KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2010. a Tartu Tsiviilasja number 2-09-9811

§ 113lg 1 teisest lausest tulenevas määras.

Menetluskulude jaotus Jätta kõik kaja esitamisega seotud menetluskulud Linda Soroki kanda. Madis Rüütli poolt maakohtus kantud menetluskuludest jätta 7/15 tema enda kanda ja 8/15 Linda Soroki kanda. Linda Soroki menetluskulud maakohtus jätta tema enda kanda. Ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord menetluskulud jätta Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 2

1. Madis Rüütli esitas 10.03.2009 maakohtule hagi Linda Soroki vastu broneerimistasu 20 000 krooni, leppetrahvi 20 000 krooni ja viivise põhivõla ulatuses väljamõistmiseks. 09.11.2009 kohtuistungil loobus hageja leppetrahvi nõudest. 24.11.2009 määrusega võttis kohus loobumise vastu ja lõpetas selles osas tsiviilasjas menetluse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.06.2008 broneerimislepingu Tartumaal Tartu vallas XXX külas asuva XXX talu müümiseks hagejale. Lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale broneerimistasu 20 000 krooni. Lepingu p 6.1 nägi ette, et kui notariaalne müügileping jääb müüja süül sõlmimata, tagastab müüja ostjale broneerimistasu ja maksab leppetrahvi. 05.11.2008 sõlmisid pooled broneerimislepingu lisa
2. Muuhulgas määratlesid pooled broneerimislepingu eesmärgi (müüjale kuuluva hoonestatud kinnistu müümine ostjale) ning leppisid kokku, et ostja ei nõua müüjalt leppetrahvi, kui müüja tagastab broneerimislepingu p-s 6.3 toodud põhjustel broneerimistasu 20 000 krooni ja hüvitab objekti kinnisturaamatusse kandmisega seotud kulu 5841.28 krooni 10 päeva jooksul lisa allkirjastamisest alates. Kui kostja ei maksa raha tähtaegselt, kohustub ta tasuma viivist 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja hüvitas hagejale kulud, kuid ei ole tagastanud broneerimistasu.
3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on

§ 33

lg-st 1 tulenevalt broneerimislepingu näol tegemist eellepinguga, millega kostja kohustus müüma hagejale tulevikus XXX talu.

§ 33lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja Ts

ÜS § 83 lg 1 alusel on broneerimisleping koos lisaga 1 notariaalse vormi mittejärgmise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole sellisel lepingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hagejal puudub õigus esitada nõudeid tühisele lepingule tuginedes. Kohtuistungil võttis kostja omaks, et tehingu tühisuse tõttu tuleb kostjal broneerimistasu 20 000 krooni tagastada. Lepinguline viivis on tühine ja mittemõistlik, kohaldamisele võib tulla vaid seaduslik viivis. Kostja oli nõus viivisega kuni 2000 krooni. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 24.11.2009 otsusega hagi ning mõistis välja L. Sorokilt broneerimistasu 20 000 krooni ja viivise 20 000 krooni, kokku 40 000 krooni M. Rüütli kasuks. Kõik kaja esitamisega seotud menetluskulud jättis kohus L. Soroki kanda. Muud menetluskulud jagas kohus järgmiselt: M. Rüütli menetluskuludest jäeti 7/15 tema enda kanda ja 8/15 L. Soroki kanda ning L. Soroki menetluskulud tema enda kanda. Otsuse kohaselt sõlmisid pooled 11.06.2008 lihtkirjaliku broneerimislepingu, lepingu objektiks oli kostjale kuuluv XXX talu. Broneerimisleping oli suunatud hageja poolt kinnistu hilisemale omandamisele. Kuna kinnistu omandamise eelleping peab

§ 33lg 2 ja AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud, on broneerimisleping Ts

ÜS § 83 lg 1 alusel seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (

§ 1028lg 1).

