Hagejal ei võimaldatud täita juba täidetud võlakohustust vabatahtlikult. Hageja korteriomandit ei ole arestitud. Hagejale ei toimetatud kätte täitmisteadet, samuti ei teavitatud hagejat tema õigustest. Hagejale ei edastatud enampakkumise teadet. Hageja ei olnud teadlik tema korteriomandi suhtes toimuvatest toimingutest ning ei saanud nende käiku mõjutada ega nende juures viibida. Hageja palus tunnistada tema suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks ning tunnistada 19.02.2008 kordusenampakkumine kehtetuks. Samuti palus hageja tuvastada kostja nõusolek hageja sissekandmiseks XXX Narva korteriomandi omanikuna kinnisturaamatu registriossa nr.
lg 2 p 1 kohaselt hageja saaks esitada kostja I vastu nõude ainult juhul ja pärast seda, kui 20.02.2008 toimunud enampakkumine kehtetuks tunnistatakse. 3. AS Saku Õlletehas (kostja II) vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt kostja II ei nõustunud hagi menetlusse võtmisega ja leidis, et menetlus tuleb lõpetada, kuivõrd hageja ei ole järginud hagiavalduse esitamiseks sätestatud tähtaega. Kostjale II teadaolevalt on täitmisteade hagejale kätte toimetatud juba 28.07.2006 täitmisteate üleandmisega kulleri poolt hageja tegevuskohas (XXX Narva) töötanud müüjale. Kuni 31.12.2008 kehtinud TsMS § 323 lg 1 järgi loetakse majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kohaldatakse TsMS § 323 lõikes 1 sätestatu ka juriidilisele isikule. Tulenevalt
MS § 323 koosmõjust saab asuda seisukohale, et täitmisteade oli hagejale kätte toimetatud hageja tegevuskohas müüjale üleandmisega 28.07.2006. Sellest tulenevalt oli
lg l ja lg 3 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtajaks 28.08.2006. Kuivõrd hageja esitas hagiavalduse alles 05.03.2008, siis ei ole hagi esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning hagiavalduse menetlemine sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb lõpetada. Kostja II nõue ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. Hageja ja kostja II vahelise võlasuhte saaks lugeda lõppenuks VÕS §-s 186 sätestatud aluse olemasolu tuvastamisega ning sel juhul oleks rakendatav
Kuivõrd hageja tasus kostjale II 27.11.2006 kostja II nõudesummast 21 920.05 krooni ainult 20 175 krooni, jättes ülejäänud osas võlgnevuse tasumata, siis ei saa rääkida hageja poolt võlasuhte kohasest täitmisest 3 või nõude rahuldamisest
Samuti võlgnevuse osaline täitmine ei muuda sundtäitmist lubamatuks. 4. Kolmas isik kohtutäitur K. Maalman vaidles hagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt mõistis Viru Maakohus 24.04.2006 tagaseljaotsusega T. Platonovalt AS-i Saku Õlletehas kasuks välja 20 170.05 krooni põhivõlga, lisaks kohtukulude katteks 1750 krooni, kokku 21 290.05 krooni. 21.07.2006 esitas sissenõudja AS Saku Õlletehas kohtutäitur K. Maalmanile avalduse täitemenetluse alustamiseks ja T. Platonovalt 21 920.05 krooni sissenõudmiseks. Avalduses soovis sissenõudja pöörata sissenõude T. Platonova varale. Hageja tasus 21.11.2006 sissenõudjale 20 175 krooni. Hagejal oli seisuga 21.11.2006 sissenõudjale tasumata 1760 krooni. Kohtutäitiri poolt korraldatud kordusenampakkumisel ostis L. Sootalu hagejale kuulunud korteriomandi hinnaga 65 000 krooni. 19.02.2008 kordusenampakkumise akt oli hagejale kätte toimetatud 29.02.2008 isiklikult allkirja vastu. Samuti oli hagejale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud vara ümberhindamise 24.01.2008 akt ning talle teatati allkirja vastu ka kordusenampakkumisest. Seega hageja väited ei saa olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja (võlgnik) ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust (tegevusest) või toimingut vara arestimisel ega arestimisakti, samuti ei ole ta vaidlustanud kohtutäituri muid toiminguid vastavalt
Seega on ta kaotanud vastavalt
