Obsah (5)

§ 86§ 103§ 49§ 38§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-09-21476 T

§ 86p 6 alusel alates 11.07.2008.

Käskkiri nr 2008-07-14/01 on koostatud 14.07.2008 ning saadetud 2 hagejale lihtkirjaga. Tõendamist ei ole leidnud, et kiri oleks kostjale tagastatud. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kostjale helistanud ja teatanud, et talle ei ole tööd antud. Maakohus leidis, et hageja nõuded on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

§ 86

p 6 kohaselt võib tööandja lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. ITLS kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsiooni § 6 lg 2 kohaselt oli töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 1 kuu. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud tähtajal. ITLS § 6 lg 3 kohaselt on palganõuete esitamise tähtaeg 3 aastat. Sellist nõude esitamise tähtaega saab kohaldada aga väljaarvestatud ja töötajale väljamaksmata palgale. Hageja ei ole reaalselt tööd teinud, ei ole ise tööle ilmunud ja kostjaga ühendust võtnud. Hageja nõue on sisuliselt suunatud töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamisele ja tööandja poolt töötaja tööga mittekindlustamisele. Sellise nõude esitamise tähtajaks oleks olnud 4 kuud vastavalt ITLS § 6 lg

1. Ka sellise nõude esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. J. Buš esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega tema hagi rahuldada. Menetluskulud jätta OÜ Safe Future kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on apellandiga töölepingu lõpetamine vormistatud käskkirjana ehk tehinguna TsÜS § 67 lg 1 tähenduses, mis on ühepoolne ja suunatud kindla õigusliku tagajärje (töölepingu lõpetamise) kaasatoomisele. TSÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-111-01 asunud seisukohale, et

§ 103

lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping

§ 86

p 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Seega ei luba seadus töölepingut lõpetada igasuguse töökohustuste rikkumise eest, vaid üksnes süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud; 2) on ITVS § 28 lg 1 kohaselt töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Apellant on seisukohal, et maakohus on otsuse tegemiselt jätnud kohaldamata TSÜS § 87, mille kohaldamisel ei oleks tühisest tehingust (käskkiri nr 2008-07-14/01) tohtinud saabuda õiguslik tagajärg - töölepingu lõpetamine. Kuna töölepingu lõpetamine oli vormistatud käskkirjana (tehinguna) ning nimetatud käskkiri on TSÜS § 87 alusel algusest peale tühine, siis on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 86

p 6 ja ITLS § 6 lg 2, millede kohaselt on töölepingu lõpetamine töötajapoolse töökohutuste rikkumise tõttu toimunud, kuna töötaja ei ole seda kuu aja jooksul vaidlustatud. Apellant on seisukohal, et ei pea algusest peale tühist tehingut vaidlustama ning 06.06.2008 sõlmitud tööleping nr 40 on lõppenud seoses tähtaja möödumisega; 3) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et apellandi nõue oli suunatud töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamisele ja tööandja poolt töötaja tööga mittekindlustamisele. Apellandi nõue oli suunatud saamata jäänud töötasu väljamõistmisele, mille esitamise tähtaeg on 3 aastat. Seega on maakohus vääralt tõlgendanud apellandi nõuet, millega on rikkunud 3 menetlusõiguse normi. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Apellant ei ole maakohtus esitatud nõuet töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamisele ja tööandja poolt töötaja tööga mittekindlustamisele, vaid nõue on suunatud töölepingu kehtivuse ajal 07.06.2008-06.06.2009 kokkulepitud töötasu väljamõistmisele, mille esitamise tähtaeg on 3 aastat.

§ 49

p 2 kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.

§ 38

kohaselt kui tööandja keeldub töölepingu sõlminud töötajat tööle lubamast, võib töötaja töövaidlusorgani kaudu nõuda töölepingu täitmist ja kokkulepitud palka sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvitust töölepingu täitmisest keeldumise eest kolme kuu kokkulepitud palga ulatuses. Apellandi nõue on esitatud õigeaegselt ning ei ole aegunud. Maakohus on aegumise kohaldamisel vääralt kohaldanud ITLS § 6 lg 1; 4) hindab kohus TsMS § 232 lg 1 kohaselt seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus on asjaolu, et apellant ei ole reaalselt tööd teinud, tuvastamisel juhindunud tunnistaja ütlustest ja vastustaja poolt esitatud töölepingutest. Maakohus ei ole tunnistaja ütluste ja vastustaja esitatud töölepingute hindamisel arvestanud asjaoluga, et tunnistajaks oli vastustaja esindaja, kes sõlmis apellandiga töölepingu. Tunnistaja oli ütluste andmisel huvitatud tõendama, et vastustaja ei saanud töölepingust tulenevaid kohutusi täita apellandist tulenevate asjaolude tõttu; 5) ei saa töölepingute esitamisega tõendada, et apellandile oli tööd pakkuda. Tunnistaja on ütluste andmisel väitnud, et apellandi tööga kindlustamisel olid takistuseks apellandi lapsed, kelle kolimisel Norrasse oleks pidanud lapsehoidja otsima. Seetõttu keelduti apellanti tööga kindlustamast ning sõlmiti töölepingud teiste töötajatega. See aga ei tähenda, et vastustajal oli tööd pakkuda apellandile, vaid viitab sellele, et vastustaja keeldus apellanti tööga kindlustamast muudel, mitte töölepingust, tulenevatel põhjustel. 5. OÜ Safe Future vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete järgi: 1) isegi juhul, kui apellant sai töölepingu lõpetamise dokumendid kätte alles vastustaja poolt kohtule esitatud vastusega, ei ole apellant töölepingu lõpetamist vaidlustanud ning nõude esitamise ajaks oli möödunud ITLS § 6 lg-s 2 nimetatud nõude esitamise tähtaeg. Vastustajal oli õigus tööleping lõpetada ka esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise tõttu; 2) ei ole tegemist tühise tehinguga TsÜS § 87 mõttes; töölepingu lõpetamise käskkiri oli seaduslik, põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd tegemist ei ole tühise tehinguga, vaid tööandja seadusliku otsusega, pidanuks apellant selle mittenõustumise korral vaidlustama töövaidlusorganis; 3) ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ega rikkunud TsMS § 439 sätestatut. Kuna apellandi tööleping lõppes juba 11.07.2008, ei olnud ta õigustatud nõudma töötasu kuni 06.06.2009 eest. Töötasu nõudeõigus ITLS kohaselt on 3 aastat, kuid apellandi nõude kohaselt taandus tema töötasu nõue pigem tööga kindlustatuse nõudele, mille esitamise tähtaeg on 4 kuud. Apellant jäi alates 11.07.2008 töölt ära ning ligi aasta jooksul ei pöördunud kordagi vastustaja poole nõudega kindlustada teda tööga - nagu pidanuks ta tegema VÕS § 108 lg 3 kohaselt; 4) on vastustaja tõendanud, et tegemist ei olnud tööseisakuga. Tööseisak on kuni 01.07.2009 kehtinud