Kostja on võtnud kohtuistungil omaks, et tal tuleb broneerimistasu hagejale tagastada.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 näevad ette, et kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole 3 õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja leiab, et lisa 1 on tühine, selles kokku lepitud viivis mittemõistlik ning kohaldada tuleks seaduses sätestatud viivist. Kostja muid põhjendusi hageja taotletust väiksema viivise väljamõistmiseks ei esitanud. Kohus ei nõustunud kostjaga, et 05.11.2008 lihtkirjalikus vormis sõlmitud broneerimislepingu lisa 1 on vormi järgimata jätmise tõttu tühine koos broneerimislepinguga. Lisa 1 näol on tegemist eraldi kokkuleppega, milles kostja võttis endale mh kohustuse tagastada broneerimistasu 10 päeva jooksul alates lisa 1 allkirjastamisest ning raha õigeaegsel mittetasumisel maksta viivist 0,5% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Lisa 1 ei ole suunatud kinnistu omandamisele ja kohustuslikku notariaalset vormi ei ole sellele ette nähtud. Lisa 1 kohane viivisemäär on tunduvalt suurem seaduses sätestatust. Arvestades aga, et kostja ei ole oma kohustust hageja ees aasta jooksul täitnud isegi mitte osaliselt ja hageja ei nõua viivist üle põhivõla, on hageja nõue mõistlik. Kohus leidis, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis 20 000 kroonilt 0,5% päevas alates 16.11.

1. Kuna otsuse tegemise seisuga ületab viivis põhivõlga ning hageja palub viivise välja mõista põhivõla ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista viivis 20 000 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. L. Sorok taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega L. Sorokilt mõisteti M. Rüütli kasuks välja viivis 20 000 krooni, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista L. Sorokilt M. Rüütli kasuks viivisena välja 900 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti arvestanud kostjalt väljamõistetava viivise suuruse. Hageja ei ole esitanud kohtule viivise arvestust, hagi esitamisel ei ole hageja arvestanud, et ta ise on broneerimistasu tagastamise tähtaega 19.12.2008 kirjas hagejale kuni 31.12.2008 pikendanud. Ka kohtuotsusest ei nähtu, kuidas ja millisest ajast arvestas kohus viivise suuruse, mis ületaks põhivõlga. Kuivõrd kohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 16.11.2009 kuni kohtuotsuse tegemise ajani 24.11.2009, sai kohus välja mõista viivise 9 viitpäeva eest ehk 9 x 100 = 900 krooni, sest ühe päeva viivitusintressi lepingujärgseks suuruseks on 0,5% 20 000-lt ehk 100 krooni. Õige ei ole ka väita, et kostja ei esitanud peale viivise ebamõistliku suuruse teisi põhjendusi, millistel viivist mõistliku suuruseni vähendada. Kostja osundas asjaolule, et kostja on täielikult töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 100 (varasemalt 80), ja tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension, seega ühe lepingupoole majanduslikule seisundile, mis vastavalt

§ 162lg-le 1 on viivise mõistliku suuruseni vähendamise üheks aluseks.

Kohtulikul arutamisel palus kostja arvestada viivise väljamõistmisel ka broneerimistehingu ja selle lisa sõlmimise asjaolusid, kus hageja poolel osales tehingute sõlmimisel kinnisvaramaakler, ning osundas, et viimase asjatundmatus ja hageja ebapiisav hool broneerimistehingu sõlmimisel (tehingu vormi mittejärgimine, ostetava asja kuuluvuse selgitamata jätmine) ei tohiks saada hilisema intressitulu teenimise õigustatud huvi aluseks. Kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta ülaltoodud põhjustel TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse –

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 norme.

Apellant palub ringkonnakohtul vähendada temalt väljamõistetavat viivist 900 kroonini, mis vastaks maakohtu otsuse põhjendava osa arvestuslikule suurusele ning oleks proportsionaalne kohustuse rikkumise iseloomu ja kostja majandusliku seisundiga. Sarnaselt on Tartu Ringkonnakohus vähendanud väljamõistetavat viivist kohtuotsuses nr 2-06-