Hageja korteriomandi arestimisakt ei ole tühine ja enampakkumist ei ole läbi viidud tühise arestimisakti alusel. Kinnistusraamatu kohaselt kanti 08.08.2006 kinnistusraamatusse keelumärge XXX Narvas asuvale korteriomandile ja korteriomandi arestimine vastavalt
Hageja väide tema mitteteavitamise kohta ei ole õige. Talle oli kätte toimetatud teade enampakkumise toimumisest koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Teates oli võlgnikule teatatud tema õigustest. Samuti oli hagejale lisatud ka Ametlikes Teadaannetes ilmunud teade. MAAKOHTU LAHEND
MS § 323 (kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioon) koosmõjust tulenevalt asuda seisukohale, et täitmisteade oli hagejale kätte toimetatud hageja tegevuskohas müüjale üleandmisega 28.07.2006. Sellest tulenevalt oli
ÜS § 16 kohaselt isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Kuna hageja on oma põhilise tegutsemiskohana äriregistris määratlenud XXX Narva, ei ole hageja väide, et ta on alati tegutsenud aadressil XXX Narva, antud juhul arvestatav. Asjas on tõendamist leidnud, et AS-i Saku Õlletehas nõue ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. Kuivõrd hageja tasus 27.11.2006 AS-ile Saku Õlletehas kogu nõudesummast 21 920.05 krooni ainult 20 175 krooni, jättes ülejäänud osas võlgnevuse tasumata, siis ei saa rääkida hageja poolt võlasuhte kohasest täitmisest või nõude rahuldamisest
4 Kuna kostja II on esitanud aegumisväite, kohaldas kohus hageja nõude suhtes aegumist ja jättis hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas rahuldamata. T. Platonova esitas hagi 19.02.2008 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tähtaegselt
21.09.2006 koostas kohtutäitur kinnisasja arestimise akti, mille kohaselt oli üleskirjutatud kinnisasi registriosa nr-ga 3201509 ja kinnisasja hinnaks märgitud 100 000 krooni. 23.11.2006 teatas kohtutäitur K. Maalman väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu korteriomandi, asukohaga XXX Narva, arestimisest. Hageja on kohtutäituri poolt saadetud 24.01.2008 vara ümberhindamise akti isiklikult kätte saanud 28.01.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid hinnatavad kohtutäituri poolt hageja õiguste sellise rikkumisena, et need oleksid käsitletavad
Kordusenampakkumise aktis on märgitud, millistele sätetele tuginedes kohtutäitur enampakkumise läbi viis ning kohus selles osas
sätete rikkumist ei tuvastanud. Hageja ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust (tegevusetust) või toimingut vara arestimisel ega arestimisakti, samuti ei ole ta vaidlustanud kohtutäituri muid toiminguid vastavalt
Asjas on tõendamist leidnud, et täitemenetluse dokumendid, sh täitmisteade, vara arestimise akt ning kordusenampakkumise akt, on hagejale kätte toimetatud. Asjaolu, et hageja ei valda eesti keelt, ei anna iseenesest alust väita, et hagejat polnud täitemenetlusest, sh kordusenapakkumise toimumisest, teavitatud. Seega on põhjendamatu hageja väide, et ta ei olnud teadlik tema korteriomandi suhtes toimuvatest toimingutest ning ei saanud neid mõjutada ega nende juures viibida. Asjas olevad tõendid ei anna alust väita, et hagejale ei võimaldatud täita võlakohustust vabatahtlikult. Kohus leidis, et hageja poolt esitatud väited ja tõendid ei anna alust tunnistada 19.02.2008 kordusenampakkumist kehtetuks ja jättis kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata. Kuna 19.02.2009 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue kuulub rahuldamata jätmisele, puudub alus ka kostja I nõusoleku tuvastamiseks hageja sissekandmiseks XXX Narva korteriomandi omanikuna kinnisturaamatu registriossa nr 3201509. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. T. Platonova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. jaanuari 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. 5 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole T. Platonovale täitmisteadet vastavalt
