3-10-98/7

3-10-98 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-98 Haldusasi G. Š.i kaebus Justiitsministeeriumi
3. detsembri
4. a vaideotsuse nr 11-7/5510 tühistamiseks ning vaide uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks RESOLUTSIOON
5. Tagastada kaebus selle esitajale HkMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.
6. Sekretäril saata kohtumäärus teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).
7. Murru Vangla kinnipeetav G. Š. esitas
8. jaanuaril
9. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi
10. detsembri
11. a vaideotsuse nr 11-7/5510 tühistamiseks ja vaide uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
12. Tallinna Halduskohtu
13. veebruari
14. a määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinenud puuduste tõttu ning puuduste kõrvaldamiseks anti 15-päevane tähtaeg arvates määruse kättesaamisest. Esmalt selgitas kohus kaebuses esitatud taotluste asjakohasust ning andis juhiseid, millised taotlused aitaksid kaebuse esitajal kõige paremini tema taotletavat eesmärki saavutada. Seejuures märkis kohus, et kuigi kaebuse esitaja eesmärgiks näib olevat esialgse haldusakti (Murru Vangla direktori
15. oktoobri
16. a käskkirja nr 116 punktide 1 ja 11) vaidlustamine, puudub selle isoleeritult vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebuse esitaja saab viidatud punkte vaidlustada üksnes koos konkreetse toimingu või haldusaktiga, läbides eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse konkreetse toimingu või haldusakti osas. Samas selgitas kohus, et juhul, kui kaebuse esitaja soovib jääda oma esitatud taotluse juurde – tühistada Justiitsministeeriumi
17. detsembri
18. a vaideotsus – siis tuleb tal kohtule teatada, kuidas ja milliseid tema õigusi on vaideotsusega rikutud sõltumata Murru Vangla 1 direktori käskkirjast nr
19. Lisaks viitas kohus ka asjaolule, et koos riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega esitatud maksejõuetust tõendavad dokumendid on ebapiisavad lahendamaks riigilõivust vabastamise taotlust.
21. veebruar
22. a saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus, milles kaebuse esitaja kinnitab, et kohus on õigesti aru saanud kaebuse esitaja taotletavast eesmärgist – tühistada Murru Vangla direktori
23. oktoobri 2009.a käskkiri nr
24. Samas on kaebuse esitaja selgitanud, et tema eesmärgiks on ka Justiitsministeeriumi
25. detsembri
26. a vaideotsuse tühistamine, kuivõrd selle otsusega toetatakse Murru Vangla õigusvastast seisukohta, mistõttu on vaideotsus iseseisvalt õigusvastane ja kuulub kohtus taasläbivaatamisele ning tühistamisele. Kaebuse esitaja märgib üheselt mõistetavalt, et ta soovib haldusasja nr 3-10-98 raames vaidlustada üksnes Justiitsministeeriumi
27. detsembri
28. a vaideotsust nr 117/
29. Kaebuse esitaja kinnitab, et ei soovi laiendada käesoleva haldusasja raame, kuivõrd kohtu negatiivse otsuse ja järgnevate teise ja kolmanda astme kohtute negatiivsete otsuste korral on kaebuse esitaja eesmärgiks pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kaebuse esitaja leiab, et kohtumääruse punktis 9 on kohus eksinud, sest eksisteerib palju kohtute poolt tehtud preventiivsetel eesmärkidel otsuseid. Kohus oleks saanud vaadata kaebuse läbi ka ilma kaebuse esitaja õiguste rikkumiseta, üksnes preventiivsetel eesmärkidel kaebuse esitaja kaitseks vangla tulevase omavoli eest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna omavoli fakt on juba materialiseerunud negatiivses Murru Vangla
30. veebruari
31. a dokumendis nr 5-3/8-1, siis on kohtul olemas täielikud alused asuda kohtuliku läbivaatamise juurde kaebuse esitaja inimõiguste rikkumise faktide osas. Seoses Murru Vangla direktori 9.oktoobri
32. a käskkirja nr 116 punktiga 11 märgib kaebuse esitaja, et viidatud käskkirja nr 116 punktist 11 ja Murru Vangla
33. detsembri
34. a kirjast nr 6-10/5657-1 ilmnevad kaebuse esitaja isiksusele mõju avaldamise faktid, mis loovad riski jääda lähiajal ilma kaebuse esitajale kuuluvast omandist. Selline surve mõjub kaebuse esitajale negatiivselt ning tekitab kannatusi. Kohus peab need kannatused preventiivsel eesmärgil kohtuotsusega katkestama, et kaitsta kaebuse esitajat omavoli eest. Kohtuotsusega peab olema tühistatud Justiitsministeeriumi vaideotsus ja kohustatud uuesti Murru Vangla direktori käskkirja nr 116 punkte 1 ja 11 läbi vaatama. Eeltoodust lähtuvalt taotleb kaebuse esitaja Justiitsministeeriumi
35. detsembri
36. a vaideotsuse nr 11-7/5510 tühistamist.
