TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-10-2114 Määruse kuupäev 05.11.2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu

§ 11lg 3).

1. Kohtumääruse ärakiri koos tõlkega vene keelde saata teadmiseks kaebuse esitajale.
2. Kaebus kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

Asjaolud 16.08.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini vene keeles kirjutatud kaebus Tartu Vangla vastu (kaebusele märgitud kaebuse koostamise kuupäevaks 20.05.2010) (haldusasi nr 3-102114). Kohus lasi kaebuse tõlkida eesti keelde. Kaebuse materjalidest nähtuvalt karistati Nikolai Lilitškini Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi K. Vadi 10.09.2009 käskkirjaga nr 1-4/1364 distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes vahistatu rikkumine selles, et 14.08.2009 kell 9.50 saabumisel Tartu Vanglasse ei allunud ta valvuri korduvatele seaduslikele korraldustele täita omakäeliselt sõrmejälgede kaardil nõutavad andmed ning kinnitada need oma allkirjaga. N. Lilitškin esitas 15.09.2009 nimetatud käskkirja vaidlustamiseks vaide, milles taotleb käskkirja tühistamist põhjusel, et talle ei esitatud dokumendi tõlget vene keelde. Tartu Vangla 07.10.2009 vaideotsusega nr E5 426 jäeti N. Lilitškini vaie rahuldamata Vaideotsuses on muu hulgas märgitud järgmist: Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 6 ning §-st 52 on Eesti riigikeel ning riigis asjaajamiskeel eesti keel. Sellest tulenevalt koostatakse vanglas dokumendid 1 eesti keeles. Vaide esitaja aga väidab, et talle ei antud tõlget vene keelde. Vaide esitaja väide, et ta ei täitnud sõrmejälgede kaarti selle tõttu, et selle dokumendi sisu ei olnud temale arusaadavas vene keeles, ei vasta tõele, kuna distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud, et kuna valvur K. Drenkhan oli teadlik, et N. Lilitškin ei valda eesti keelt, toimus kogu suhtlemine tema vastuvõtmisel vanglasse vene keeles, sealhulgas ka sõrmejälgede võtmise korra selgitamine. Valvur A. Lunden oma ettekandes samuti kinnitab, et korraldused N. Lilitškinile olid antud viimasele arusaadavas keeles. Sellest tulenevalt on dokumentide sisu vaide esitajale tõlgitud, seega on vaide esitajale dokumentide sisu teatavaks tehtud talle arusaadavas keeles, mistõttu N. Lilitškini väide, et talle ei tõlgitud dokumentide sisu, on paljasõnaline. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et vaide esitajale anti seaduslik korraldus omakäeliselt täita sõrmejälgede kaardil nõutavad andmed, millele vaide esitaja ei allunud. 11.09.2009 Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses taotleb N. Lilitškin kahju hüvitamist summas 1999 krooni. Taotluses on märgitud, et N. Lilitškin soovib hüvitust kahju eest, mis tekitati talle 14.08.2009 vanglateenistuse ametniku K. Drenkhani käitumise tagajärjel. N. Lilitškin soovib kompensatsiooni kahjustatud närvirakkude taastamiseks vitamiinide abil; taotleja leiab, et närvide kahjustamise tõttu tekkis tal nahalööve, kõõm ning kaenlaaukudes ekseem. 10.11.2009 otsustusega nr 3-30/72 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ otsustas Tartu Vangla jätta N. Lilitškini kahju hüvitamise taotluse rahuldamata , kuna leidis, et Tartu Vangla ei ole õigusvastaselt ja süüliselt N. Lilitškinile kahju põhjustanud, samuti ei ole taotlejale kahju tekkinud. Vastuseks kohtu järelpäringule teatab Tartu Vangla 30.09.2010 elektroonilises kirjas, et ülalnimetatud 10.11.2009 otsustuse nr 3-30/72 on N. Lilitškin allkirja vastu kätte saanud 11.11.2009. 