Obsah (4)

§ 180§ 187§ 171§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-07-20839

§ 180

lg 5 2005 redaktsioon) ega võtnud ette toiminguid hageja positiivse omakapitali taastamiseks. Samuti teades, et äriühing on maksejõuetu, võtsid kostjad tuhandetes kroonides täiendavaid kohustusi, mille võlausaldajatele täitmise võimatusest nad ise olid teadlikud. Kostjatele pidi

1. aastal olema selge, et äriühing ei ole võimeline majandustegevusest kasu saama, et katta sellest võlakohustused. Kuigi kostjad hageja juhatuse liikmetena on 21.06.2006 kinnitanud hageja
2. majanduseaasta aruandes positiivse omakapitali summas 1 012 084 krooni, on hageja juhatuse liige T. Ševeleva oma 04.04.2007 avalduses kinnitanud hageja maksejõuetust juba 2
3. aastal. Seda asjaolu tõendab ka
4. aasta aastaaruande ja 16.04.2007 bilansi võrdlev analüüs. Kostjad on tõenäoliselt rikkunud kohustust korraldada õigesti äriühingu raamatupidamist. Hageja arvates vastutavad kostjad tekitatud kahju eest solidaarselt (

§ 187lg 1 2005.

aasta redaktsioon) ja juhatuse liige ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (

§ 187lg 1 ja 2, 2006.

aasta redaktsioon). Kostjad on hageja juhatuse liikmetena jätnud kokku kutsumata osanike koosoleku, milline kohustus tulenes

§ 171lg 2 p-st 1 (2005 redaktsioon). Kostjad on rikkunud lojaalsuskohustust (Ts

ÜS § 35). L. Mavrina ja T. Ševeleva asutasid äriühingu L.V.T. Teenindus, mille tegevusalad suuremas osas kattuvad OÜ Iidla Maja tegevusaladega ja uute äriühingusse asuti suunama korteriühistutelt OÜ-le Iidla Maja laekuma pidanud summasid. Sellise käitumisega hakkasid kostjad võlausaldajate eest vara peitma ning põhjustaid sellega tahtlikult OÜ Iidla Maja (pankrotis) maksejõuetuse. Seoses OÜ Iidla Maja (pankrotis) äritegevuse üle viimisega L.V.T. Teenindus OÜ-sse kadus tulubaas, mille abil OÜ Iidla Maja (pankrotis) võiks rahuldada võlausaldajate nõuded. Kostjate käitumises on rakse juhtumisvea tunnused. Raske juhtimisviga seisneb pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmises, osanike koosoleku kokkukutsumata jätmises ja L.V.T. Teenindus OÜ asutamises, millesse hakatati suunama OÜ Iidla Maja (pankrotis) kliente. Hagejale on tekitatud kahju, kuna pankrotivara arvel ei ole võimalik täita juhatuse liikmete poolt perioodil 2006-16.04.2007 äriühingule võetud põhjendamatuid võlakohustusi ega rahuldada võlausaldajate nõudeid isegi osaliselt. Hageja kahjunõudeks on 488 805.67 krooni, s.o kahe suurima võlausaldaja nõuded (Maksu- ja Tolliamet, AS Ragn-Sells). Vaatamata sellele, et võlgnik on 16.04.2007 seisuga kajastanud bilansis varana nõudeid kolmandate isikute vastu, ei kuulu võlgnikule tegelikkuses märgitud ulatuses vara. Pankrotivarast ei ole võimalik rahuldada ühegi võlausaldaja nõuet isegi osaliselt, sest ajutise halduri ja halduri tasu kuuluvad tasumisele pankrotivarast enne nõuete rahuldamist ja olemaolev raha kulub pankrotmenetluse kulude katteks. 2. T. Ševeleva (kostja 1) vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt kostja 1 ei rikkunud

§ 180lg-s 5 sätestatud kohustust, kuna puudusid pankrotiavalduse esitamise alused.

