ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2907 Haldusasi J.R kaebus Viru Vangla ametniku toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- juuni 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja J.R, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Eve Kangro RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 21.06.2010 toimunud kohtuistungil selgitas kohus menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi ja esitles kohtu koosseisu. Taandusi kohtu koosseisu kohta ei esitatud. Pärast seda, kui kohtunik küsis menetlusosalistelt, kas on taotlusi ja täiendusi, teatas J.R, et ta on juba varem esitanud kohtule taotluse kohtuniku taandamiseks, kuid kohtunik pole sellele vastanud. Kaebaja poolt viidatud taotlust käesolevas asjas kohtule esitatud ei ole. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 25 lg-ga 1 menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada käesoleva seadustiku § 23 p-s 7 ette nähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse ilma, et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Kooskõlas TsMS § 24 lg-ga 3 taandamise alust tuleb avalduses põhistada. Kuna kaebaja pärast kohtu koosseisu teadasaamist taandust ei esitanud ning esitas selle alles sisulise arutamise käigus, siis tulenevalt TsMS § 25 lg-st 1 ei saanud kaebaja esitada kohtuniku taandamise avaldust käesoleva seadustiku § 23 p-i 7 kohaselt, st juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse ilma, et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Kaebaja on ka varem viibinud kohtuistungitel, mille on viinud läbi sama kohtunik. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et ta on varem käesolevas asjas esitanud taotluse kohtuniku taandamiseks, kuid 3-09-2907 sellele pole vastatud. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja kohtuistungil esitatud taotlust riigi õigusabi (advokaadi) saamiseks, kuna sellekohane taotlus oleks tulnud teha õigeaegselt, st enne asja kohtulikku arutamist eelmenetluse käigus. Kaebaja ei esitanud ühtegi põhjust, mis takistasid tal õigeaegselt riigi õigusabi taotlust esitamast. J.R esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametniku toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebusest nähtuvalt tutvustas inspektor-kontaktisik Toomas Pastak kaebajale tema kohta koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Kuigi distsiplinaarmenetluse protokollil olid lisad, ei võimaldatud kaebajal nendega tutvuda. Kaebajal paluti anda allkiri protokolliga tutvumise kohta ja kaebaja selgitas, et ei anna allkirja enne, kui talle pole tutvustatud protokolli lisasid. Toomas Pastak kutsus kambrisse teise kontaktisiku, kelle juuresolekul kirjutati protokolli, et kaebaja keeldus allkirja andmast. Kaebaja keeldumist ei põhjendanud. Samal päeval kaebaja loobus vanglas pakutavast toidust põhjusel, et talle ei tutvustatud protokolli lisasid. 11.10.2009 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile märgukirja, milles viitas asjaolule, et kuna kontaktisik ei tutvustanud talle koos distsiplinaarmenetluse protokolliga ka selle lisasid, siis loobus ta vangla toidust. Vastust vaidele kaebaja ei saanud. Märgukiri edastati lahendamiseks Viru Vanglale. Vastuse märgukirjale koostas inspektorkontaktisik Toomas Pastak ja moonutas kaebaja poolt märgukirjas toodut (kaebaja olevat märgukirjas toidust loobumise põhjuseks toonud karistamise). Kaebaja arvates on tal protokolliga tutvudes õigus tutvuda ka protokolli lisadega ja kuna inspektor-kontaktisik seda talle ei võimaldanud, siis on vanglaametnik käitunud õigusvastaselt. Kaebaja põhjendatud huvi vanglaametniku tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks on hoida edaspidi ära õigusrikkumisi, st tal on preventiivne huvi. Kaebaja esitas kohtule kaebuse täienduse, milles märkis, et tema agressiivsus on vanglateenistujate väljamõeldis. Kaebajale ei antud võimalust protokolli lisadega tutvuda, sest neid polnud protokolli juures ja seda tehti sellepärast, et ta ei saaks enne haldusakti andmist esitada objektiivset arvamust protokolli kohta, millega rikuti haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-i
