lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.05.2008 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 24% aastas. Lepingu p 5.7 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8 kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Seisuga 12.juuli 2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 6 066, 84 krooni, millest põhiosa 4 650, 90 krooni; intress 650, 96 krooni perioodi 06.06.2008- 22.12.2008 eest; põhiosa viivis 653, 34 krooni perioodi 19.06.2008 -12.07.2010 eest ja kaardikasko 111, 64 krooni perioodi 06.07.2008- 05.09.2008 eest. Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis U. L. i vastu välja mõista 6 066, 84 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (4 650, 90 kroonilt) alates 13.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7% aastas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2
lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6 066, 84 krooni ning arvestades
sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 4 650, 90 kroonilt alates 13.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas).
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab
lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhineva otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 750 krooni, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1 000 kroonist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõivust 750 kroonist. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendava dokumendi ( tl 7, 14).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv kokku 1 750 krooni. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kostja pole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt U. L. ilt välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 1 750 krooni Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.