Vaatamata sellele, et OÜ Iidla Maja ei olnud suuteline 2005.-

1. aasta jooksul kustutama täies osas võlgnevust põhivõlausaldaja AS Ragn-Sells ees, tasus ta siiski ära esitatud arvete olulise osa. Hageja nõuded võlgnike vastu ületasid oluliselt hageja võlgnevuse kõikidele võlausaldajatele. Seega pidas kostja 1 põhjendatuks, et võlgnikelt võlgnevuse sisse nõudes saab hageja tulevikus kustutada oma võlgnevuse võlausaldajate ees. T. Ševeleva ei nõustunud hageja väitega, et oma 04.04.2007 avalduses ütles kostja 1, et võlgu on rohkem kui varasid. 04.04.2007 avalduses pidas kostja 1 silmas ettevõtte varana asju kui materiaalseid esemeid. Tõepoolest vara materiaalsete esemete näol nende varalises väljenduses oli vähem kui võlgasid. Samal ajal hageja aruannetest ja bilansist nähtub, et nendes on deklareeritud ettevõtte vara, sealhulgas temale kuuluvate õiguste kogumina, mida hinnatakse rahalises väljenduses TsÜS § 66 mõttes. Kostja 1 on pidevalt esitanud hagisid võlgnike vastu ning kohtuotsuste alusel võeti tarvitusele meetmed võlgade sissenõudmiseks. Kuna AS Ragn-Sells esitas pankrotiavalduse OÜ Iidla Maja (pankrotis) vastu ning 02.03.2007 algatati pankrotimenetlus, siis ei saanud kostja 1 jätkata võlgade sissenõudmist võlgnikelt kohtu kaudu ja saadud raha arvel tasuda võlgnevust võlausaldajatele. Hagist ei nähtu, millisel konkreetsel viisil tekitasid oletatavad kostjapoolsed rikkumised hageja maksejõuetuse. Hageja väide selle kohta, et pankrotiavalduse mitteesitamine süvendas hageja 3 maksejõuetust ja suurendas tema võlgnevust võlausaldajate ees, ei vasta tegelikkusele. Kui seisuga 31.12.2005 moodustas üldvõlgnevus võlausaldajate ees 619 605 krooni, siis seisuga 31.12.2006 vähenes see kuni 495 111 kroonini. Hageja tegelikud maksejõuetuse põhjused seisnesid selles, et paljud hagejalt teenust ostnud isikud jätsid teenuste eest tasumata ja paljud korteriühistud lõpetasid hagejaga lepingud ning hakkasid iseseisvalt elamuid teenindama. Kui seisuga 01.01.2004 teenindas hageja 54 korteriühistut, siis seisuga 01.07.2007 jäi neid ainult
2. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja 1 tegevuse (lepingute sõlmimine ostjatega) ja hageja maksejõuetuse tekitanud asjaolude (ostjate poolt teenuste eest tasumata jätmine ja korteriühistute poolt lepingute lõpetamine) vahel on põhjuslik seos ja, et kostja 1 käitus süüliselt, mis omakorda välistab kostja 1 vastutuse

§ 187

järgi.

§-s 187 sätestatud juhatuse liikme vastutus on täiendav vastutus ning kuulub kohaldamisele juhul, kui võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik rahuldada osaühingu vara arvelt. AS Ragn-Sells nõuet on võimalik rahuldada hageja nõuete arvelt tema võlgnike vastu, kusjuures võlasumma oluliselt ületab AS Ragn-Sells nõuet. Hageja tagasinõudeõiguse väärtus 31.12.2006 seisuga on 902 341 krooni. Hageja varast piisab võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja seega puudub alus nõude esitamiseks juhatuse liikme(te) vastu. Pankrotihaldur pole võtnud tarvitusele mingeid meetmeid selleks, et välja nõuda võlad hageja võlgnikelt, seega on pankrotihaldur rikkunud PankrS § 55. Hageja väide, et kostja 1 raske juhtimisviga seisneb osanike koosoleku kokkukutsumata jätmises (

§ 171lg 2 p 1), on alusetu.

Kostjal 1 ei olnud alust osanike koosoleku kokku kutsuda, sest osaühingu netovara ei moodustanud vähem kui pool tema osakapitali suurusest, mis nähtub bilansi aktiva ja passiva üldsummast. Hagist ei nähtu, mil konkreetsel viisil hageja poolt oletatud kostja 1

§ 172lg 2 p 1 rikkumine põhjustas hageja maksejõuetuse.

