) § 59 lg 2 kohaselt, mistõttu ei ole välistatud samas maksuperioodis hilisem revisjoni läbiviimine, mille käigus on võimalik kontrollakti tulemusel koostatud maksuotsust muuta. Kaebuse esitaja juhatuse liige saatis 23.12.2008 e-kirja, milles märgiti, et tuginedes maksukonsultandi arvamusele ei leitud põhjust parandusdeklaratsiooni tegemiseks /tl 39/. 3 Maksuotsuse väidetava formaalse õigusvastasuse osas on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja väited ei ole käesoleval juhul kohased, kuna maksuhaldur on üheselt mõistetavalt viidanud kõigile asjas olulistele tõenditele, maksuseadustele ning maksumaksja käitumise kvalifikatsioonile. Vastustaja rõhutab, et Maksuotsuse lehekülgedel 2-4 on välja toodud Maksuotsuse tegemist tingivad faktilised asjaolud ja tõendid ning nendele antud hinnang. Maksuotsusel lehekülgedel 4-5 on märgitud aga maksu määramise õiguslik alus ja metoodika. Vastustaja on Maksuotsuse koostamisel oluliseks pidanud uurimisprintsiibi järgimist, mille üldnormiks haldusmenetluses on haldusmenetluse seaduse (edaspidi - HMS) § 6. HMS ei anna otsest vastust küsimusele, kuivõrd ulatuslikult või millises mahus peab haldusorgan uurimispõhimõtet rakendama. Puudub üldine reegel, mis määraks, kui täpselt tuleb otsuse aluseks olevad asjaolud tuvastada. Haldusorgan kogub menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta teavet selles ulatuses, mis ta arvab tähtsust omavat asja lahendamisel. Üldnormist tulenev erinorm on sätestatud
§-s 11. Üheks haldusõiguse ülesandeks on tagada otstarbekas haldustegevus. Kuna halduse tegevuse eesmärk on üldise heaolu tagamine, siis peab haldus toimima seaduslikkuse, eesmärgipärasuse, ökonoomia, majanduslikkuse, operatiivsuse ja otstarbekuse põhimõtete alusel. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Vastustaja on käesoleval juhul Maksuotsuse koostamisel lähtunud just eeskätt ülalmainitud põhimõtetest. Maksuotsuses on selgitatud, et kontrolli käigus on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebuse esitaja ei ole põlevkivi-kütteõli soetanud OÜ-lt Eko Invest Group, kuna põlevkivi-kütteõli soetamist kinnitavad vaid arve olemasolu ja tasumine, kuid tõendamata on põlevkivi-kütteõli soetamise faktilised asjaolud. Järgnevalt on vastustaja Maksuotsuses viidanud konkreetsetele põhjustele ja tõendite kogumile, miks nimetatud järeldusele jõuti. Vastustaja hinnangul on Maksuotsuses välja toodu piisav ja üheselt mõistetav, et jõuda nimetatud järeldustele. Vastustaja hinnangul on maksuotsuse väidetavasse sisulisse õigusvastasusse puutuvad kaebuse esitaja väited antud juhul kohatud, kuna Maksuotsuses välja toodu põhjal on selge, et käesoleval juhul on tõendamata põlevkivi-kütteõli transport. Põlevkivi-kütteõli müügi korral on transport komplitseeritud ja transpordiviisid piiratud, mistõttu on antud asjaolu äärmiselt oluline fakt kogu kütuse ostu-müügi ahelas. Eelnevast tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kui ei ole faktiliselt tõendatud põlevkivi-kütteõli transport, siis on tõendamata ka põlevkivikütteõli soetamine. Maksuhaldur jõudis nimetatud seisukohale tehingute mitte toimumise suhtes alljärgnevatel põhjustel: kaebuse esitaja juhatuse liige Erkki Vapper on öelnud, et OÜ-lt Eko Invest Group soetatud põlevkivi-kütteõli sai OÜ Eko Invest Group poolt kohale tarnitult; OÜ-lt Eko Invest Group soetatud põlevkivi-kütteõli on müüdud OÜ-le Litas Trade /tl 51-52, 55/; OÜ Eko Invest Group juhatuse liige Vitali Maksimov on öelnud, et kaebuse esitajale müüdud põlevkivi-kütteõli on soetatud OÜ-lt Spirogate; nemad ei ole korraldanud kauba transporti kaebuse esitajale; OÜ Spirogate juhatuse liige võttis ühendust kaebuse esitaja juhatuse liikmega, kellega lepiti kokku kuhu kaup transporditakse; nemad ei ole nimetatud kaupa üle kontrollimas käinud ja ei tea kellelt OÜ Spirogate põlevkivikütteõli soetas /tl 81/; OÜ Spirogate esindaja ütluste kohaselt ei ole OÜ Spirogate korraldanud OÜ-le Eko Invest Group kauba transporti ja ettevõttel ei ole ka transpordivahendeid; OÜ Spirogate esindaja ei mäleta, kellelt on soetatud OÜ-le Eko Invest Group müüdud põlevkivikütteõli /tl 98 pöördel-100/. Vastustajal ei ole põhjust kahelda eelpool nimetatud isikute ütlustes, kuid rõhutab, et puudub absoluutselt igasugune faktiline tõestus põlevkivi-kütteõli transpordi toimumise kohta. Vastustaja on Maksuotsuses rõhutanud, et on teinud järeldused tehingute mitte toimumise 4 osas võttes arvesse faktilisi asjaolusid ja tõendeid kogumis. Kaebuse esitaja poolt on kohatu viidata tõendite konkretiseerimatusele, kuna seisukoht põlevkivi-kütteõli müügiga seonduvate tehingute mitte toimumise kohta kütuse transpordi toimumise tõendamatuse tõttu sai kaebuse esitajale edastatud juba Kontrollaktis. Oluline on, et kaebuse esitaja ei pööranud antud asjaolude välja selgitamisele tähelepanu Kontrollaktile esitatud eriarvamuses, vaid väitis lihtsalt, et arvetel ja lepingutel näidatud tehingud toimusid, esitamata selle kohta ühtegi täiendavat tõendit või olukorda selgitavat argumentatsiooni. Kaebuse esitajale sai koos Kontrollaktiga antud võimalus kas tehingute toimumist tõendada või teha käibedeklaratsioonide parandus, nimetatud võimalusi kaebuse esitaja ei kasutanud. Vastuskirjas eriarvamusele andis vastustaja kaebuse esitajale täiendava tähtaja parandusdeklaratsioonide esitamiseks, kuid kaebuse esitaja seda ei kasutanud. Eelnevast tulenevalt oli vastustaja sunnitud väljastama Maksuotsuse. Vastustaja rõhutab, et kogu maksumenetluse jooksul, kuni käesoleva hetkeni, ei ole kaebuse esitaja esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks põlevkivi-kütteõli transporti ja seega ka nimetatud tehingute toimumist. Antud juhul on oluline viidata ka
Kohatu on kaebuse esitajast nimetatud kohustus täitmata jätta ja hiljem kohtumenetluses Maksuotsuse selgusetusele viidata. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et OÜ Spirogate kohta kogutud info ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohane, kuna OÜ-d Spirogate puudutav informatsioon on oluline seadmaks kahtluse alla OÜ Spirogate, OÜ Eko Invest Group, OÜ Faltex Trade ja OÜ Litas Trade vahel näidatud ostu-müügi ahelas aset leidnud tehingute reaalse toimumise. Oluline on, et OÜ Spirogate omab varifirmale iseloomulikke tunnuseid: ettevõttel puudub reaalne majandustegevus, tööjõud, äritegevuse arendamiseks vajalikud vahendid ja võimalused, peale raha laekumist pangakontole võetakse sularaha koheselt pangakontolt välja ning juhatuse liikmeks on isik, kes ei oska vastata küsimustele, mis on seotud OÜ Spirogate majandustegevusega. OÜ Spirogate juhatuse liige Andrei Manžalo ei mäleta, kelle käest ta ettevõtte ostis. OÜ Spirogate ei ole maksuhaldurile esitanud raamatupidamise dokumente ega infot, kellelt OÜ-le Eko Invest Group müüdud põlevkivi-kütteõli soetati. Põlevkivi-kütteõli soetamise OÜ Spirogate poolt seab kahtluse alla ka asjaolu, et ettevõtte pangakontolt ei ole näha põlevkivi-kütteõli soetamist pangaülekandega, kuna vedelkütuse seaduse § 4 lg 4 sätestab, et välja arvatud tanklast müügi korral, tuleb kütuse ees tasuda sularahata arvelduse korras. Hinnates ülaltoodud fakte kogumis, arvestades ettevõtete juhatuse liikmete antud, teineteisele vasturääkivaid, ütlusi ja lisades asjaolu, et tõendamata on OÜ-lt Spirogate soetatud põlevkivi-kütteõli edasimüügil kaebuse esitajale kauba transport kõigil tasanditel on vastustaja jõudnud järeldusele, et nimetatud tehinguid ei toimunud. Vastustaja lisab täiendavalt, et Maksuotsust ei ole motiveeritud üksnes OÜ-d Spirogate puudutava informatsiooniga, vaid arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-21-02 välja toodu ja käibemaksuseaduse (edaspidi- KMS) kohaselt rakendatakse käibemaksu