2-10-9401/25

2-10-9401 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-9401 Tsiviilasi, hageja nõue Hagihind V B hagi S D vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes 137 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: S D (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2010 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada V B hagi S D vastu abielu lahutamise nõudes.
4. Lahutada V B ja S vahel
5. juunil 1994 Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti Sillamäe filiaalis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-le 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult. Hageja nõue ja põhjendus V B esitas
8. veebruaril 2010 Viru Maakohtule hagiavalduse S D vastu abielu lahutamise ja 1/2 2-10-9401 ühisvara jagamise nõudes. Ühisvara jagamise nõudes on kohus lõpetanud
9. oktoobril 2010.a. menetluse pooltevahelise kompromissi kinnitamisega. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud
10. juunil 1994.a. Abielust on pooltel tütar, kes on alaealine ning elab koos emaga (kostjaga). Poolte abielulised suhted on lõppenud kolm aastat tagasi ning nende taastamine ei ole võimalik. Lähtudes eeltoodust palub hageja lahutada poolte abielu ning jagada ühisvara. Kohtuistung Kohtuistungil kinnitasid mõlemad pooled, et on nõus abielu lahutama, rohkem taotlusi ega täiendusi abielu lahutamise nõude osas pooltel ei olnud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et abielu lahutamise nõude osas tuleb hagi rahuldada. Poolte abielu on sõlmitud
11. juunil 1994 Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti Sillamäe filiaalis, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr
12. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada ning kohtuistungil kinnitasid pooled, et on nõus abielu lahutama. Eeltoodu alusel tuleb poolte vahel sõlmitud abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 2/2