§ 66

lg 1 kohaselt töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Vastustaja juures ei olnud tööseisakut, sest apellandi tööst keeldumisel võeti tööle uus töötaja; kuni

1. a lõpuni võeti tööle veel mitu töötajat Norrasse ning tööd oli pakkuda ka Tallinnas asuvasse kauplusesse. 4 Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-136-07 järgi ei ole kostjal kohustust töötasu maksta, kui ta tõendab, et tal oli tööd pakkuda, aga töötaja tööle ei asunud. 5) ebaõige on apellandi väide, et teda keelduti tööga kindlustamast mitte töölepingust tulenevatel põhjustel. Apellant keeldus tööle minemast, kui ta ei saa lapsi kaasa võtta. Vastustajal ei saanud olla kohustust muretseda oma töötaja lastele lapsehoidja. Norra seadused ei luba lapsi ka omapäi koju jätta, mistõttu apellant keelduski tööle minemast. Tööst keeldumise eest aga pole alust töötasu nõuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
3. aprilli 2010 otsuse ja saadab J. Buši hagi OÜ Safe Future vastu saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmiseks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
4. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja hagi saamata jäänud töötasu ja viiviste väljamõistmiseks. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ning esitanud aegumise vastuväite (tl 23). Aegumise vastuväite esitamise korral võib kohus asja kiirema lahendamise huvides teha aegumise kohta TsMS § 449 lg 3 esimese lause järgi vaheotsuse. TsMS § 449 lg 3 teise ja kolmanda lause järgi teeb kohus aegumise kohaldamata jätmisel vaheotsuse ja jätkab menetlust ning aegumise kohaldamisel lõppotsuse ega menetle asja edasi. Praeguses asjas tegi maakohus lõppotsuse, millega jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Seega tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel hinnata seda, kas maakohus on õigesti kohaldanud aegumist või mitte. Kuna maakohus kohaldas aegumist ja selle tõttu jättis hagi rahuldamata, siis ei ole asjakohased apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses asja sisulise lahendamisega ning samuti ei ole asjakohane apellandi taotlus ringkonnakohtule mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu 86 000 krooni ja viivis 10 640 krooni.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud aegumist ja sel alusel jätnud põhjendamatult hagi rahuldamata. Hagi töötasu ja viiviste väljamõistmiseks on esitatud maakohtule 12.05.2009 ning hageja nõuab kostjalt töötasu väljamõistmist ajavahemiku juuli 2008 – juuni 2009 eest. Vastavalt ITLS § 6 lg-le 3 on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Kuna hagi on esitatud 12.05.2009 ning selles nõutakse töötasu alates juuli 2008, siis on tegemist tähtaegselt esitatud hagiga ja ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagi on aegunud. Kuna hagi ei ole aegunud, siis tuleb maakohtu vaidlustatud otsus tühistada ning nõue saata maakohtule läbivaatamiseks.
6. Asjakohatu on apellatsioonkaebuses esitatud viide TsÜS §-le
7. Kostja poolt töölepingu lõpetamine 11.07.2008 ei ole tühine tehing TsÜS § 87 mõttes. Siinkohal ei ole apellant viidanud ka seadusele, millest tulenevalt on keelatud töölepingu lõpetamine

§ 86

p 6 alusel.

§-s 86 on sätestatud tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused ning kui tööandja lõpetab lepingu ühel

§-s 86 nimetatud alusel, siis ei ole mingit alust väita, et tegemist on tühise tehinguga ja rikutud on seadusest tulenevat keeldu. Juhul, kui hageja leidis, et töölepingu lõpetamine 11.07.2008 oli ebaõige, siis oli tal õigus ITLS § 6 lg 2 kohaselt vaidlustada töölepingu lõpetamine ühe kuu jooksul töövaidlusorganis.

1. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ongi vastustaja oma vastuväiteid tõendanud muuhulgas ka tunnistaja ütlustega ning asjaolu, et tunnistaja on vastustaja töötaja, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Samuti peaks hageja ise TsMS § 230 lg 1 kohaselt oma nõuet tõendama, sest kostja on tema nõudele vastu vaielnud. 5
2. Menetluskulude jaotuse otsustatakse lõppotsuses. Egon Konsand Üllar Roostoja 6 Viivi Tomson