lisandunud väärtuse maksuna. Lisandväärtuse maksuna rakendatava mittekumuleeruva käibemaksu põhitunnuseks on just sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Sellega tagatakse, et kaupade ja teenuste tarbimine ettevõtluse tarbeks poleks maksustatud käibemaksuga ning et ei tekiks käibemaksu kumuleerumist. Niikaua kuni kaubad või teenused ringlevad ettevõtlussfääris, riigieelarvesse käibemaksu ei laeku, sest selle summa võrra, mida tehingu üks pool (müüja) riigile maksab, maksab tehingu teine pool riigile käibemaksu vähem. Reaalne maksulaekumine eelarvesse tekib alles siis, kui ostjaks osutub isik, kellel ei ole käibemaksu mahaarvamise õigust. Eespool mainitud lahendis on rõhutatud, et kõrvalekalded lisandunud väärtuse maksu printsiibist on lubamatud, sest need moonutaksid konkurentsi ning takistaksid kaupade ja teenuste vaba liikumist. Kui piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamist ettevõtluses kasutatavate kaupade soetamisel ning ei vabastata samaaegselt nende kaupade müüki 5 käibemaksust, siis sellise kauba omahind suureneb mahaarvamata käibemaksu võrra ning kaup muutub konkurentsivõimetuks, sest ta on vähemalt osaliselt mitmekordselt käibemaksuga koormatud. Kui aga tekib võimalus arvata maha käibemaksu ostudelt, mis ei ole seotud maksustatava käibega, tekib mõnel ettevõtjal võimalus müüa oma tooteid lõpptarbijale käibemaksu võrra odavamalt, saades sellega lubamatu konkurentsieelise. Vastustaja peab antud juhul oluliseks ära märkida, et käesoleval juhul ei ole mitte tegu juba aset leidnud tehingutega või tehingutega, kus raha on poolte vahel makstud, kuid kauba üleandmine ei ole veel aset leidnud, vaid olukorraga kus osapooled kinnitavad tehingute toimumist, kuid puuduvad nimetatud argumenti toetavad tõendid. Vastustaja juhib tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-56-05, milles öeldakse, et: “Kolleegium on järjepidevalt seisukohal, et maksustamisel ja maksuvaidluste lahendamisel tuleb lähtuda majandustehingute sisust, mitte aga sellest, kuidas need tehingud on vormistatud”. Käesoleval juhul on maksuhaldur lähtunud nimetatud põhimõttest ja jõudnud järeldusele, et tehinguid ei ole toimunud. Vastustaja on maksumenetluse tulemusel jõudnud järeldusele, et kaebuse esitajal puudub OÜ Eko Invest Group arvel kajastatud käibemaksu, summas 119 705 krooni, mahaarvamise õigus. Samuti on lisatud, et kaebuse esitaja poolt väidetavalt OÜ-le Litas Trade müüdud põlevkivikütteõli on soetatud OÜ-lt Eko Invest Group, kuid kontrolli käigus on selgunud, et tegelikke tehinguid osapoolte vahel ei toimunud, mistõttu vähendab maksuhaldur kaebuse esitaja maksustamisperioodi oktoober
(01.01.2009 jõustunud redaktsioonis) § 10 lg 1 kohaselt maksuhaldur kontrollib selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust, lgst 2 tulenevalt maksuhalduri ülesandeks on muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Sama paragrahvi lg 3 järgi maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Antud juhul on PMTK viinud kaebaja suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli (
§-d 60–72) ja koostanud selle kohta kontrollakti ning hiljem ka maksuotsuse. Üksikjuhtumi kontrolli raames maksuhalduril oli õigus maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks/kindlakstegemiseks saada maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet; nõuda teavet kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt; nõuda maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist jms. Nähtuvalt toimikumaterjalidest on PMTK neid õigusi antud juhul kasutanud. Tulenevalt
lg-st 1 pidi maksuhaldur tagama maksukohustuslasele ärakuulamisõiguse, st andma talle võimaluse enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma 7 arvamus või vastuväited. Selle õiguse realiseerimise on PMTK OÜ-le Faltex Trade taganud ja kaebaja on seda ka kasutanud.
