TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-10-2356 Määruse kuupäev 01.11.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vangla vastu Asja läbivaata

§ 11lg 3).

1. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale koos vene keelse tõlkega ja Tartu Vanglale.
2. Kaebus kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

Asjaolud 13.09.2010 saabus Tartu Halduskohtusse N.L. vene keeles kirjutatud kaebus Tartu Vangla vastu (kaebuses märgitud koostamise kuupäevaks 03.05.2010) (haldusasi nr 3-10-2356). Kohus sai kaebuse tõlke 23.09.2010. N. L. poolt kohtule esitatud dokument pealkirjaga „Suunatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks vastavalt § 6

“ on kirjutatud ebaselgelt (koosneb 4-5 leheküljest). Kaebusele lisatud materjalidest – Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi K. Vadi 16.09.2009 käskkirjast 1-4/1411 , käskkirja vaidlustamiseks esitatud vaide läbivaatamise kohta tehtud Tartu Vangla 21.10.2009 vaideotsusest nr E5 431 võib aru saada, et N. L. soovib kaebusega vaidlustada 16.08.2009 kell 15.15 Tartu Vanglas aset leidnud intsidendiga seonduvaid toiminguid ja haldusakti. Nimelt – karistati vahistatut N.L. 16.09.2009 käskkirjaga nr 1-4/1411 noomitusega Tartu Vangla kodukorra p-de 3.3 ja 7.1.1 nõuete süülise rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et 16.08.2009 1 kell 15.15 jalutuskäigule minnes omas vahistatu kaasas kirja, mis oli pakitud kile sisse ja mille küljes oli nöör. 17.09.2009 esitatud vaides taotles N. L. talle mõistetud distsiplinaarkaristuse tühistamist; kinni peetav leidis, et antud käskkiri on põhjendamatu, kuna distsipliinirikkumine on tahtlikult provotseeritud vanglateenistuse ametnike poolt. Tartu Vangla 21.10.2009 vaideotsusega nr E5 431 loeti Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi K. Vadi 16.09.2009 käskkirja nr 1-4/1411 andmine õiguspäraseks ja jäeti N. L. vaie rahuldamata. Vaide läbivaatamise käigus leiti muu hulgas, et N. L. distsipliinirikkumine on tõendatud vanglateenistuse ametnike J. Trumese ettekandega nr 1339 ja E. Grigorjevi 19.08.2009 lisaselgitusega. Ettekandest ja lisaselgitusest tulenevalt 16.08.2009 kell 15.15 teostasid vanglateenistuse ametnikud N. L. täieliku läbiotsimise, kuna oli kahtlus, et vahistatu peidab midagi aluspükstes. Läbiotsimise tulemusena avastati vahistatu aluspükstest üks kiri ja võeti see temalt ära. Kiri oli pakitud kilepakendisse, mille küljes oli nöör. Küsimusele leitud eseme kohta vastas N. L., et tegemist on „maljavaga“, mida ta soovis välja saata. Kaebuses märgib N. L. „… Minu nõuded kindlaks teha vangla õigusvastasus minu suhtes – kohtu poolt.“, tekstis edasi on märgitud „Taastada kaebuse esitamise tähtaeg ja lugeda, et tähtaja mööda laskmine toimus mõjuval põhjusel….“. Kaebuses taotleb N. L. riigilõivust vabastamist, kuna ei ole raha. Tartu Halduskohtu 04.10.2010 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-10-2356 jäeti N. L.i kaebus käiguta ja anti kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates kohtumääruse (vene keelse tõlke) kättesaamisest.

1. Kohus analüüsis N. L. maksejõuetuse küsimust ja tuvastas järgmist: Kohtu nõudel Tartu Vangla poolt väljastatud isikukonto väljavõttest ja Tartu Vangla kaupluse väljavõttest sooritatud ostude kohta nähtuvalt on N.L. kulutanud raha vangla kaupluses ostude eest tasumiseks 22.01.2010 500,10 krooni, 05.02.2010 403,60 krooni, 18.02.2010 1475,77 krooni, 05.03.2010 329,35 krooni, 19.03.2010 729,20 krooni, 05.04.2010 103,90 krooni, 16.04.2010 140,10 krooni, 25.06.2010 1132,65 krooni, 09.07.2010 1681,40 krooni , 23.07.2010 1185,52 krooni, 06.08.2010 774,30 krooni, 23.08.2010 256,40 krooni, 17.09.2010 820,55 krooni eest ning 24.09.2010 seisuga on broneeritud ostudeks 737,89 krooni Seejuures tuvastas kohus, et N. L. on 13.05.2010 – 13.09.2010 (s.o nelja kuu jooksul enne kaebuse kohtule laekumist) teinud põhjendamatuid kulutusi tubakale, kohvile, teele, maiustustele sellises summas, mille eest oleks saanud tasuda riigilõivu 250 krooni. Kohus asus seisukohale, et N. L. ei ole olnud nelja kuu jooksul enne kaebuse kohtule esitamist (13.05.2010 – 13.09.2010) maksejõuetu, tema arvele on pidevalt raha laekunud. Kohus juhtis N. L.i tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja peab arvestama, et seadusest tuleneb tal kohustus kohtusse pöördumisel tasuda riigilõiv. Kuna N. L. maksejõuetus ülalmärgitud perioodil ei leidnud tõendamist, otsustas kohus jätta tema taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja kohustas N.L. tasuma kaebuselt haldusasjas nr 3-10-2356 riigilõivu summas 250 krooni kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. 2
2. Kaebuse esitajal tuli kaebust täpsustada ja konkretiseerida, milline asutus või ametnik ja millise toimingu või haldusakti või tegevusetusega on kaebaja õigusi rikkunud, millal on rikkumine toime pandud ning milles õiguste rikkumine seisneb. Kohus jättis kaebuse käiguta ja selgitas, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks riigilõivu tasunud ja kaebuse muid puudusi kõrvaldanud, võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada. Kohtumääruse koopia koos kohtumääruse venekeelse tõlkega on kaebuse esitajale allkirja vastu kätte toimetatud 13.10.2010 – (alus: väljastusteade). 28.10.2010 kohtu dokumendiregistri andmete kontrollimisel selgus, et N. L. ei ole kõrvaldanud kaebuse käiguta jätmise määruses osutatud eelpoolnimetatud puudusi, samuti ei ole kaebuse esitaja taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kohtu seisukoht Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust nõuetele vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab

§ 10

sätestatud nõuetele ja kas on tasutud riigilõiv.

§ 11

lg 2 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Antud juhul ei ole kaebaja tasunud riigilõigu ja kaebuses esinevaid muid puudusi kõrvaldanud ega esitanud kohtule halduskohtus menetletavat kaebust, mistõttu ei ole kaebus menetletav ning kuulub tagastamisele. Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on

§ 11lg 7 sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

kohaselt võimalik seadusega Mare Priks Kohtunik 3