Kostjal 1 ei olnud võimalust sundida korteriühistuid sõlmima teeninduslepinguid L.V.T. Teenindus OÜ-ga. Hageja väide, et kostja varjab hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid, suunates neid korteriühistutelt uude äriühingusse, on paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele. L.V.T. Teenindus OÜ osutas teenuseid oma nimel, korteriühistud, kes omavad võlgnevust hageja ees, ei ole oma võlgasid uuele äriühingule tasunud.

1. V. Mihaltšenko (kostja 2) vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja 2 esitas kostjaga 1 analoogilised vastuväited.
2. L. Mavrina (kostja 3) oli raamatupidaja, kuid kostja 1 väitel ei esitanud ta teistele juhatuse liikmetele aruandeid OÜ Iidla Maja (pankrotis) rahalise seisu kohta. Samuti on kostja 3 ebaprofessionaalselt teostanud raamatupidamist. Kogu osaühingut juhtis kostja 3, kes teostas raha ülekanded kostjaga 1 ja kostjaga 2 kooskõlastamata. Kostja 1 sai võlast AS-ile Ragn-Sells teada võlausaldajalt endalt. Kostja 3 ütluste kohaselt oli ta juhatuse liige ning täitis pearaamatupidaja ülesandeid. Igal kalendrikuul koostati aruanded iga korteriühistu lõikes eraldi, millest oli konkreetselt näha, kui palju arvestati teenuste eest korteriühistule ja kui palju raha laekus. Suurte remonttööde tegemist kooskõlastas kostja 2 kostjaga
3. Kapitaalremondi osas kulutati summasid üle, mis põhjustas korteriühistute võlgnevuse hageja ees. Eriti palju kapitaalremonte teostati
4. aastal ning hagejal tekkisid teiste võlausaldajate ees võlad. Võlausaldajatele maksti võimaluste piires. OÜ Iidla Maja (pankrotis) osanik oli kostja 3 ema, kes suri 24.03.
5. Juhatuse koosolekud toimusid harva, umbes kaks korda aastas. Kahjumi katmine käis eelnevate perioodide kasumi arvelt. Hageja teostas kapitaalremonditöid korteriühistutele üle oma võimaluste, s.t ühistutel oli remontfondi ülekulu, neil puudus raha, aga töid ikkagi teostati. 2007 märtsis hakkas OÜ L.V.T. Teenindus sõlmima lepinguid korteriühistutega. MAAKOHTU LAHEND 4
6. Viru Maakohus
7. veebruari 2010 otsusega jättis rahuldamata OÜ Iidla Maja (pankrotis) hagi T. Ševeleva, V. Mihaltšenko ja L. Mavrina vastu solidaarselt tekitatud kahju summas 488 805.67 krooni väljamõistmiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ilmne
8. aasta,
9. aasta ja pankrotihaldurile seisuga 16.04.2007 esitatud bilansist, et hagejal on netovara vähem kui pool osakapitalist. Hageja
10. aasta ja
11. aasta majandusaasta aruannetest tuleneb, et hageja ei teeninud majandustegevusest kasumit ning lõpetas majandusaasta kahjumiga, mis kaeti eelmiste perioodide tulu arvelt. Samuti see, et hageja kasutas finantseerimiseks võõrvahendeid ning olulisema osa hageja aktivast moodustasid debitoorsed nõuded. Kohus nõustus hagejaga, et juhatuse liikmed ei ole tegutsenud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja sellise hoolsusega, mida tavaline mõistlik isik taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, st et juhatuse liikmed on rikkunud hoolsuskohustust. Samas ei nõustunud kohus hagejaga selles, et kostjad on majanduslikult ebaotstarbekalt tegutsedes põhjustanud sellega hagejale kahju. Kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas ei saa tugineda maksejõuetuse täpse aja kindlaksmääramisel ainuüksi kostja 1 04.04.2007 avaldusele. 02.02.2005 sõlmis OÜ Iidla Maja (pankrotis) jäätmekäitluslepingu AS-iga Ragn-Sells. Kohus tuvastas, et hageja oli AS-i Ragn-Sells ees tasumisega viivituses juba
12. aastal ning olenemata arvete mittetäielikust maksmisest aastatel 2004-2006, osutas võlausaldaja hagejale teenust. Aastatel 2005, 2006 ja 2007 on OÜ Iidla Maja (pankrotis) esitanud AS-le Ragn-Sells taotlusi võlgade maksmise ajatamiseks ja võla tasumise tähtaja pikendamiseks. Jättes rahapuudusel tasumata osutatud teenuse eest, kuid teenindades samal ajal korteriühistuid ning otsides lahendusi võla tasumiseks, ei saa asuda seisukohale, et juhatuse liikmed käitusid süüliselt. Kohus nõustus hageja ning kostja 3 seisukohtadega, et teenustasu tariifide suurendamisega, samuti tellijatelt ettemaksu või tagatise nõudmisega suutnuks hageja majanduslikult efektiivselt tegutseda. Kohus nõustus kostjatega, et võlausaldajate nõuded tuleb pankrotimenetluses rahuldada ennekõike pankrotivara arvel. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et pankrotivara arvel ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid isegi osaliselt, kahju suuruseks on kahe suurema võlausaldaja (AS Ragn-Sells ja Maksu- ja Tolliamet) nõuded kokku. Kohus leidis, et selline hageja väide on paljasõnaline ning hageja ei ole midagi teinud selleks, et sisse nõuda võlad ja seeläbi rahuldada võlausaldajate nõuded, samuti on hageja märgitud kahju eeltoodust tulenevalt spekulatiivset laadi. Hageja väidab sisuliselt ilma igasuguse finantsanalüüsita oletuslikult nõuete suuruseks bilansis kajastatud ca poole miljoni krooni asemel vaid ca 15 000 krooni. Pankrotimenetluse algatamisel on kohus 02.03.2007 taganud pankrotiavalduse - keelanud võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada, arestida tuli OÜ Iidla Maja (pankrotis) kõigis krediidiasutustes asuvad kontod ja OÜ Iidla Maja nõuded kolmandate isikute vastu. Pankrotihalduri Tarmo Villmanni aruannetest nähtub, et kohtutäituritel on täitmisel võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu, võlgnikul on debitoorsed nõuded. Samuti selgitas hageja seaduslik esindaja, et nõuded kolmandate isikute vastu on arestimata. PankrS kohaselt on halduri kohustuseks muuhulgas valitseda pankrotivara, korraldada selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. Pankrotihaldur on hinnanud debitoorsete nõuete väärtuseks ca 35 000 krooni. OÜ Iidla Maja (pankrotis)
13. aasta bilansis on debitoorsed nõuded kajastatud summas 767 583 krooni ning bilansis seisuga 16.04.2007 summas 532 475 krooni. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kohtute menetluses ühtegi hagi OÜ lidla Maja (pankrotis) võlgnike vastu. Kohus märkis, et kui hageja võlgnikel on täitmata kohustused hageja ees, on hageja võlausaldajana õigustatud kasutama seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Käesoleva kahjunõude lahendamisel tuleb 5 arvestada ka seda, et hagejal on kõrvuti kostjatelt kui väidetavatelt hoolsuskohustuste rikkujatelt võimalus nõuda võlgnevust kolmandatelt isikutelt ning seda tuleb kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. L.V.T. Teenindus OÜ asutati 15.11.2006, juhatuse liikmed on L. Mavrina ja T. Ševeleva. Uue äriühingu tegevusala kattub suuremas osas OÜ Iidla Maja (pankrotis) tegevusalaga. AS RagnSells väitel saatsid
14. aasta lõpus kostjad korteriomanikele järgmise teate: „Alates 01.01.2007 muutub OÜ lidla Maja nimetus ja arveldusarve: a/a 221032978743 Hansapank, uus nimetus L.V.T. Teenindus OÜ. Juhatus." Kohus leidis, et korteriomanikele saadetud teade hageja uue ärinime ja arveldusarve kohta on tegelikkusele mittevastav ja eksitav. Samas hageja väide, et kostjad varjavad hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid, suunates neid korteriühistutelt OÜ Iidla Maja (pankrotis) asemel L.V.T. Teenindus OÜ-sse, on paljasõnaline. Hageja pole esitanud mitte ühtegi vastupidist kinnitavat tõendit. Kohus leidis, et kostja 1 ja kostja 2 on L.V.T. Teenindus OÜ asutades ja viimase juhatuse liikmetena tegutsedes rikkunud küll OÜ Iidla Maja (pankrotis) põhikirja p-st 72 tulenevat konkurentsikeeldu ning seeläbi ka lojaalsuskohustust, kuid selline rikkumine ei ole otseses põhjuslikus seoses hagejale kahju tekitamisega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. OÜ Iidla Maja (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
16. veebruari 2010 otsuse tühistamist ja asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostjate tegevusetuses raske juhtimisvea tunnused. Juhtimisvigadeks loeb hageja pankrotiavalduse esitamata jätmist olukorras, kus võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks ja kostjad juhatuse liikmetena on jätnud kokku kutsumata osanike koosoleku olukorras, kus netovara oli järel vähem kui pool osakapitalist. Kohus ei ole andnud hinnangut väitele, et kostjate käitumises on raske juhtimisvea tunnused. Samuti ei ole kohus selgitanud, miks on tõendamata asjaolu, et kostjad on rikkunud