Täitmisteade ei olnud toimetatud FIE Tatiana Platonova tööruumidesse, vaid toidukauplusse, mis asub samuti aadressil XXX Narva esimesel korrusel, ning millega hageja ei olnud ega ole seotud. Nimetatud toidukauplus kuulus OÜ-le BMF Baltic ning selle nimetuseks oli Alladin. FIE Tatiana Platonova omas tollal aadressil XXX Narva asuvas majas ning nimetatud toidukaupluse naabruses kontoriruumi, aga tegevus toimus aadressil XXX Narva. Hageja tegevus seisnes baarkohviku pidamises XXX. Täitmisteate üleandnud kulleri viide sellele, et apellant on aadressil XXX asuva kaupluse perenaine, ei vasta tegelikkusele. Hagejale olid teadmata nõude suurus, makse rekvisiidid, täitedokumendi vabatahtliku täitmise võimalused. Seega hageja ei teadnud täitemenetluse algatamisest, oma õigustest ja kohustustest; 2) puudub kohtutäituri poolt esitatud materjalide hulgas 25.07.2006. a täitmisteade, mis oleks koostatud vastavalt
§-s 24 sätestatud nõuetele ja mille kohtutäitur väidetavalt saatis hagejale. Seega ei ole selge, millist dokumenti üritas kohtutäitur kätte toimetada. Põhidokumendi puudumine täitetoimikus, millega seadus seob täitemenetluse algatamise fakti (
lg 2), on täitemenetlusnormide oluline rikkumine; 3) ei saanud hageja kätte mitte ühtegi menetlusdokumenti kogu täitemenetluse jooksul kuni tema korteri kordusenampakkumise korraldamiseni. Kohtutäitur esitas mitmed postiteated: 28.07.2006 täitmisteate kättetoimetamise akt, millest nähtub, et kiri oli kätte toimetatud, kuid mitte õigele isikule; 02.10.2006 teate saadetise tagastamise kohta, millest nähtub, et kiri ei ole kätte toimetatud adressaadile ning see tagastati hoidmisaja lõppemisel; OÜ Hermes Kuller 10.12.2006 kinnituse, et kirja oli kolm korda püütud kätte toimetada adressaadile päevasel ajal ning hiljem see pandi postkasti ja teate selle kohta, et kiri ei olnud adressaadile kätte toimetatud ning see tagastati hoidmisaja lõppemisel. Need tõendid kinnitavad, et 2006.-
lg-t 2, mille kohaselt enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 15 päeva. Ametlikes Teadaannetes avaldas kohtutäitur enampakkumise teate 06.02.2010, s.o 13 päeva enne enampakkumise korraldamist, mis on samuti enampakkumise korraldamise tingimuste oluline rikkumine; 4) esitas kohtutäitur 24.07.2006 avalduse hageja korteriomandi arestimise kohta ja alles järgmisel päeval kohtutäitur koostas täitedokumendi ning kohtutäituri sõnul edastas selle hagejale. Üldreeglina tuleb täitemenetluses edastada võlgnikule täitmisteade ning võimaldada võlgnikul täitedokumendi vabatahtlik täitmine tähtajal, mis ei tohi vastavalt
Vara arestimine enne täitmisteate kättetoimetamist on üldreeglist erand.
lg-st 4 tuleneb, et võlgniku kinnisasja arestimine või keelumärke kandmine registrisse enne täitmisteate saatmist ei toimu kohtutäituri soovil, vaid ainult olulise ohu korral sundtäitmisele. Kohtutäitur ei selgitanud, milles seisnes oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele 6 ning miks ta otsustas kanda kinnistusraamatusse keelumärke enne täitmisteate hagejale kättetoimetamist; 5) rikkus kohtutäitur vara arestimise ulatust. Kohtutäitur arestis hageja korteri, mitte andes talle võimalust täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Samuti ei ole kohtutäitur välja selgitanud võlgnikule kuuluva muu vara olemasolu. Hageja korteri arestimise hetkel
-is ettenähtud nõuded arestitud asja hindamiseks. Pindi Kinnisvara eksperthinnangust nähtub, et 2006. aastal maksis hageja korter 640 000 krooni. Hinnates korteri maksumuseks kõigest 100 000 krooni (isegi arvestades hüpoteeki), ei lähtunud kohtutäitur korteri tavahinnast ja rikkus
Tegemata korteri hinna määramist eksperdi ülesandeks, rikkus kohtutäitur
MS § 323 koosmõjust tulenevalt asuda seisukohale, et täitmisteade oli hagejale kätte toimetatud apellandi asukohas müüjale üleandmisega 28.07.2006. TsMS § 323 sõnastus ei eelda dokumendi üleandmisel dokumenti vastuvõtva isiku tuvastamist, töösuhte kaardistamist vms toimingute sooritamist.
