) § 97 p. 1 on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama ja lapse isal on tuginedes
K. L., kes on sündinud 30.oktoobril 1998a ,sünnitunnistus lisatud kohtumaterjalidele tl 4, on kostja M. L. laps .Seega M. L.´l on kohustus oma lapse kasvatamiseks elatist maksta. Kostja M. L.´l on peale K. L. veel viis last, kelle sünnitunnistused on lisatud kohtumaterjalidele tl 21-24 ja tl 42. K. L. kasvatamiseks on Rapla Maakohus mõistnud hagejale 16.06.2000.a.välja 800 krooni kuus. Kostja maksab elatist kohtuotsuse alusel ka oma poja K. R. kasvatamiseks, kes on sündinuid 27.septembril 1999,sünnitunnistus tl.42 Kuna elatise maksmist vastavalt kohtuotsusele ei toimunud, koostas Harju piirkonna kohtutäitur K. F. 06.aprillil 2010 M. L. rahalise nõude (töötasu) arestimise akti (tl 19).Kostja ütleb kohtuistungil 12.oktoobril 2010 (tl 58), et ta on pangalt saadud laenust elatisevõla nüüdseks täielikult tasunud.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama seaduse lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmistega; seaduse lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustusi elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
lg.1 järgi ei tohi elatise igakuine summa ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuginedes
võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda .
lg 2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
Kostjal on kokku kuus last : K. L. sünd. xxx K. R. xxx M. L. sünd.xxx M.L. sünd.xxx M. L. sündxxx M. L. sünd.xxx K. L. kasvatamiseks elatise väljamõistmisel summas 2175 krooni kuus osutuksid teised M. L. lapsed vähem kindlustatuteks. Kostja keskmine töötasu perioodil 2009 august kuni 2010 juuli on vastavalt tööandja AAVE TRANSPORT OÜ tõendile 8417,17 krooni kuus.(tl 45) Kostja abikaasa Margit L. saab kuni 30.septembrini 2011 aastal vanemahüvitist 4350 krooni(tl 46). Kostja perele laekub igakuiselt ka peretoetus 2400 krooni(tl 47).Kostja pere sissetulekust tuleb maha arvata elatis K. L.´le ja K. R. ,so mõlemi elatis a´ 800 krooni. Seega on kostja pere sissetulek kuus praegu keskmiselt 13567,17 krooni (8417,17+4350+2400-800-800),mis pere iga liikme kohta on 2261,20 krooni (13567,17 :6). Kostja poolt võetud laenude tagasimakseid kohus pere sissetulekute kokku arvestamisel maha ei arvesta , kuna laenu näol sai pere hüve, mida ta praegu kasutab. Hüve on kinnistu, millel asub pere elumaja. Kostja ütleb 09.septembri kohtuistungil , et laenu on ta muuhulgas kasutanud perele kodu ostmiseks ja igakuine laenu tagasimakse on sama suur nagu oleks üürikorteri üür. Hageja on invaliid ,tema pensioni suuruseks on 3065 krooni kuus(tl 7),tal on raske tööd leida, kuna tema töövõime kaotus on 80%.Kohus eeldab, et ka hageja ja kostja ühise lapse kasvatamiseks makstakse hagejale riiklikku lapsetoetust 150 krooni kuus. M. L.lt Rapla Maakohtu kohtuotsusega väljamõistetud elatisesumma on 800 krooni kuus. Seega kokku on hageja pere sissetulekuks 4015 krooni (3065+150+800),mis pere iga liikme kohta on 2007.50 krooni.(4015 :2 ) Kostja varaline seisund on küll peale 11.mai 2010 a kohtuotsuse tegemist, millega hageja elatise suurus jäeti endiseks - 800 krooni kuus (mille oli välja mõistnud Rapla Maakohus 16.06.2000a tl 6)paranenud, kuid sellest ei jätku endiselt elatise suurendamiseks kostja ja hageja esimesele lapsele K. L.´le summani 2175 krooni kuus. Kohus peab võimalikuks suurendada elatist K. L. ülalpidamiseks 1000 kroonini kuus, sest siis saab K. L.´le arvestada ülalpidamiseks ligilähedaselt samasugust summat kui on kostja igal pereliikmel praegu (2261,20 krooni). Suurendades K. L. elatist 200 krooni võrra jääks kostja pere igale liikmele 2227.86 krooni endise 2261,20 krooni asemel ning hageja pere igale liikmele 2107,50 krooni endise 2007.50 krooni asemel. Kohus peab arvestama ka
Samuti ei ole kostjal ka vara, mille arvelt maksta suuremat elatist. Kostjal nimel sõidukid puuduvad, kostja perekonnale ostetud kinnistu reg.nr 2545537 Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnas on perekonnale vajalik kodukohaks. Kinnistul on panga kasuks hüpoteek, kostja on selle ostnud pangalaenuga. Kostja ise ütleb 12.oktoobri 2010 kohtuistungil, et perel on sõiduauto- 1996 a. Mazda, mis on sõidukorras ja mille turuväärtuseks arvab kostja olevat 10 000 krooni. Kohus leiab , et peres, kus on 4 väikest last ja pere elab maal , ei ole otstarbekas autot müüa. Kostja ütleb, et kasutab pidevalt valla sotsiaalnõustamisteenust(tl12),et osata eluga toime tulla. . Tuginedes eeltoodule saab kohus rahuldada hagi ainult osaliselt. Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades ,kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 tuginedes kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda ,kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Marge Tamme Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.