§ 180lg-s 51 tulenevat kohustust.

Kohus oleks pidanud andma hinnangu hageja väitele, et kostjad ei ole esitanud pankrotiavaldust olukorras, kus võlgnik muutus piisavalt maksejõuetuks. Jättes tuvastamata, et kostjad ei esitanud pankrotiavaldust, järeldas kohus, et puudub otsene põhjuslik seos hagejal kahju tekkimise ja kostjate poolt pankrotiavalduse esitatumata jätmise vahel olukorras, kus majandamine oli ebaefektiivne; 2) ei ole kohtu seisukoht, et hageja netovara ei olnud alla poole osakapitalist, põhjendatud. Kohus on lähtunud ainult OÜ Iidla Maja (pankrotis)

1. aasta majandusaasta aruandest, bilansist seisuga 31.12.2006 ning 16.04.2007 bilansist. Hageja on hagiavalduses märkinud, et nii
2. aasta majandusaasta aruandes kui ka 16.04.2007 bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu ei oma sellist varalist väärtust, mida kostjad hageja juhatuse liikmetena on deklareerinud. Pankrotiotsuses on märgitud, et võlgniku varaks on 45 000 krooni. OÜ Iidla Maja (pankrotis) pankroti välja kuulutamisel kostjad võlgniku seaduslike esindajatena vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik nimetatud seisukohta vaidlustanud ei ole ning pankrotiotsus on jõustunud. Seega on võlgnik võtnud õigeks asjaolu, et bilansis märgitud debitoorsed nõuded ei olnud kajastatud bilansis kooskõlas raamatupidamisseaduse § 16 p
3. Ebaõige on kostjate arvamus, et debitoorsed nõuded on sissenõutavad sellises väärtuses, nagu nad on bilansis märgitud. Haldur on kogu pankrotimenetluse käigus väitnud, et võlgnikul olevad debitoorsed nõuded ei oma sellist väärtust, nagu see on bilansis märgitud. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud
4. aasta ja
5. aasta majandusaasta aruannet ja 16.04.2007 bilanssi, vaid on andnud hinnangu ainult bilansis sisalduvate netovara summade kohta. Pankrotimenetluses on tuvastatud, et hageja varaline seis ei vastanud bilansis esitatud andmetele 6 ja hageja omakapital oli negatiivne. Kohtu järeldus, et hageja netovara ei ole vähem kui pool osakapitalist, ei ole põhjendatud ja seaduslik. Kohus on viidanud ainult

§ 171lg 2 p-le 1 (2005.

aasta ja 2006. aasta redaktsioon) ning on tuvastanud, et OÜ Iidla Maja (pankrotis) osakapitalis on üks osa nominaalväärtusega 40 000 krooni; 3) ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et maksejõuetuse täpse aja kindlaksmääramisel ei saa tugineda ainuüksi kostja 1 04.04.2007 avaldusele. Hageja arvates ei ole maakohus üldse tuvastanud maksejõuetuse momenti. Maksejõuetuse momendiks PankrS tähenduses on pankrotiotsuse tegemine 16.04.2007.