lg 1 ja lg 3 alusel oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtajaks 28.08.2006. Kuivõrd apellant esitas hagiavalduse alles 05.03.2008, siis ei ole hagi esitatud tähtaegselt ning hagiavalduse menetlemine sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb lõpetada aegumise tõttu; 3) ei ole hageja nõuetekohaselt täitnud kostja II nõuet. Kostja II esitas sundtäitmise avalduse Viru Maakohtu 24.04.2006 lahendi alusel. Selle otsusega mõistis kohus hagejalt tagaseljaotsusega välja kostja II kasuks 20 170.05 krooni ja riigilõivu 1 750 krooni ehk kokku 21 920.05 krooni.
lg 1 loetleb alused, millal võib võlgnik esitada võlausaldaja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Võlgnik saab seda teha juhul, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuivõrd hageja tasus kostjale II 27.11.2006 kogu 7 nõudesummast 21 920.05 krooni ainult 20 175 krooni, jättes ülejäänud osas võlgnevuse tasumata, siis ei saa rääkida hageja poolt võlasuhte kohasest täitmisest või nõude rahuldamisest
Kuivõrd kostja II nõue ei ole kohaselt täidetud, puudub hagejal alus apellatsioonkaebuse esitamiseks, kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tingimused ei ole täidetud; 4) ei ole hageja esitanud nõuetekohaseid menetlusdokumente ja järginud seadusega sätestatud korda kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks. Kostja I ja kostja II ei saanud vastutada kohtutäituri tegevuse eest ega seda suunata või kontrollida, mistõttu on alusetu ka vastavasisuliste nõuetega tsiviilnõude esitamine kostja I ja kostja II vastu. Kostja II ei ole enamuses apellatsioonkaebuses toodud väidete osas õige kostja, mistõttu tuleb kõikides kohtutäituri toimingutes esitatud väidete ja nõuete osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kaebuse või muu samasisulise menetlusdokumendi
Kuivõrd hageja ei ole järginud täitemenetluse seadustikus sätestatud kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamise korda, siis hagejal puudub õiguslik alus nõuda apellatsioonkaebusega kohtutäituri tegevuse hindamist, 19.02.2008 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamist või mistahes muude kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimisel tehtud otsuste õigusvastaseks tunnistamist; 5) ei ole hageja põhistanud tõendite hilinenud esitamist. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuse lisadena uued tõendid, millised ei olnud esitatud maakohtu menetluses. Uute tõendite esitamine apellatsioonimenetluses ei ole põhjendatud Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid oleks tulnud esitada maakohtule, kuivõrd kostja II ei näe ühtegi tõendite õigeaegset esitamist takistavat asjaolu, mh ei ole täidetud TsMS § 652 lg 3 p 2 nõuded.