kohaselt maksumenetluses kohaldatakse HMS-s sätestatut, kui
-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 6 (uurimispõhimõte) kohustab haldusorganit menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastavalt
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttele maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Samas maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid, olemata maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Teisalt tulenevalt
lg-st 2 maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Samas maksuhalduri eelmärgitud kohustustele vastab aga
§-st 56 tulenev maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mille järgi maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, andma seletusi, esitama deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitama neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul jms. Sealjuures, kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. Kohus on asjas kogutud tõendeid ja poolte selgitusi arvestades seisukohal, et PMTK on kõnesolevat maksumenetlust viinud läbi eelviidatud seadusnormide kohaselt, järginud uurimispõhimõtet ja taganud kaebaja õigused menetluses. 3. Kaevatav maksuotsus on tehtud
lg 1 p 3 ja § 95 lg 1 alusel.
lg 1 p 3 kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Tulenevalt
Kaebuse esitaja leiab, et Maksuotsus on formaalselt õigusvastane, kuna maksuhaldur ei ole kaebaja õigusi piiravat haldusakti nõuetekohaselt motiveerinud. Maksuotsus peab sisaldama viiteid maksuseadustele, maksumaksja käitumise kvalifikatsioonile ning maksu määramise aluseks olnud tõenditele, kuid kaebaja arvates antud juhul see nii ei ole: „on küll nimetatud üksikud asjaolud ja järeldused, kuid nendega ei ole võimalik lugeda maksuotsust motiveerituks“. Samuti leiab kaebaja, et õigusvastane on maksuotsuse motiveerimine transporti puudutavate asjaoludega ja OÜ Spirogate, kui asjasse puutumatu äriühingu, kohta kogutud tõenditega. Kohus selle seisukohaga aga ei nõustu. Nõuded maksuhalduri haldusaktile on toodud
lg-s 3, mille järgi haldusaktis peavad sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed. Kohus leiab, et vaidlustatud maksuotsuse on andnud selleks pädev isik, otsus on piisavalt ja 8 asjakohaselt õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud ning vastab nii
§-s 46 sätestatud kui ka üldiselt haldusaktile esitatavatele nõuetele, st tegemist on formaalselt õiguspärase haldusaktiga. Kohtu arvates on kooskõlas uurimispõhimõttega ning ei ole sugugi asjassepuutumatu PMTK poolt OÜ Spirogate kohta andmete kogumine ja saadud tõendite kogumis hindamine. OÜ Faltex Trade on sisendkäibemaksu all kajastanud põlevkivi-kütteõli ostu muu hulgas OÜ-lt Eko Invest Group, kellega kaebaja on sõlminud 03.09.2007 vedelkütuse tarnelepingu /tl 85-86/. Samal kuupäeval on OÜ Eko Invest Group omakorda sõlminud vedelkütuse tarnelepingu OÜ-ga Spirogate kui tarnijaga. Väidetava kaebajale tarnija OÜ Eko Invest Group juhatuse liige Vitali Maksimov on selgitanud, et OÜ Spirogate võttis ühendust OÜ-ga Faltex Trade, kes omavahel leppisid kokku, kuhu kaup transporditakse /tl 81 pöördel/. Kaevatud maksuotsuse kolmandal lehel on PMTK tõdenud, et „kontrolli käigus on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Faltex Trade ei ole põlevkivi-kütteõli soetanud OÜ-lt Eko Invest Group, kuna põlevkivi-kütteõli soetamist kinnitavad vaid arve olemasolu ja tasumine (OÜ Faltex Trade on OÜ-le Eko Invest Group tasunud arve eest pangaülekandega), kuid tõendamata on põlevkivi-kütteõli soetamise faktilised asjaolud“. Samuti on maksuhaldur teinud kontrolli käigus kindlaks, et OÜ Spirogate omab varifirmale iseloomulikke tunnuseid. Selles kontekstis ei ole alust väita, et OÜ Spirogate on asjassepuutumatu äriühing. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et just „OÜ-d Spirogate puudutav informatsioon on oluline seadmaks kahtluse alla OÜ Spirogate, OÜ Eko Invest Group, OÜ Faltex Trade ja OÜ Litas Trade vahel näidatud ostu-müügi ahelas aset leidnud tehingute reaalse toimumise“. Ühtlasi on vastustaja selgitanud maksuotsuses, miks ta on jätnud maksusumma määramisel arvestamata maksukohustuslase esitatud formaalsed tõendid (arved jms). Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et HMS § 56 lg 1 järgi võib haldusakti põhjendus sisalduda ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Antud juhul on niisuguseks dokumendiks 29.10.2008 koostatud kontrollakt, kus on veelgi üksikasjalikumalt käsitletud asjassepuutuvaid tehinguid, nende kohta asjaosaliste antud selgitusi jm tõendeid, millel põhinevad maksuhalduri järeldused. Seega tuleb hinnata kaevatud maksuotsuse põhjendusi koosmõjus kontrollaktis tooduga. Kohus rõhutab lõpuks, et motiveerimise nõue peab tagama eelkõige selle adressaadile võimaluse haldusaktist aru saada ja haldusakti vaidlustada, kohtule aga võimaluse kontrollida haldusakti õiguspärasust. Antud juhul on OÜ Faltex Trade saanud maksuotsust kohtus sisuliselt vaidlustada ja kohtul on võimalik hinnata maksuotsuse materiaalset õiguspärasust, seda isegi kirjalikus menetluses. Järelikult ei saa olla tegemist sellise olulise motiveerimispuudusega, mis oleks mõjutanud vastustaja lõppjäreldusi ja tooks kaasa kaevatud haldusakti tühistamise (vt HMS § 58). 4.
lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus leiab, et OÜ Faltex Trade ei ole suutnud kohut veenda, et teda on koheldud õigusvastaselt ja ebaõiglaselt, st et maksuhaldur oleks määranud antud juhul maksusumma valesti. Kohus, hinnanud poolte seletusi ja kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on ka sisuliselt õiguspärane haldusakt, mis kaebuse esitaja õigusi ei riku ja mille tühistamiseks puudub alus. Seega OÜ Faltex Trade kaebus on põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub põhimõtteliselt PMTK argumentatsiooniga, pidades vajalikuks mitte korrata üle kõike maksuotsuses ja vastustaja vastulauses märgitut, vaid rõhutab eelkõige järgmist. Formaalsetest tõenditest (lepingud, arved, nende tasumine) nähtuvalt oleks OÜ Faltex Trade põlevkivi-kütteõli soetanud nagu OÜ-lt Eko Invest Group, kes omakorda on selle soetanud OÜ-lt Spirogate. Samas on maksuhaldur tuvastanud, et viimatinimetatud äriühingul puudub reaalne majandustegevus, tööjõud, äritegevuse arendamiseks vajalikud vahendid ja võimalused, peale raha laekumist pangakontole võetakse sularaha koheselt pangakontolt välja 9 ning juhatuse liikmeks on isik, kes ei oska vastata küsimustele, mis on seotud OÜ Spirogate majandustegevusega, sh kellelt OÜ Spirogate põlevkivi-kütteõli soetas, samuti puuduvad vastavad raamatupidamise dokumendid jms (vt OÜ Spirogate juhatuse liige Andrei Manžolo seletused tl 98 pöördel-100, samuti tl 102 pöördel-107). OÜ Faltex Trade juhatuse liige Erkki Vapperi sõnul OÜ-lt Eko Invest Group soetatud põlevkivi-kütteõli toimetati OÜ Eko Invest Group poolt kohale (sama oli kokku lepitud ka nendevahelises lepingus). Samuti on ta väitnud, et kütteõli transporditakse transporditeenust sisse ostes ning et ta ei tunne OÜ Spirogate juhatuse liiget Andrei Manžolot ja talle ei meenu ka, et ta oleks Andrei Manžolo'ga suhelnud. Samas transporditeenust puudutavaid arveid ei ole esitatud ning OÜ Eko Invest Group juhatuse liikme Vitali Maksimovi selgitustest nähtuvalt OÜ-le Faltex Trade müüdud põlevkivi-kütteõli on soetatud OÜ-lt Spirogate, kuid OÜ Eko Invest Group ei ole korraldanud kauba