← Eesti

2-10-35614/9

Obsah (8)§ 65§ 67§ 30§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2010.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-35614 Tsiviilasi L N hagi A N v

§ 65

kohaselt kohus lahutab abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle.

§ 67

lg.1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 30

p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

§ 67

lg.3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda, TsMS § 357 kohaselt, pootlele kuni kuuekuulise leppimisaja. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks. Poolte kooselu taastamine on mõeldav siis, kui mõlemad pooled seda vähemalt mingil määral möönavad, pooled antud juhul on selle aga mõlemad kindlalt välistanud ja kohus leiab, et vägivaldselt suhtlemisele sundida ei ole võimalik. Pooltel on nende kinnitusel küll ühine elukoht, kuid et abielusuhted on lõppenud vähemalt alates 2008 juunist, leiab kohus, et lähtudes poolte sisulisest lahuselust ei ole suhte säilitamine ja taastamine enam võimalik Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda ajaliselt hilisem aeg 2008 juuni.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidaamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 2

§ 100kohaselt ülalpidamist antkase üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt sel juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole vaidlustanud elatise maksmise kohustust. Kostja väidab, et tal ei ole sellises ulatuses lapse ülalpidamises osalemiseks piisavalt maksevõimet, kuid ei ole seda väidet tõendanud ühegi tõendiga, mistõttu kohus loeb selle väite paljasõnaliseks ja arvestamisele mittekuuluvaks. Kui kostja kinnitusel on töövõime kaotuse protsent 50, siis ei ole tal takistust leida tema tervislikule seisundile vastav töö, millega tagada nii enda parem toimetulek kui ka vajalike vahendite piisavus alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Ühine laps jääb elama hageja juurde ja kostja on kohustatud osalema tema ülalpidamises. Kohus on selgitanud, et ühisvarasse puutuva vaidluse olemasolul saab huvitatud pool esitada kohtusse eraldi haginõude. Hagi on tõendatud abielutunnistusega, kostja poolt hagi tunnistamisega. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik: /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 04. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.