§ 180

lg 51 tähenduses on maksejõuetuse all peetud silmas maksejõuetust majanduslikust aspektist võetuna. Kostja 1 04.04.2007 avaldus on esitatud pankrotimenetluses ja pankrotiotsus on juba jõustunud ning kostjatel ei ole õiguslikku alust pärast pankrotiotsuse jõustumist vaielda vastu püsiva maksejõuetuse faktile, samuti maksejõuetuse tekkimise täpse aja üle ning asjaolu üle, kas esinesid pankrotiavalduse esitamise eeldused või mitte. Kohus nõustus, et juhatuse liikmed ei ole tegutsenud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, kuid kohus ei nõustunud sellega, et kostjad on ebaotstarbekalt tegutsedes, põhjustanud hagejale kahju. Hageja arvates ei ole kohus hinnanud kõiki tõendeid; 4) on ebaõige kohtu järeldus, et pankrotiotsuses puudub kohtu märge, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Ajutise pankrotihalduri aruandes on märgitud, et ajutine haldur peab võimalikuks, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võivad olla teod, millel on raske juhtimisvea tunnused. Sama on märgitud pankrotiotsuses. Hageja leiab, et kui nimetatud märge puudub pankrotiotsuses, ei välista see äriühingu raskete juhtimisvigade olemasolu. Maakohus on ainult järeldanud, et pankrotiotsuses puudub kohtu seisukoht selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Ebaselgeks jääb, kas nimetatud kohtu järeldusest peaks hageja järeldama, et kui pankrotilahendis kohus on jätnud raske juhtimisvea asjaolu kohtuotsusesse märkimata, siis raske juhtimisviga puudub. Hageja on tõendanud kostjate tegevusetuse – pankrotiavalduse esitamata jätmise ning asjaolu, et kostjad jätsid kokku kutsumata osanike koosoleku – ning nimetatud teod on käsitletavad raske juhtimisveana. Kohtu põhjendusest kostjate tegevusele (tegevusetusele) ja OÜ Iidla Maja (pankrotis) maksejõuetusest võib järeldada, et OÜ Iidla Maja (pankrotis) ei ole üldsegi maksejõuetu (maakohtu lahendi kohaselt, netovara on ka 16.04.2007 seisuga positiivne). Samas püsiv maksejõuetus on tuvastatud 16.04.2007 pankrotiotsusega. Selline tuvastatud asjaolu on kohustuslik ka kostjatele; 5) asutasid kostjad OÜ Iidla Maja (pankrotis) juhatuse liikmetena uue äriühingu, kuhu asusid suunama korteriühistutelt võlgnikule OÜ Iidla Maja (pankrotis) laekuma pidanud summasid, millega kostjad asusid võlausaldajate eest vara peitma ning põhjustasid sellega tahtlikult OÜ Iidla Maja (pankrotis) maksejõuetuse. Hagiavalduses on märgitud, et Iidla Maja OÜ (pankrotis) äritegevuse üle viimisega L.V.T. Teenindus OÜ-sse on tekitatud otsene kahju hagejale. Selle kahju põhjustajaks on kostjad. Kohus ei võtnud seisukohta asjaolus, et nimetatud tegevusega tekitati olukord, kus OÜ Iidla Maja (pankrotis) majandustegevus lõppes; 6) on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et käesoleva asja menetluskulud on riigilõiv 22 750 krooni ja hagi tagamise kautsjon 24 440 krooni. Hagi esitamise ajal ja hagi tagamise määruse tegemise ajal 04.09.2007 kehtinud TsMS § 149 lg 5 kohaselt hagi tagamise taotluse rahuldamisel hagi tagamise kautsjon tagastatakse. Käesolevas menetluses maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse, mistõttu hagi tagamise kautsjon kuulunuks taotlejale tagastamisele (seda juhul, kui oleks tasutud). Kui hageja hagi tagamise taotlus oleks jäetud rahuldamata, oleks võimalik hagi tagamise kautsjoni 24 440 krooni käsitleda menetluskuludena. Käesoleval juhul ei ole hagi tagamise kautsjon 24 440 krooni menetluskulu, mis oleks hagi rahuldamata jätmisel võimalik hagejalt välja mõista. 7 7. T. Ševeleva ja V. Mihaltšenko vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole pankrotihaldur esitanud mitte ühtegi hagi OÜ Iidla Maja (pankrotis) võlgnike vastu, vaid püüab kogu vastutust T. Ševeleva, V. Mihaltšenko ja L. Mavrina peale panna. Pankrotihaldur ei ole midagi maksnud OÜ Iidla Maja (pankrotis) võlausaldajatele, vaid kasutas äriühingu arvel olevaid rahalisi vahendeid endale palga maksmiseks. Hageja on võõrandanud ühisvarasse kuulunud hoone aadressil Maleva 47A Kohtla – Järve 50 000 krooni eest, millest võlausaldajad ei ole midagi saanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus vähendab OÜ-lt Iidla Maja (pankrotis) riigituludesse väljamõistetud menetluskulusid ja mõistab välja riigilõivu 22 750 krooni. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 22. veebruari 2010 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu vaidlustatud otsus (v.a menetluskulude jaotus) on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning kohaldanud materiaalõiguse normi ning ükski apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. 9. Nähtuvalt hagiavaldusest, esitas hageja hagi kostjate kui oma juhatuse liikmete vastu raske juhtimisveaga ja lojaalsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, s.o nõutakse juhatuse liikmete kohustuste rikkumise tagajärjel osaühingule tekkinud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb

§ 187

lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. 10. Raske juhtimisveana tõi hageja välja asjaolu, et kostjad ei esitanud pankrotiavaldust olukorras, kus võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks ning kostjad jätsid kokku kutsumata osanike koosoleku olukorras, kus netovara oli järel vähem kui poolt osakapitalist. Vastavalt

kuni 31.12.2005 kehtinud § 180 lg-le 51 kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Sama paragrahvi ja lõike sõnastus alates 01.01.2006 oli järgmine: ”Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut”. 8 Pankrotihalduri väite kohaselt on asjaolu, et OÜ Iidla Maja (pankrotis) oli 2005 lõpust alates maksejõetu, tõendatud kostja 1 poolt pankrotihaldurile 04.07.2007 esitatud avaldusega, milles on märgitud, et kostja I arvates “pankroti momendiks sai periood sügis

1. a” ning kuna juhatus ei esitanud 2005 lõpus pankrotiavaldust, siis on juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea, mis on kaasa toonud kahju tekkimise hageja poolt märgitud suuruses. Siinkohal on maakohus õigesti leidnud, et maksejõuetuse tekkimise aja kindlaksmääramisel ei saa tugineda üksnes kostja I avalduses (I kd tl 20-22) märgitule, vaid hinnata tuleb kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, s.h OÜ Iidla Maja
2. aasta majandusaasta aruannet,
3. aasta majandusaasta aruannet, bilanssi seisuga 16.04.
4. Maakohus on õigesti tõendeid hinnates asunud seisukohale, et ei ole tõendatud OÜ Iidla Maja maksejõuetus
5. a lõpus. Asjaolu, et AS Ragn-Sells võlausaldajana esitas 16.01.2007 pankrotiavalduse OÜ Iidla Maja pankroti väljakuulutamiseks ning 16.04.2007 kuulutati välja OÜ Iidla Maja pankrot, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja oli maksejõuetu juba
6. a lõpus ning juhatus oleks pidanud juba siis esitama pankrotiavalduse kohtule. Asjakohatu on apellandi väide, et pankroti väljakuulutamisega on kohus tuvastanud, et võlgnik on maksejõuetu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik oli pankroti väljakuulutamise ajal maksejõuetu. Vaidlus on selle üle, mis ajast alates võlgnik muutus maksejõuetuks ning kas võlgniku juhatus on rikkunud

§ 180lg-s 51 sätestatut.

Kuna juhatuse käitumises ei ole tuvastatud

§ 180

lg 51 rikkumine võlgniku poolt nimetatud ajal, siis on maakohus põhjendatult jätnud sel alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamata. 11. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole rikkunud

§ 171lg 2 p 1 ning ükski apellandi väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.