- Kaebaja arvates praktiseeritakse vanglas sellist olukorda siiamaani. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei esitata protokolli tutvustamisel lisade koopiad ja miks on dokumentide tutvustamisel alati juures keegi teine inspektor-kontaktisik. Protokolli lisade juures on asjasse mittepuutuv dokument. Kaebaja soovib, et vangla esitaks kohtule protokolli koos lisadega ja seda selleks, et ta saaks kohtus põhistada oma kaebust. Kuna vastuse märgukirjale koostas vangla teenistuja, kelle vastu märgukiri oli esitatud, siis see rikub kaebaja õigusi ning samas on märgukiri allkirjastatud kõrgemalseisva ametniku poolt. Kaebaja arvates on vastustaja vastuse p 14 ilmselgelt seadusevastane ja paljasõnaline ja mis kõige olulisem, selle tegevusega rikutakse kaebaja õigusi. Kuna vastustaja peab vastuses kaebuse kohta kaebaja väiteid ebaõigeks, siis kaebaja taotleb kohtult inspektor-kontaktisiku Toomas Pastak´u ja I üksuse peaspetsialist-üksuse juhi Gert Salomets´a kohtusse kutsumist, et ta saaks neile küsimusi esitada ja oma kaebust põhistada, mis tagab kohtul objektiivse otsuse tegemise. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla inspektor-kontaktisik Toomas Pastak tutvustas 09.10.2009 J.R-le 08.10.2009 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Distsiplinaarmenetluse protokoll koostati 21.09.2009 kell 14.55 aset leidnud intsidendi kohta. P-hoone kartseri osakonnas kambris 1604 helistamise ajal nõudis kaebaja helistamist numbril, mis ei olnud eelnevalt telefoni kasutamise avaldusel kirjas. Kaebaja nõudis valvurilt kohtusse helistamist, kuid valvur keeldus luba andmast. Selle peale kinnipeetav ärritus ning hakkas sõimama, et keegi ei saa tema vajadustest aru. J.R nõudis, et valvur otsiks välja kohtumaja numbri. Distsiplinaarmenetluse protokolliga tegi menetleja ettepaneku J.R distsiplinaarkorras mitte karistada, vaid viia temaga läbi motiveeriv vestlus. J.R keeldus protokolliga tutvumise kohta allkirja andmast. 11.10.2009 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile märgukirja, milles märkis, et 09.10.2009, kui talle tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli, ei võimaldatud tal tutvuda protokolli lisadega ning teatas, et 2
(5)3-09-2907 loobub talle vangla poolt pakutavast toidust. 16.10.2009 kirjaga „Märgukirja edastamine“ saadeti märgukiri tagasi vanglale kaebajale vastamiseks. 29.10.2009 vangla vastas kaebaja 11.10.2009 märgukirjale, milles selgitas, et distsiplinaarmenetluse protokollile lisatud originaaldokumente ei olnud võimalik kinnipeetavale 09.10.2009 tutvumiseks anda kuna ta oli protokolli tutvustamise ajal ärritunud ja käitus agressiivselt, mistõttu oli oht, et ta võib originaaldokumendid katki rebida. Kaebaja poolt nõutud dokumentide koopiad anti talle kätte 12.10.2009, s.o järgmisel tööpäeval. Vastuses selgitati kaebajale, et pakutavast toidust keeldumine on kinnipeetava individuaalne valik. 12.10.2009 esitas kaebaja vaide, vaidlustades inspektor-kontaktisiku tegevuse selle tõttu, et distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel ei tutvustatud kaebajat protokollis märgitud lisadega. Kaebaja taotleb vanglaametniku Toomas Pastak´u tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Vanglaametniku väidetav õigusvastane tegevus seisnes selles, et 09.10.2009 distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumisel ei tutvustatud kaebajale protokollile lisatud dokumente. Vastustaja viitab halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg-le 1, mille kohaselt võib toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitada isik, kelle on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võib olla rehabiliteerimise vajadus, soov vältida õigusrikkumiste kordumist, kahjunõude esitamine, jms. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja põhjendatud huvi toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. 09.10.2009 tutvustati kaebajale 08.10.2009 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Originaaldokumente ei antud kaebajale kätte selle tõttu, et ta oli ärritatud ja käitus väga agressiivselt ning võis dokumendid katki rebida. Kaebajale anti protokollile lisatud dokumentide koopiad kätte 12.10.
