Obsah (6)

§ 190§ 428§ 430§ 432§ 150§ 168

2-10-5277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2010.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-5277 Tsiviilasi TM’i hagi NL vastu

§ 190lg 7 alusel.

1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse 1 2-10-5277 jõustumist EM’ile (isikukood XXX) 14.09.2010 TM’i poolt sularahas tasutud riigilõiv summas 400 (nelisada) krooni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
2. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ning saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus menetluse lõpetas, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-5277, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud TM (hageja) esitas 02.02.2010 Viru Maakohtule hagi NL(kostja) vastu varalise 20 142 krooni ja mittevaralise kahju 500 000 krooni hüvitamise nõudes. Viru Maakohus keeldus 09.02.2010 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja saatis selle kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Pooled sõlmisid 15.10.2010 toimunud kohtuistungil kompromissi. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohtuistungil esitas hageja taotluse, millega palub 14.09.2010 tasutud riigilõivu 400 krooni tagastamist oma tütre EM’i arvelduskontole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole 2 2-10-5277 täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus 14.09.2010 tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas on hageja tasunud määruskaebuse esitamise eest 400 krooni, kuid pole määruskaebust esitanud.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 1 p 1 kohaldatakse ka juhul, kui riigilõivu on tasutud ekslikult (seaduse analoogia). Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 14.09.2010 määruskaebuse esitamise eest sularahas riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072686. Kuna hageja ei oleks pidanud riigilõivu tasuma ning ta ei ole kohtule määruskaebust esitanud, kuulub sellelt tasutud riigilõiv tagastamisele. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda EM’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXSwedbank AS-is. Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Hagejale oli määratud riigi õigusabi ja 06.09.2010 määrusega on kohus OSAÜHINGULE ADVOKAADIBÜROO BULATTŠIK välja maksnud hagejale osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest mastavaks tasuks 7 920 krooni.

§ 190

lg 7 kohaselt

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada

§ 190

lg 7 sätet ja vabastada pooled menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 190

lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10 p 9, 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks kompromissi sõlmimine ning ka asjaolu, et poolte majanduslik seisund on selline, mis ei võimalda neil menetluskulusid täiendavalt tasuda. Meeli Kaur kohtunik 3