transporti OÜ-le Faltex Trade, vaid kõik transport oli korraldatud OÜ Spirogate poolt, OÜ Spirogate võttis ühendust OÜ-ga Faltex Trade juhatuse liikmega, kellega lepiti kokku kuhu kaup transporditakse, ning tema kaupa üle kontrollimas ei käinud ega tea, kellelt OÜ Spirogate põlevkivi-kütteõli soetas /tl 81, 83 pöördel/. OÜ Spirogate juhatuse liige Andrei Manžolo on aga kinnitanud, et OÜ Spirogate ei korraldanud kauba transporti ja ettevõttel ei ole ka transpordivahendeid /tl 100/. Seega on asjassepuutuvate äriühingute juhatuse liikmed jaganud maksuhaldurile omavahel mittehaakuvat teavet ja neid vastuolusid ei ole kaebaja tahtnud/suutnud ka kohtumenetluses lahti seletada. Jääb arusaamatuks, kes ja kuidas üldse korraldas selle teadmata päritolu põlevkivi-kütteõli transporti (kaebaja sai kauba väidetavalt tarnitult, OÜ Eko Invest Group aga ei korraldanud kauba transporti OÜ-le Faltex Trade, vaid transpordi oli väidetavalt korraldanud OÜ Spirogate, kes ei tea sellest aga midagi ja kellel puuduvad selleks ka võimalused). Lisaks tekitavad põhjendatud kahtlusi kokkusattumused, nagu näiteks see, et praktiliselt identsed vedelkütuse tarnelepingud kaebaja ja OÜ Eko Invest Group ning viimase ja OÜ Spirogate vahel on sõlminud juhtumisi samal päeval, 03.09.2007, või see, et väidetava ostja OÜ Litas Trade juhatuse liige Eigirdas Biekša oli enne Andrei Manžolot just OÜ Spirogate juhatuse liige jms. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja ei saanud põlevkivi-kütteõli OÜ-lt Eko Invest Group ega transportinud seda edasi OÜ-le Litas Trade. Arved ja maksmised võisid küll liikuda OÜ Eko Invest Group ja OÜ Faltex Trade vahel, kuid faktilised asjaolud ei kinnita, et nende vahel toimusid ka reaalselt põlevkivi-kütteõli ostu-müügitehingud. 5. Ühelgi tõendil ei ole kindlalt ettemääratud jõudu, vaid kõiki tõendeid tuleb hinnata nende koostoimes ja vastastikuses seoses. Üldteada on väljend, et „paber kannatab kõike“, samuti ka asjaolu, et Eestis on avastanud nn „arvevabrikuid“, mis teenivad ilmselgelt maksupettuste huve. Just seetõttu ei saagi alati formaalseid raamatupidamise algdokumente võtta absoluutse tõena („objektiivsete tõenditena“), vaid nende järgi majandustehingute tegeliku toimumise kindlakstegemiseks tuleb vaadelda neid dokumente koosmõjus muude tõenditega. Seega ka nn objektiivsetesse tõenditesse - raamatupidamise algdokumentidesse saab ja tulebki suhtuda skeptiliselt ning igal konkreetsel juhul tuvastada, kas need ikka kinnitavad väidetud majandustehingute toimumist või on fiktiivsed. Raamatupidamises kajastatav algdokument peab kajastama reaalselt toimunud majandustehingut - pooled, sisu, summad jms. Samas, kui tehingute reaalset toimumist tõendavad üksnes raamatupidamise algdokumendid (näiteks arved ja lepingud jms), kuid muud tõendid (näiteks isikute suulised ja selgitused ja andmed erinevatest registritest jms) selliste tehingute toimumise võimalikkust ei kinnita, siis üksnes korrektselt vormistatud dokumentide olemasolu ei saa olla tehingute toimumise ümberlükkamatuks kinnituseks. Sellest tulebki vahetegemine sisulise ja formaalse tegelikkusele vastavuse vahel. Kui väljamakse aluseks oleva tehingu olemasolu ei ole leidnud tõendamist, siis ei ole vastava raamatupidamisdokumendi põhjal kantud kulutus ka nõuetekohaselt tõestatud ning on olemas alus maksu määramiseks. 10 6. OÜ Faltex Trade on palunud mõista vastustajalt välja kaebaja poolt kantud kohtukulud. Et kaebus jääb aga rahuldamata, siis tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda, mistõttu kohtul puudub vajadus nende põhjendatust ja kandmise tõendatust hinnata. PMTK ei ole omapoolset kohtukulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.