- Seega oli kaebaja saanud kätte soovitud dokumendid ning asjaolu, et ta ei saanud nendega tutvuda 09.10.2009, oli tingitud tema enda käitumisest. Kaebuses J.R märgib, et tema põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks on hoida edaspidi ära õigusrikkumisi, ehk tal on preventiivne huvi. Vastustaja leiab, et preventiivse huviga esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks on alust vaid siis, kui on reaalne oht, et kaebaja õiguste rikkumine võib korduda ja selline vangla tegevus rikuks kaebaja õigusi. Olukorda, kus kaebaja käitumisest tulenevalt ei olnud võimalik talle 09.10.2009 originaaldokumente tutvumiseks kätte anda, ei saa tõlgendada kaebaja õiguste rikkumisega. Samuti ei ole alust arvata, et tavapärases olukorras keelduks vangla protokolli tutvustamisel andmast võimalust tutvuda sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega. See, et kaebaja keeldus andmast allkirja distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise kohta, ei oma õiguslikku tähendust, kuna sellekohast kohustust kinnipeetaval ei ole. Vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VSkE) § 97 lg 2 p-i 13 kohaselt märgitakse protokolli kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta. Kinnipeetaval on õigus tutvuda teda puudutava distsiplinaarmenetluse protokolliga ja kui ta aga seda ei soovi, siis ei ole sellel mingeid õiguslikke tagajärgi. Kaebaja väidab, et ta loobus vangla poolt pakutavast toidust, kuid see on tema poolt langetatud otsus ning tegemist on kaebaja vaba valikuga. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et tema poolt esitatud märgukirjadele ei ole tähelepanu pööratud. Kaebaja poolt 11.10.2009 Justiitsministeeriumile esitatud märgukiri suunati vastamiseks vanglale ning vangla vastas sellele 29.10.
- Kaebaja 02.11.2009 märgukirjale vastas vangla 23.11.
- Seega sai kaebaja vastused oma märgukirjadele. 12.10.2009 esitas J.R vaide, vaidlustades inspektor-kontaktisiku tegevuse selle kohta, et distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel ei tutvustatud kaebajat protokollis märgitud lisadega. Vangla ei jõudnud kaebaja vaiet tähtaegselt menetleda seoses sellega, et kinni peetavad isikud esitavad väga palju vaideid. Vaiete suure hulga tõttu ei jõua vangla neid tähtaegselt menetleda. Vastustaja viitab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg-le 5, mille kohaselt kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning 3
(5)3-09-2907 vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna kaebaja vaie jäi tähtaegselt lahendamata, siis oli tal õigus pöörduda kohtusse ning tema vaide mittetähtaegne menetlemine ei toonud kaebajale kaasa kahjulikke tagajärgi. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla poolt 08.10.2009 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et J.R pani 21.09.209 kella 14.55 ajal toime järgmise teo: P-hoone kartseri osakonnas kambris nr 1604 helistamise ajal esitas kaebaja nõudmise, et tal võimaldataks helistada numbril, mis ei olnud eelnevalt telefoniavaldusel kirjas. Kinnipeetav nõudis valvurilt kohtusse helistamist, kuid valvur keeldus luba andmast. Kinnipeetav hakkas valvurit sõimama ja nõudis, et valvur otsiks välja talle vajaliku telefoninumbri. Eeltooduga kinnipeetav rikkus VangS § 67 p-i 1, mille kohaselt kinni peetavad isikud on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetavad isikud kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.3 kohaselt kinni peetavad isikud on kohustatud olema vanglateenistujate ja teiste kinni peetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakad. J.R-i tutvustati Viru Vanglas 20.04.2009 allkirja vastu VangS-e, VSkE ja Viru Vangla kodukorraga, mistõttu ta pidi olema teadlik kohustusest suhelda vanglateenistujatega viisakalt. Kaebaja ebaviisakas käitumine oli põhjustatud asjaolust, et valvur ei uurinud välja halduskohtu telefoninumbrit ning lubas tal helistada vaid ühele numbrile, mis oli avaldusel korrektselt märgitud. Kaebaja hakkas sõimama, käitus vanglaametnikega ebaviisakalt, millega häiris vanglaametnikke teenistusülesannete täitmisel. Telefoni kasutamise taotlusele peab kinnipeetav märkima oma nime, kambri numbri, kuupäeva ja kasutatava telefonikaardi seerianumbri (kui helistatakse telefonikaardiga), isiku ees- ja perekonnanime või asutuse nime, kuhu kinnipeetav helistab ja telefoninumbri, millele ta helistab, aga samuti helistamise kuupäeva ja kellaaja. Kaebajale võimaldati teha telefonikõned, mis olid eelnevalt vastavas taotluses märgitud. Kui kinnipeetav soovib saada ametiasutuste telefoninumbreid, siis pöördub ta oma osakonna