← Eesti

2-10-10718/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2010. a, Narva Tsiviilasja number 2-10-10718 Tsiviilasi Hagihind N.M. hagi Ehita

§ 223

lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Sundenampakkumise akt on hagejale kätte toimetatud 29.12.

  1. a. Akt anti 4 üle allkirja vastu hageja tütrele E. B.le aadressil Võidu prospekt 5-38, täitetoimikus on hageja poolt oma tütrele antud volikiri ja ID kaardi koopia, hageja tütar elab koos hagejaga aadressil Võidu prospekt 5-38 ning TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks. Hagi esitati kohtule 05.03.
  2. a ning seega on hagi aegunud. 12.
  3. Kohtutäituri tegevus on õiguspärane, sest võlgnikule on täitmisteade ja vara arestimise akt kätte toimetatud, kinnisasi hinnati pärast esimest nurjunud enampakkimist alla 50% vastavalt

§ 100lg 5.

Vara ümberhindamise akti koopia ja teade enampakkumise kohta on saadetud võlgnikule. Vara ümberhindamist võlgnik vaidlustanud ei ole. Enampakkumisel 28.12.

  1. a osales ainult sissenõudja, kes pakkus alghinda. V Kohtuistung
  2. Kohtuistungil jäi hageja nõuete juurde. Hageja selgitas, et sai enampakkumise akti
  3. aasta veebruaris koos kinnisasja väljaandmise teate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Hageja sai täitemenetluse kohta mingeid teateid, kuid pani need kõrvale, kuna ei saanud neist aru. Laenu maksis tagasi hageja tütar ning hageja võttis laenu tütre tarbeks.
  4. Kostja 1 hagi ei tunnistanud.
  5. Kostja 2 hagi ei tunnistanud ning taotles aegumise kohaldamist. VI Kohtu põhjendused
  6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi on aegunud.
  7. Hageja on esitanud 05.03.
  8. a kohtusse hagi 28.12.
  9. a toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on kulleri kaudu enampakkumise akti allkirja vastu kätte toimetanud J. B.le aadressil xxx 29.12.
  10. a (tl 58p – 59, 59p). Kohtutäituri selgituste kohaselt (tl 55) on N.M. esitanud täiteasjas volikirja ja oma tütre ID kaardi koopia. Kohtutäitur esitas kohtule volikirja (tl 59p), mille kohaselt N.M. volitab tütart J.B. esindama end Ehital Liising asjas, samuti J. B. ID kaardi koopia (tl 59). Hageja selgitas kohtuistungil, et korteris xxx elab peale hageja ka tema tütar J. B.väimees (A. B.) ja nende laps, samuti seda, et laenuasjadega tegeles tema tütar. 18.

§ 223

lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi.

§ 223lg 1 sisu on enampakkumise aktis võlgnikule selgitatud (tl 57p).

5

  1. Õige on kohtutäituri seisukoht, et vara enampakkumise akt tuleb lugeda võlgnikule kättetoimetatuks
  2. detsembril
  3. a ning sellest ajast alates tulnuks hagejal esitada kohtusse hagi 30 päeva jooksul. 19.1.

§ 10

reguleerib dokumentide edastamist.

§ 10

lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Lõige 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui

ei tulene teisiti. Lõige 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Lõige 5 sätestab, et kui

§ 10

lg 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. 19.

  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda, sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. 19.
  3. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Lisaks sellele sätestab TsMS § 319 lg 1
  4. lause, et menetlusdokument loetakse saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. 19.
  5. Tunnistajana kohtus ütlusi andnud Jekaterina Belanova ütlustest tuleneb, et hageja on tema ema ning tunnistaja elab koos ema, abikaasa ja tütrega Narvas Võidu prospekt
  6. Ema volikirja viis tunnistaja kohtutäiturile pärast esimest enampakkumist.
  7. Kostja 2 taotleb aegumise kohaldamist. 20.
  8. Riigikohus on 22.02.
  9. a määruses 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-8-07 ). 20.
  10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selllest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. 6
  11. Eeltoodud põhjenduste tõttu jätab kohus hagi rahuldamata, kuna hagi on aegunud (

§ 223lg 1).

VII Hagi tagamise tühistamine

  1. Viru Maakohtu 08.03.
  2. a määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati ning hagi tagamiseks seati Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna kostjale Ehital Liising OÜ kuuluvale korteriomandile asukohaga xxx, käsutamise keelumärge N.M. kasuks.
  3. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Hagi tagamine kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni. VIII Menetluskulude jaotus
  4. 17.06.
  5. a määrusega anti hagejale menetlusabi menetluskulude kandmisel ning vabastati N. M. riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.
  6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
  7. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
  8. Eeltoodu alusel jäävad hageja kantud menetluskulud hageja enda kanda, hageja peab kandma kostja 1 ja kostja 2 menetluskulud ning tasuma riigilõivu riigituludesse. Hagihind käesolevas tsiviilasjas on 120 000 krooni. Riigilõivumäär hagihinnalt 120 000 krooni on riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on 12 500 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900078583) kohtuotsuse jõustumisest 14 päeva jooksul.
  9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 7 Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.