2. M. Rüütli vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 4 Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus lõppjäreldustes õige. Kohus on asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmitud broneerimislepingu lisa 1 on kehtiv kokkulepe. Vastavalt sellele kokkuleppele võttis kostja endale kohustuse tagastada broneerimistasu 10 päeva jooksul alates lisa 1 allkirjastamisest ning raha õigeaegsel mittetasumisel maksta viivist 0,5% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. On ilmne, et otsuse tegemise ajaks ületas viivise summa olulisel määral 20 000 krooni ning kuna hageja ei nõudnud suuremat viivist kui 20 000 krooni, pole tähtsust asjaolul, et hageja ei esitanud viivise arvestust. Kohtu seisukohtadest saab teha ühese järelduse, et kohus loeb päevaks, millest alates tekkis hagejal õigus viivist nõuda, 10 päeva edasi alates 05.11.2008, seega 16.11.
3. Eelnevat arvestades on arusaadav, et kohtuotsuses märgitud kuupäev, millest alates kohus luges viivise väljamõistetuks, s.o 16.11.2009, on otsusesse sattunud ekslikult ning selle asemel oleks pidanud olema märgitud kuupäev 16.11.
4. Apellatsioonkaebuse rahuldamise põhjuseks ei saa olla ka asjaolu, et kostja on töövõimetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendustest hoolimata tuleb maakohtu lahend tühistada viivise määra osas ja ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Muus osas on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja menetlusnorme ning teinud põhjendatud otsuse.
6. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt välja viivise summas 20 000 kr ja taotleb teha selles osas uue otsuse ning mõista välja viivis summas 900 kr. Arvestades apellatsioonkaebuse nõuet kontrollib ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes viivise suuruse osas.
7. Asjas puudub poolte vahel vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) hagi esitati 10.03.2009; 2) broneerimisleping, mille tühisust pooled kinnitavad, sõlmiti 11.
8. 2008; 3) broneerimislepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale 20 000 kr; 4) broneerimislepingu lisa 1 sõlmiti 05.11.2008, milles fikseeriti, et kostja võttis endale kohustusi, mida ta ei suuda täita ja lepiti kokku broneerimistasu tagastamise tähtaeg, leppetrahviga seonduv ja viivise määr.
9. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtu otsuse kohaselt saab viivist nõuda 9 päeva eest. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et maakohtu põhjendused ja viivise arvestus on ilmselges vastuolus otsuse põhjendavas osas märgitud viivise algusaja aastaarvuga

§ 101

lg 1 p 6 sätestab õiguskaitsevahendina nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Alusetu rikastumise regulatsioon ei välista

§ 113kohaldamist.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-54-08 märkinud järgmist „

§ 113

lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada

§ 82

lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (

§ 82

lg 3) möödumist (s.o mõistlik aeg pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust). Mõistlik aeg eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Alusetu rikastumise võlasuhe tekib alusetu rikastumise ajast. Kohtute rakendatud

§ 1028

lg 1 järgi tekib alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe olematu või kehtetu kohustuse täitmisest. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi saama teada alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest.“ Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul peab kostja tasuma hagejale viivist alates 16. 11.2008. a.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ringkonnakohus märgib, et kuna käesolevas asjas ei kohaldu tühisuse tõttu lepingus ettenähtud viivisemäär, siis tuleb lähtuda

§ 113

lg 1 teisest lausest, mille kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Ringkonnakohus võtab aluseks intressimäära avaldamise teated ning arvestab viivisemäära järgnevalt: 16.11.2008 – 31.12.2008 intressimäär 11 % so 277, 26 kr; 01.01.2009 – 30.06.2009 intressimäär 9,5 % so 942, 19 kr; 01.07.2009 – 07.10.2010 intressimäär 8 % so 2033,97 kr. Kokku tuleb kostjal tasuda viivist summas 3253, 42 kr kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi kuni kohase täitmiseni vastavalt seadusjärgsele intressimäärale. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud asjaolud ei anna alust vähendada seadusjärgset viivisemäära.

1. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsioonkaebuse esitamisega saavutas apellant osaliselt oma eesmärgi – kohus vähendas väljamõistetud viivise määra – siis tuleb jätta ringkonnakohtus kantud kulud poolte endi kanda.
2. Ringkonnakohus vabastas apellandi osaliselt 3000 kr ulatuses riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Ringkonnakohus vabastab kooskõlas TsMS § 190 lg 7 alusel 6 apellandi tasumata osas (3000 kr) riigilõivu tasumisest riigituludesse. Ringkonnakohus arvestab seejuures apellandi tervislikku seisundit ja apellatsioonkaebuse tulemust. Egon Konsand Viivi Tomson 7 Andra Pärsimägi