37. Käesoleval juhul soovib kaebuse esitaja jätkuvalt üksnes Justiitsministeeriumi 14.detsembri
38. a vaideotsuse nr 11-7/5510 tühistamist, vaatamata kohtu antud selgitustele. Kaebuse esitaja küll möönab, et üheks tema eesmärgiks on Murru Vangla direktori
39. oktoobri
40. a käskkirja nr 116 tühistamine, kuid ta ei soovi seda käesolevas haldusasjas taotleda. Seega on kaebuse täienduses selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud kaebuse esitaja tahe mitte laiendada käesoleva haldusasja raames kaebuse piire viimati mainitud haldusakti tühistamistaotluse esitamisega. Kuivõrd HkMS § 19 lõike 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses, siis puudub kohtul õigus kaebuse esitaja tahte vastaselt kaebuses esitatud taotlusi täiendada. See tähendab, et ainult kaebuse esitajal on õigus määrata, milliseid taotlusi ta soovib haldusasja raames esitada. Samuti puudub kahtlus, et kaebuse esitaja oleks käiguta jätmise määruses kohtu antud selgitustest ekslikult aru saanud, mistõttu tuleb lähtuda kaebuse esitaja väljendatud tahtest. Eeltoodust lähtuvalt on käesoleva kaebuse esemeks Justiitsministeeriumi
41. detsembri
42. a vaideotsus nr 117/5510, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja vaie Murru Vangla direktori
43. oktoobri
44. a käskkirja nr 116 punktide 1 ja 11 peale.
45. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustik (HkMS) § 7 lõikest 1 võib kaebusega või protestiga pöörduda kohtusse isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema 2 õigusi või piiratud tema vabadusi. See tähendab, et isikul on kaebeõigus haldusakti osas, mis avaldab tema subjektiivsetele õigustele negatiivset mõju. Seega on ekslik kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks kohus saanud kaebuse läbi vaadata ka ilma kaebuse esitaja õiguste rikkumiseta ning vaideotsuse tühistamiseks piisaks ainuüksi põhjendatud huvist, milleks kaebuse täienduse kohaselt on preventiivne huvi. Seda seisukohta kinnitab ka Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lõige 1, mille kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Olukorras, kus kaebuse esitaja soovib ainuüksi vaideotsuse tühistamist, on HMS § 87 lg 2 punkti 3 kohaselt halduskohtusse pöördumise eelduseks, et sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seega eeldab ka vaideotsuse tühistamistaotluse halduskohtule esitamine, et kaebuse esitaja subjektiivsed õigused on väidetavalt saanud kahjustatud vaidemenetluse kestel, kuid eraldiseisvalt haldusaktist, mille peale vaie esitati.
46. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja oma subjektiivsete õiguste rikkumisena muuhulgas märkinud, et Murru Vangla direktori
47. oktoobri
48. a käskkirjaga nr 116 ei ole ette nähtud mitte ainuüksi raadio kasutamise mitte võimaldamine, vaid ka audioelektroonika, st magnetoola ja videomagnetofoni ning printeri ja personaalarvuti kasutamise keelamine. Kuivõrd Justiitsministeeriumi
49. detsembri
50. a vaideotsusega toetatakse Murru Vangla õigusvastast seisukohta, siis on vaideotsus ka iseseisvalt õigusvastane. Kohus märgib, et olukorras, kus kaebuse esitaja vaideotsusega sisuliselt ei nõustu, kuivõrd tema vaie jäi rahuldamata, on tegemist sisuliste väidetega esialgse haldusakti õigusvastasuse toetuseks. See tähendab, et käesoleval juhul on kaebuse esitaja sidunud vaideotsuse õigusvastasuse vaideesemega, mitte aga näidanud ära, kuidas vaideotsus iseseisvalt, sõltumata esialgsest haldusaktist, tema õigusi rikub.
51. Ka ei oma kaebeõiguse tuvastamisel tähtsust kaebuse täienduses viidatud Murru Vangla 8.veebruari
52. a vaideotsus nr 5-3/8-1, millest kaebuse esitaja hinnangul nähtub omavoli fakt ning mis annaks kohtule õiguse asuda kohtuliku läbivaatamise juurde. Kohus selgitab, et ka mõnele muule, kaebuse piiridest väljaspoole jäävale väidetavalt õigusi rikkuvale haldusaktile tuginemine ei oma Justiitsministeeriumi
53. detsembri
54. a vaideotsusele kaebeõiguse tuvastamisel tähtsust. Konkreetse haldusakti vaidlustamisel on kaebeõiguse olemasoluks vajalik, et kaebuse esitaja näitaks ära, kuidas vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikub. Käesoleval juhul siis, kuidas Justiitsministeeriumi 14.detsembri
55. a vaideotsusega on kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud. Selliseid asjaolusid kaebuses ega selle täienduses toodud ei ole.
56. HkMS § 11 lg 31 punkti 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on oma
57. mai
58. a määruses nr 3-3-1-9-08 selgitanud, et HkMS § 11 lg 31 punkti 5 tuleb sisustada lähtudes HkMS §-st
59. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Käesoleval juhul ei ole esialgses kaebuses ega ka kaebuse täienduses välja toodud asjaolusid, kuidas vaideotsus eraldiseisvalt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikub, vaid kaebuse motiivid on suunatud Murru Vangla direktori
60. oktoobri
61. a käskkirja nr 116 õigusvastasuse põhjendamisele. Nagu kohus on ka käiguta jätmise määruses selgitanud, siis vaideotsuse isoleeritud vaidlustamisel positiivse lahendi saavutamisel ei mõjutaks see Murru Vangla direktori
62. oktoobri
63. a käskkirja nr 116 kehtivust, mistõttu ei vabaneks kaebuse esitaja käskkirjaga kehtestatud piirangutest ainuüksi vaideotsuse vaidlustamisel. 3 Seega ei ole käesoleval juhul kaebuse esitajal ilmselgelt võimalik saavutada kaebusega taotletavat eesmärki. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele, kuivõrd kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa Justiitsministeeriumi
64. detsembri
65. a vaideotsus nr 11-7/5510 ilmselgelt iseseisvalt kaebuse esitaja õigusi rikkuda.
66. Täiendavalt märgib kohus, et juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et Murru Vangla 8.veebruari
67. a vaideotsusega nr 5-3/8-1 on iseseisvalt tema õigusi rikutud, siis on tal õigus seda halduskohtus vaidlustada. Kuivõrd ka sel juhul on tegemist vaideotsusega, siis lähtuvalt HMS § 87 lg 2 punktist 3 tuleb kaebuse esitajal ära näidata, kuidas vaidemenetluses on tema subjektiivseid õigusi rikutud sõltumata Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 21.detsembri
68. a otsusest nr 6-10/
70. Kaebuse esitaja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Et kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis puudub vajadus esitatud taotluse lahendamiseks.
71. Vastavalt HkMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul ei ole kaebuselt riigilõivu tasutud, mistõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. Aga ka juhul, kui riigilõiv oleks kaebuselt tasutud, ei kuuluks see kaebuse esitajale tagastamisele, kuivõrd kaebus tagastatakse selle esitajale kaebeõiguse puudumisel. Lea Kuuse kohtunik 4