostnud. Kaebaja poolt teostatud väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjatega ei ole leidnud kinnitust. Seega on tegemist on fabritseeritud arvete alusel raha väljavõtmisega firmast. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise arvestuse algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema sama lõike p-des 1-6 sätestatud rekvisiidid ning p 7 kohaselt peab algdokumendil olema majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab majandustehingu toimumist. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Voka Trans tegi väljamakseid äriühingutele OÜ Eurokaubad Pluss 71 390, OÜ Balten Kokk 78 658.40 krooni, OÜ Rendelin 147 500 krooni, OÜ Airterminal (endine OÜ Ehitus Forest) 1 000 krooni. 01.01.2000 jõustunud TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, v.a kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48-50. Sama paragrahvi lg 2 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 tähenduses p-i 3 kohaselt väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ette nähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 kohaselt on kõik juriidilised isikud kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kuu 10-ks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksudeklaratsiooni. TuMS §-des 49-53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul, sõltumata sellest, kas isikul oli nimetatud perioodil tulumaksu maksmise kohustus või mitte. TuMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TuMS §-de 49-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu 10-ks kuupäevaks. Maksuhaldur on tuvastanud ajavahemikul alates 01.10.2007 kuni 31.12.008 esitatud hankijate arved, mille alusel OÜ Voka Trans teostas väljamakseid. Seega on OÜ Voka Trans poolt riigi eelarvsesse tasumata jäetud tulumaksu kokku 363 852 krooni. Käesolevas asjas koostatud revisjoniaktist järeldub, et OÜ Voka Trans ei ole teinud tehinguid äriühingutega OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest). OÜ Voka Trans juhatuse liige andis maksuhaldurile tunnistuse, et OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk ja OÜ Rendelin juhatuse liikmed ei osanud nimetada äriühinguid esindanud isikuid, mistõttu maksuhaldur leidis põhjendatult, et OÜ Voka Trans ei täitnud äris tavapärast hoolsust kuna jättis kontrollimata, kas isikud, kellega ta väidetavalt suhtles, omasid volitust esindada eelnimetatud äriühinguid. Äris tavapärase käitumise korral ei usaldata uusi tundmatuid tehingupartnereid ilma sellekohaste taustauuringute ja täiendavate lisagarantiideta. Revisjoni käigus ei esitanud kaebaja väidetavalt äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) teenuse soetamisel ühtegi muud tehingu toimumist tõendavat dokumenti, v.a arved. Järelikult puuduvad transporditeenuste kohta saatedokumendid ja veoselehed, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha, et teenust tõepoolest reaalselt osutati. Eeltoodust järeldub, et kaebaja ei ole täitnud äris tavapärast hoolsuskohustust, kuna ta ei esitanud äriühingute OÜ 24
(25)3-10-895 Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) poolt väljastatud veoselehti, mille alusel oleks olnud võimalik tõendada reaalset teenuse osutamist ülalnimetatud äriühingutelt. Juhul, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, kas tehingud toimusid arvetel näidatud osapoolte vahel, siis lasub maksukohustuslasel kohustus esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et arvetel märgitud äriühingutega tõepoolest tehingud aset leidsid. Käesoleval juhul OÜ Voka Trans ei esitanud kontrollimise käigus täiendavaid dokumente tehingute toimumise kohta ega isikute nimesid, kes väidetavalt esindasid tema tehingupartnereid, mistõttu saab asuda seisukohale, et OÜ Voka Trans ei lükanud kontrollimise käigus ümber maksuhalduri kahtlust variisikute kasutamise osas. Maksumenetluse käigus tehti kindlaks, et äriühingute OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest) ja OÜ Voka Trans vahel ei ole tehinguid toimunud, st OÜ Voka Trans ei ole arvetel näidatud teenuseid ostnud äriühingutelt OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest). Seega on OÜ Voka Trans poolt teostatud väljamaksed tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud tõendust. Kuna arvetel näidatud tehingud ei ole toimunud äriühingutega OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest), siis kuuluvad väljamaksed maksustamisele tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Siinkohal vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 02.10.2003 otsusele nr 3-3-1-50-03, milles märgitakse, et tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolt vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularahas tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Kuna arvetel näidatud tehingud ei ole toimunud äriühingutega OÜ Eurokaubad Pluss, OÜ Parsell Grupp, OÜ RVJ Consult, OÜ Balten Kokk, OÜ Rendelin ja OÜ Airteminal (endine OÜ Ehitus Forest), siis kuuluvad väljamaksed maksustamisele TumS § 51 lg 2 p 3 alusel. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 25
(25)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.