§-le 221 lg-le 3 võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Menetlusosaliste vahel kättetoimetatuks. on vaidlus selles, millal saab lugeda täitmisteate hagejale
lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule täitmisteate kätte toimetama ning sama paragrahvi lg 2 alusel dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. 8 Hageja väite kohaselt ei ole talle täitmisteadet kätte toimetatud. Kostja II ja kolmanda isiku vastuväite järgi on hageja täitmisteate kätte saanud 28.07.2006 ning seda asjaolu tõendab täitmisteate kättetoimetamise akt (I kd tl 158). Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud hageja poolt täitmisteate kättesaamine 28.07.2006 ning ebaõige on maakohtu seisukoht, et
MS § 323 koosmõjust tulenevalt saab asuda seisukohale, et täitmisteade on hagejale kätte toimetatud tema tegevuskohas müüjale üleandmisega. Nähtuvalt asja materjalidest, on täitmisteate 28.07.2006 vastu võtnud müüja aadressil XXX (müüja nimi ei ole allkirjast välja loetav). Hageja väitel ei ole tal kauplust asukohaga XXX Narva ning seetõttu ei ole täitmisteadet vastu võtnud tema töötaja, vaid võõras isik. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi see asjaolu, et äriregistrikaardi väljatrükist nähtuvalt (I kd tl 110) on hageja kui füüsilisest isikust ettevõtja aadressiks XXX Narva, ei tõenda, et täitmisteade anti üle tema töötajale ning seetõttu ei ole täitmisteade kätte toimetatud TsMS § 323 kohaselt. Hageja väitel ei asunud talle kuuluvat kauplust XXX Narva. Tema väidet kinnitab müügileping (I kd tl 111-112), mille kohaselt oli FIE T. Platonova aadressiks küll XXX Narva, kuid ostetud kauba müügi kohaks oli XXX Narva. Täitur peab vaidluse korral tõendama kättetoimetamist või kättetoimetatuks lugemise eelduseks olevate reeglite täitmist, kuid antud juhul ei ole täitur seda teinud. Täitmisteate üleandmist XXX Narva asuva kaupluse müüjale, kusjuures tõendamata on müüja side hagejaga, ei saa lugeda täimisteate hagejale kättetoimetamiseks. Kättetoimetamise reeglite rikkumisel loetakse dokument kättesaaduks selle tegelikust saajani jõudmisest, sama kehtib ka juhul, kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada. Hageja väitel ei ole ta siiani täitmisteadet kätte saanud. Lähtudes eeltoodust, ei saa antud juhul lugeda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aegumise kulgemise alguseks täitmisteate kättetoimetamist ning kohaldamisele kuulub
11. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ning ka selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada. Vastavalt
lg-le 1 enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Vastavalt
§-le 55 arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on arestimine tühine seetõttu, et võlgnikule ei olnud kätte toimetatud täitmisteadet ning võlgnikku ei olnud ka olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Nähtuvalt asja materjalidest, on kohtutäitur lasknud kanda keelumärke kinnistusregistriossa nr 5201509 24.07.2006 ning arestinud kinnisasja 21.09.2006. Võlgnik ei olnud ei enne keelumärke sisse kandmist kui ka enne kinnisasja arestimist kätte saanud täitmisteadet. Kuna võlgnik ei olnud kätte saanud täitmisteadet enne kinnisasja arestimist ega ka hiljem, siis ei ole teda olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja sellega on rikutud tema õigusi. Nii ei ole antud võlgnikule enne kinnisasja arestimist võimalust täita täitedokument vabatahtlikult, talle ei ole selgitatud õigust tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. 9 Vastavalt
lg-le 4 kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Antud juhul ei ole kohtutäitur põhjendanud sundtäitmisele olulise ohu olemasolu, kuid ilma ohuta sundtäitmise eesmärgile ei ole täitmisteate kättetoimetamisest varasem keelumärke sissekandmine ja kinnisasja arestimine põhjendatud. Arvestades seda, et võlgnik oli 27.11.2006 suures osas sissenõudjale võla tasunud (tasus 20 175, tasumata jäi 1750.05 krooni), ei ole kohtutäitur esitanud tõendeid selle kohta, et sissenõudja nõude rahuldamine ei olnud muul viisil võimalik kui sissenõude pööramisega kinnisasjale (
Asja materjalide hulgas on küll kohtutäituri 31.07.2007 teade täitemenetluse kohta (I kd tl 166), milles kohtutäitur teatab võlgnikule, et tal on tasuda nõude jääk 8265.05 krooni ning kui ta seda ei tasu 09.08.2007, siis kohtutäitur müüb tema kinnistu avalikul enampakkumisel, kuid see teade ei tõenda seda, et sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei olnud võimalik. Võlgniku enda väitel oli tal olemas kinnisasja arestimise ja ka enampakkumise läbiviimise ajal muu vara (sõiduauto, summad arveldusarvel), mille arvel oleks olnud võimalik rahuldada sissenõudja nõue ning kohtutäitur ei ole tõendanud vastupidist. Seega, arestides kinnisasja ning asudes seda enampakkumisel realiseerima, rikkus kohtutäitur
lg-t 1, sest arestitud oli oluliselt rohkem võlgniku vara, kui oli vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks ning ei olnud kindlaks tehtud see asjaolu, et sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei olnud võimalik.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.