← Eesti

2-09-24570/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-09-24570 Tsi

§ 158

lg 1 kohaselt katkeb ja algab aegumine uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Jaanuar-veebruar 2000 maksis kostja hagejale palgalisa. Hageja loeb kostja sellist käitumist vastavaks

§ 158

lg-s 2 sätestatud koosseisule, s.o kostja on nõuet tunnustanud ning sellest tulenevalt on aegumistähtaeg katkenud. Palgalisa mittemaksmisel oleks tekkinud võlgnevus

§ 158lg 2 mõttes; 2 2) maksis kostja palgalisa 2000.

aastal, mistõttu aegumise 3-aastane tähtaeg on tänaseks möödas juba ligi 6 aastat. Aegumise sätete funktsioon on tagada õigusrahu ning kannustada isikut võimalikult kiiresti pöörduma oma nõude rahuldamiseks kohtu poole, kui ta on sellise nõude olemasolust teada saanud. Hageja leiab, et talle ei olnud sellise nõude olemasolu ega aegumistähtaja teada. Aegumise arvutamisel tuleb arvestada ka seda, millal hageja sai nõudest teada. 5. Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) sätestab ITVS § 6 lõige 3, et töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Seega saab esitada töötasu nõudeid avalduse esitamise hetkest eelneva perioodi eest tagasiulatuvalt ainult kolme aasta eest. Aegumise tähtaja kulgemine ei ole seotud ajaga, mil hageja sai teada õigusrikkumisest ega sõltu sellest, kas kostja on nõuet tunnistanud. Seega ei ole hageja viide

§ 158lõigetele 1 ja 2 ning kohtule esitatud täiendavad tõendid asjakohased.

Palgalisa maksti

  1. aastal, mis langeb perioodi, mille eest palganõude esitamise tähtaeg on aegunud; 2) jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja palub tühistada vaheotsuse osas, millega otsustati kohaldada aegumist palganõuetele septembrist 2000 kuni 17.11.2005, s.o
  2. jaanuarist 2006 varasema perioodi eest. Järelikult apellant ei vaidlusta vaheotsust ja nõustub sellega, et kohtu vaheotsusega kohaldati palganõudele aegumist perioodi eest oktoober 2000 kuni 05.01.
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  5. novembri 2009 vaheotsus muutmata.
  6. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud ITVS § 6 lg-t
  7. Vastavalt ITVS § 6 lg-le 3 on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Nähtuvalt asja materjalidest, esitas hageja
  8. detsembril 2008 töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles muuhulgas palgavahe väljamaksmist perioodi eest september 2000 kuni oktoober 2004 (tl 8).

§ 147

lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks.

§ 147lg 3 järgi algas aegumistähtaeg 2000.

aasta töötasu nõude osas

  1. jaanuaril 2001 kell 00.00,
  2. aasta töötasu nõude osas
  3. jaanuaril 2002 kell 00.00,
  4. aasta töötasu nõude osas
  5. jaanuaril 2003 kell 00.00,
  6. aasta töötasu nõude osas
  7. jaanuaril 2004 kell 00.00 ja
  8. aasta töötasu nõude osas
  9. jaanuaril 2005 kell 00.
  10. Tegemist on töötasu nõuetega, mis aeguvad ITVS § 6 lg 3 järgi kolme aastaga. Seega lõppes
  11. aasta töötasu nõude aegumistähtaeg
  12. detsembril 2003 kell 24.00,
  13. aasta töötasu nõude osas
  14. detsembril 2004 kell 24.00,
  15. aasta töötasu nõude osas
  16. detsembril 2005 kell 24.00,
  17. aasta töötasu nõude osas
  18. detsembril 2006 kell 24.00,
  19. aasta töötasu nõude osas
  20. detsembril 2007 kell 24.
  21. Arvestades ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud tähtaega, oli avalduse (
  22. detsember 2008) töövaidluskomisjonile esitamise ajaks selles esitatud palgavahe väljamaksmise nõue ajavahemiku september 2000 kuni oktoober 2004 aegunud.
  23. Nähtuvalt asja materjalidest, on hageja esitanud töövaidluskomisjonile
  24. jaanuaril 2009 uue avalduse (tl 9), milles ta on muuhulgas esitanud palgavahe väljamaksmise nõude september 2000-oktoober
  25. 3 Eelnevalt käesoleva otsuse punktis 7 esitatud põhjenduste kohaselt oli aegunud töötasu nõue september 2000-oktoober
  26. Aegumistähtaeg
  27. aasta töötasu nõude osas algas
  28. jaanuaril 2006 kell 00.00,
  29. aasta töötasu nõude osas
  30. jaanuaril 2007 kell 00.00,
  31. aasta töötasu nõude osas
  32. jaanuaril 2008 kell 00.00 ja
  33. aasta töötasu nõude osas
  34. jaanuaril 2009 kell 00.
  35. Arvestades ITVS § 6 lg-s 3 sätestatut lõppes
  36. aasta töötasu nõude aegumistähtaeg
  37. detsembril 2008 kell 24.00 ning kuna avaldus töövaidluskomisjonile oli esitatud
  38. jaanuaril 2009, siis oli avalduse esitamise ajaks
  39. aasta töötasu nõue aegunud. Töötasunõuded
  40. aasta, 2007.aasta ja kuni oktoober 2008 eest ei ole aegunud ning seetõttu on maakohus õigesti jätkanud nende nõuete osas menetlust.
  41. Asjakohatu on siinkohal hageja viide

§ 158

lg-le 1 seoses sellega, et kostja olevat talle jaanuar-veebruar 2000 maksnud palgalisa. Nõue palgavahe maksmiseks hõlmab perioodi alates september 2000 ning kostja tegevuses jaanuaris-veebruaris 2000 ei saa aegumist katkestada. Hageja väide, et ta on kostjale esitanud korduvalt suulisi ja kirjalikke avaldusi palga maksmiseks, ei ole aluseks tuvastamaks, et aegumine katkes

§ 158lg 2 kohaselt.

  1. Apellandi väite kohaselt tuleb eelkõige kindlaks teha, kas temalt võeti õiguspäraselt ära pedagoogi kvalifikatsioon ning alles seejärel on tal nõue vähemmakstud töötasu väljamaksmiseks, s.o apellandi seisukoha kohaselt ei ole nõue muutunud veel sissenõutavaks, sest ta ei tea, kas see tal on või mitte. Kuna apellant on ise esitanud hagi kostja vastu palga väljamaksmiseks september 2000-oktoober 2008 (tl 3-4), siis on ta olnud seisukohal, et tal on vastav nõue ning maakohus on õigesti otsustanud nõude aegumise üle.
  2. Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtava lõppotsusega. Egon Konsand Andra Pärsimägi 4 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.