inspektor-kontaktisiku poole, kes uurib telefoninumbri välja ning edastab selle informatsiooni kinnipeetavale. Eelpoolmainitud kaebaja kohta koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et J.R-l on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on varasemalt distsiplinaarkorras karistatud vanglateenistuja solvamise eest. Tegemist on süstemaatilise õigusrikkujaga, kuna kõik distsipliinirikkumised on toime pandud viimase viie kuu jooksul (t.lk.6). Kaebaja arvates seisneb Viru Vangla inspektor-kontaktisiku Toomas Pastak´u õigusvastane käitumine selles, et kaebajale ei antud kätte tema kohta koostatud distsiplinaarmenetluse protokollile lisatud originaaldokumente. Vastustaja põhjendab distsiplinaarmenetluse protokollile lisatud originaaldokumentide kaebajale kätte andmata jätmist sellega, et 09.10.2009 ei olnud võimalik anda nimetatud dokumente kaebajale tutvumiseks kuna kaebaja oli protokolli tutvustamise ajal ärritunud ja käitus agressiivselt, mistõttu oli oht, et ta võib originaaldokumendid katki rebida. Originaaldokumentidest tehtud dokumentide koopiad anti kaebajale kätte järgmisel tööpäeval, s.o 12.10.2009. Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla inspektor-kontaktisik Toomas Pastak tutvustas 09.10.2009 kaebajale 08.10.2009 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli, mis koostati 21.09.2009 kell 14.55 aset leidnud intsidendi kohta. Nimelt P-hoone kartseri osakonnas kambris nr 1604 nõudis kaebaja, et talle võimaldataks helistada numbril, milline ei olnud eelnevalt märgitud tema telefoni kasutamise avaldusel. Kaebaja nõudis valvurilt, et see lubaks tal kohtusse helistada, kuid valvur keeldus sellest. Selle peale kinnipeetav ärritus, hakkas sõimama ning nõudis, et valvur otsiks talle kohtumaja numbri. 11.10.2009 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile märgukirja, milles märkis, et 09.10.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel ei võimaldatud tal tutvuda protokolli lisadega ning sellega seoses teatas ühtlasi, et loobub talle pakutavast vangla toidust. 29.10.2009 Viru Vangla vastas kaebaja 11.10.2009 märgukirjale ja selgitas, et distsiplinaarmenetluse protokollile lisatud 4
(5)3-09-2907 originaaldokumente ei olnud võimalik talle 09.10.2009 tutvumiseks anda kuna kaebaja oli ärritunud ja käitus agressiivselt ning seoses sellega oli oht, et ta võib originaaldokumendid katki rebida. Kaebaja sai protokolli lisade originaaldokumentide koopiad kätte järgmisel tööpäeval 12.10.2009 (t.lk.27). Kaebaja taotleb inspektor-kontaktisiku Toomas Pastak´u ja I üksuse peaspetsialist-üksuse juhi Gerd Salomets´a kohtusse kutsumist, kuid kohus ei pidanud seda vajalikuks kuna kaebaja sai distsiplinaarmenetluse protokolli lisade originaaldokumentide koopiad kätte 12.10.2009 ja kaebaja ei selgitanud esitatud taotluses, mille kohta võivad vanglaametnikud Toomas Pastak ja Gerd Salomets ütlusi anda. Kuna kaebaja taotlus eelpoolnimetatud dokumentide saamiseks oli rahuldatud 12.10.2009 ja esitatud taotluses kaebaja ei põhjendanud, milliseid konkreetseid ütlusi võivad tunnistajad asjas anda, siis kohus ei pidanud vajalikuks neid kohtusse kutsuda. Seega ei ole kaebaja seadusega tagatud õigusi rikutud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil esitas kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse käsitletavas haldusasjas kuna kaebaja väidetavalt ei suuda ise oma õigusi kaitsta. Kohus ei pea taotluse rahuldamist võimalikuks kuna taotlus riigi õigusabi saamiseks oleks tulnud esitada õigeaegselt, mitte kohtuistungil. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjust selle kohta, miks ta ei saanud õigeaegselt taotleda kohtult riigi õigusabi. Kohtuistungi alguses kaebaja ei esitanud taotlust kohtuniku taandamiseks, kuid viitas oma kohtukõnes, et ta esitas juba varem taotluse kohtuniku taandamiseks ja jääb selle juurde. Millal taoline taotlus kohtule esitati, ei ole kohtule teada ja kaebaja sellekohast täpsustust ei esitanud. Seega puudus takistus asja kohtulikuks läbivaatamiseks. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 25.11.2010 Riigikohtu 25. novembri 2010 määruse nr 3-7-1-3-507 alusel, millega otsustati jätta J.R määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 ja § 742 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 695 alusel menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 08. septembri 2010 määrusega nr 3-09-2907 otsustati: 1. jätta rahuldamata J.R taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 30. juuni otsuse peale 2. 2. tagastada apellatsioonkaebus Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)