Obsah (10)

§ 442§ 206§ 440§ 138§ 162§ 147§ 173§ 178§ 468§ 632

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Viru Maakohus Kohtunik Sirja Tooming Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 201 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

§ 442lg.

6, 6, § 633 lg. 7). 1 I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud kaks krediidilepingut: 1) 21.09.2007.a. on sõlmitud laenuleping nr. 6570921011, millega kostja sai hagejalt laenu summas 10 000 krooni, intressimääraga 30% aastas ja tagastamise tähtajaga laenuandjale hiljemalt 21.08.2008.a. Lepingu järgi kostja kohustus laenusumma katteks tasuma hagejale igakuiselt kuu

1. kuupäeval laenu ja intressi katteks 1 084 krooni kuus. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. Alates 21.04.2008.a. on osamaksed tasumata. Hageja saatis kostjale 05.06.2008.a. kirjaliku meeldetuletuse, millele kostja ei reageerinud. Kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja võlgnevus hagejale seisuga 17.06.2010.a. on kokku 7 383 krooni, millest põhivõlg 5 649 krooni ja 93 senti, intressivõlg 854 krooni ja 07 senti ning viivised 879 krooni. 2) 11.02.2008.a. sõlmisid pooled laenulepingu nr. 6580211258, millega kostja sai hagejalt laenu summas 20 000 krooni, intressimääraga 22% aastas ja tagastamise tähtajaga laenuandjale hiljemalt 20.02.2010.a. Lepingu järgi kostja kohustus laenusumma katteks tasuma hagejale igakuiselt kuu
2. kuupäeval laenu ja intressi katteks 1 200 krooni kuus. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. Alates 20.04.2008.a. on osamaksed tasumata. Hageja saatis kostjale 05.06.2008.a. kirjaliku meeldetuletuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja võlgnevus hagejale seisuga 17.06.2010.a. on 32 374 krooni, millest põhivõlg 19 492 krooni ja 02 senti, intressivõlg 8 107 krooni ja 98 senti ning viivised 4 774 krooni. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l ja § 82 lg. 1 lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg. 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kahe lepingu peale kokku 39 757 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad laenuleping, laenu tagastamise graafik, lepingutingimused, võlgnevuse meeldetuletus, viivise arvestus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II. Kostja kirjalik vastus ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. Kostja kohtule 05.08.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi õigeks, vastuhagi esitada ei soovi, võtab menetluskulud enda kanda, on nõus kirjaliku menetlusega ja soovib asja lahendada kompromissiga, mis võiks seisneda mingi osa maksmises kuus. Kohus 31.08.2010.a. saatis kostja vastuse hagejale, määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses 28.10.2010.a. ja andis pooltele aega hiljemalt 20.10.2010.a. esitada soovi korral kohtule täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid, samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. 31.08.2010.a. saabus kohtule hageja menetluskulude nimekiri, mille kohaselt hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 6 000 krooni ja mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohtu määratud ajaks kumbki pooltest kohtule midagi ei esitanud, ei esitatud ka allkirjastatud kokkulepet. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna hageja esitatud alustel ja ulatuses järgmistel asjaoludel. 1.

§ 206lg.

1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

§ 440

sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on hag 2 õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Seega on põhjendatud hagi rahuldada ja võlgnevus 39 757 krooni kostjalt välja mõista. 2. Hagi on õiguslikult põhjendatud nii põhivõla, intresside kui ka viivise nõudes. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on laenu saanud ega ole seda tagasi maksnud. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi.

§ 138järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 6 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. Kohtuväliseid kulusid ei ole esitatud.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 468lg.

1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 396, 397 sätteid ning juhindus

§ 162, § 173, § 178, § 440- § 442, § 632 lg.

1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 04. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3