16.08.2010 Tartu Halduskohtule saabunud kaebuses märgib N. Lilitškin, et ta ei ole nõus 10.09.2009 käskkirjas nr 1-4/1364 avaldatud noomitusega. Kaebuse esitaja soovib, et kohus tuvastaks haldusakti või vangla tegevuse õigusvastasuse ning mõistaks välja kaebuse esitaja väärikuse ja au riivamisega temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summa kohtu äranägemisel. Kaebuses taotleb N. Lilitškin riigilõivust vabastamist, kuna ei ole raha. Tartu Halduskohtu 01.10.2010 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-10-2114 jäeti N. Lilitškini kaebus käiguta ja anti kaebuse puudus(t)e kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus analüüsis N. Lilitškini maksujõuetuse küsimust ja tuvastas järgmist: Kohtu nõudel Tartu Vangla poolt väljastatud isikukonto väljavõttest ja Tartu Vangla kaupluse väljavõttest sooritatud ostude kohta nähtuvalt on Nikolai Lilitškin kulutanud raha vangla kaupluses ostude eest tasumiseks 22.01.2010 500,10 krooni, 05.02.2010 403,60 krooni, 18.02.2010 1475,77 krooni, 05.03.2010 329,35 krooni, 19.03.2010 729,20 krooni, 05.04.2010 103,90 krooni, 16.04.2010 140,10 krooni, 25.06.2010 1132,65 krooni, 09.07.2010 1681,40 krooni , 23.07.2010 1185,52 krooni, 06.08.2010 774,30 krooni, 23.08.2010 256,40 krooni, 17.09.2010 820,55 krooni eest ning 24.09.2010 seisuga on broneeritud ostudeks 737,89 krooni. Seejuures tuvastas kohus, et N. Lilitškin on ajavahemikul, mis jääb tema taotluse rahuldamata jätmise otsustuse kättesaamise ja kaebuse kohtule laekumise vahele, teinud põhjendamatuid kulutusi 2 tubakale, kohvile, teele, maiustustele sellises summas, mille eest oleks saanud tasuda riigilõivu vähemalt minimaalmääras, s.o 250 krooni. Kohus asus seisukohale, et N. Lilitškin ei olnud oma väidetavate õiguste rikkumistest teadasaamisest kuni kaebuse kohtule laekumiseni (16.08.2010), eriti nelja kuu jooksul enne kaebuse kohtule esitamist, ega ka käesoleval ajal maksejõuetu, tema arvele raha pidevalt laekub. Kohus juhtis N. Lilitškini tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja peab arvestama, et seadusest tuleneb tal kohustus kohtusse pöördumisel tasuda riigilõiv. Kuna N. Lilitškini maksujõuetus ülalmärgitud perioodil ei leidnud tõendamist, otsustas kohus jätta tema taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja kohustas Nikolai Lilitškini tasuma kaebuselt haldusasjas nr 3-10-2114 riigilõivu summas 250 krooni (s.o minimaalmääras) kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus jättis kaebuse käiguta ja selgitas, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks riigilõivu tasunud, võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada. Kohtumääruse venekeelne tõlge on kaebuse esitajale allkirja vastu kätte toimetatud 11.10.2010 – (alus: väljastusteade). 04.11.2010 kohtu dokumendiregistri andmete kontrollimisel selgus, et N. Lilitškin ei ole kõrvaldanud kaebuse käiguta jätmise määruses osutatud eelpoolnimetatud puudust (tasumata on riigilõiv 250 krooni), samuti ei ole kaebuse esitaja taotlenud kaebuse puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kohtu seisukoht Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust nõuetele vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab

§ 10

sätestatud nõuetele ja kas on tasutud riigilõiv.

§ 11

lg 2 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Antud juhul ei ole kaebaja tasunud riigilõivu ega taotlenud ka kaebuse puuduse kõrvaldamise tähtaja pikendamist, mistõttu kuulub kaebus tagastamisele. Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on

§ 11lg 7 sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

kohaselt võimalik seadusega Maare Aloe Kohtunik 3