Ringkonnakohus leiab, et ka siinkohal on maakohus õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid (s.h OÜ Iidla Maja

1. aasta majandusaasta aruannet,
2. aasta majandusaasta aruannet, bilanssi seisuga 16.04.2007) ning õigustatult asunud seisukohale, et hagejal ei olnud netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Kuna ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega, siis ei korda neid. Apellandi väite kohaselt majandusaasta aruannetes ja bilansid kajastatud nõuded ostjate vastu ei oma sellist varalist väärtust, mida kostjad juhatuse liikmetena on deklareerinud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on pankrotihaldur määranud kolmandate isikute vastu olemasolevate nõuete reaalse suuruse ilma eelneva finantsanalüüsita ning tegemist on oletusliku suurusega. Asjas ei ole esitatud analüüsi selle kohta, kas kolmandate isikute poolt võlgnetavaid summasid on võimalik sisse nõuda või mitte (nõuded on aegunud või neid üldse ei ole tekkinud, esitatud on hagi sissenõudmiseks, kuid see on jäetud rahuldamata jms), samuti ei ole hageja esitanud hagisid oma võlgnike vastu. Siinkohal on maakohus õigesti märkinud, et hagejal võlausaldajana on õigus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid võlgnike vastu, s.h nõuda kohustuse täitmist.

1. Asjaolu, kas 16.04.2007 pankrotiotsuses on või ei ole märgitud kohtu seisukoht selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, ei oma antud tsiviilasja lahendamisel tähtsust ning seetõttu ringkonnakohus ei vasta apellandi vastavasisulistele väidetele.
2. Hageja on tuginenud hagi alusena ka kostjate 1 ja 2 poolt lojaalsuskohustuse rikkumisele. Ringkonnakohus nõustub siinkohas maakohtu seisukohaga, et kostja 1 ja kostja 2 on L.V.T. Teenindus OÜ asutades ja viimase juhatuse liikmetena tegutsedes küll rikkunud OÜ Iidla Maja (pankrotis) põhikirjast tulenevat konkurentsikeeldu (põhikirja p 72) ning seeläbi ka lojaalsuskohustust, kuid selline rikkumine ei ole otseses põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekitatud kahjuga. 9 Nähtuvalt hagiavaldusest, on hageja kahjunõudeks 488 805.67 krooni, s.o kahe suurima võlausaldaja nõuded (Maksu- ja Tolliamet, AS Ragn-Sells). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostjate 1 ja 2 poolt lojaalsuskohustuse rikkumine oleks kaasa toonud hagejale kahju 488 805.67 krooni suuruses, s.o puudub põhjuslik seos lojaalsuskohustuse rikkumise ja hageja poolt nõutava kahju vahel.

§ 187

lg 2 kohaselt (sõnastus alates 01.01.2006) juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Antud juhul ei ole hageja täpsustanud, kui suur on tal tekkinud kahju seoses kostja I ja kostja II poolt lojaalsuskohustuse rikkumisega. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja 1 ja kostja 2 varjavad hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid, suunates neid korteriühistutelt uude äriühingusse. Samuti ei ole hageja esitanud arvestust selle kohta, kas ja kui suur võis olla OÜ Iidla Maja (pankrotis) saamata jäänud tulu selle tõttu, et kostja 1 ja kostja 2 saatsid korteriomanikele 2006 lõpus teate, et „Alates 01.01.2007 muutub OÜ Iidla Maja nimetus ja arveldusarve…Uus nimetus L.V.T. Teenindus OÜ.“ 14. Apellant on esitanud ringkonnakohtule 21.09.2010 väljatrükid Ametlikes Teadaannetes 05.03.2010 ja 14.06.2010 avaldatud enampakkumise teadete kohta ning kostja I 20.04.2010 ja kostja II 03.05.2010 kinnistu müügilepingu, hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu. Ringkonnakohus jätab esitatud tõendid TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas. Maakohus on ebaõigesti mõistnud välja riigituludesse hagi tagamise kautsjoni, sest nähtuvalt asja materjalidest, on maakohus rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse (I kd tl 113) ning seetõttu kautsjoni tasumise korral oleks see kuulunud tagastamisele. Apellant ei ole vastuväiteid esitanud riigilõivu 22 750 krooni riigituludesse väljamõistmise osas ning seetõttu jääb selles osas maakohtu otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et kuigi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellant vabastada apellatsiooniastmes menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Tegemist on pankrotis oleva osaühinguga, kellelt menetluskulude väljamõistmine riigituludesse vähendaks veelgi vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna apellatsioonkaebus jääb sisuliselt rahuldamata, siis jäävad kostjate menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Egon Konsand Andra Pärsimägi 10 Viivi Tomson