Obsah (7)

§ 101§ 171§ 208§ 113§ 35§ 5§ 37

2-08-85096 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number

§ 101

lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Lisaks annab

§ 101

lg 1 p 6 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt algse võlausaldaja TEAS-i ja kostja vahel 15.04.2004.a sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingu (vt toimik, lk 5) lisaks olevate TE üldtingimuste (vt toimik, lk 20-26) punktidele 4.1.2 ja 7.3 kohustus kostja tasuma arved 15 kalendripäeva jooksul arvates nende esitamisest. Samuti andis TE üldtingimuste punkt 7.3 võlausaldajale õiguse nõuda arvete tasumisega viivitamise korral kostjalt viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. 11.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja on esitanud hageja nõuetele aegumise vastuväite. Lisaks väidab kostja, et talle ei ole TEAS kordagi saatnud ühtegi teadet võlgnevuse kohta ega palunud seda tasuda. Samuti märgib kostja, et talle pole esitatud hageja poolt võlateatist.

1. Kohus käsitleb esmalt kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud ning põhjendab seda alljärgnevalt. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Mobiiltelefoniteenuste lepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Nõude aegumise alguse määratlemisel tuleb käesoleval juhul lähtuda TsÜS § 147 lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teisest lausest tuleneb, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Kohtu arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. TE üldtingimuste punkti 7.2 kohaselt pidi TEAS esitama kostjale arve üldjuhul vähemalt üks kord kalendrikuus. Asja materjalidest nähtuvalt esitati vaidlusalused arved kostjale ajavahemikus 06.05.2004.a-15.10.2004.a (vt toimik, lk 8-19). Seega algas mobiiltelefoniteenuste lepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2004.a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab kalendriaasta vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele olema lõppenud, seega algas kõigi hagis nimetatud arvete osas tasu nõude aegumine 01.01.2005.a kell 00:
2. Aegumistähtaeg lõppenuks TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2007.a kell 24:
3. Ka esitatud viivisenõude aegumistähtaeg oleks lõppenud 31.12.2007.a kell 24:
4. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal oli kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Sellest johtuvalt tuleb nõude aegumistähtaja algust arvestada TsÜS §-s 154 sätestatu kohaselt. Viivisenõude aegumistähtaeg algas seega samuti 01.01.2005.a kell 00:00 ning lõppenuks TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2007.a kell 24:
5. Kohus märgib, et kõrvalkohustusest tuleneva nõudena aeguks viivisenõue TsÜS § 144 kohaselt igal juhul hiljemalt koos põhinõudega.
6. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsÜS § 160 lg 2 p 3 redaktsiooni kohaselt on hagi esitamisega (paragrahvi esimese lõike tähenduses) võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Peatumine lõpeb sel juhul TsÜS § 160 lg 3 kohaselt kohtulahendi jõustumisega. TsÜS § 168 lg 2 kohaselt saab nõue aeguda minimaalselt kahe kuu möödumisel aegumise peatumise lõppemisest. Aegumist ei mõjuta õigusjärglus, m.h 4 võlausaldaja asendumine nõude loovutamise korral. Aega, mille kestel oli aegumine peatunud, ei loeta TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aegumistähtaja hulka. Hageja väidete kohaselt eitas ta 27.12.2007.a – s.t enne aegumistähtaja lõppu – kostja vastu nõuete rahuldamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 20.11.2008.a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-58564 jättis Harju Maakohus avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nimetatud 20.11.2008.a kohtumäärus jõustus 28.11.2008.a. Kohtute infosüsteemist nähtuv teave kinnitab hageja eeltoodud väiteid. Kohus märgib, et kuigi makseettepanekut ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluses kostjale kätte toimetada, seovad TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 regulatsioonid aegumistähtaja peatumise avalduse esitamisega. Aegumistähtaja peatumine ei ole seotud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule (vt nt: Riigikohtu 12.11.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 13). Seega tuleb aegumistähtaeg lugeda peatunuks alates avalduse kohtule esitamisest. Ülaltoodust järelduvalt oli maksekäsu kiirmenetluse ajal (27.12.2007.a-28.11.2008.a) hageja nõuete aegumistähtaeg peatunud ning TsÜS § 168 lg-s 2 sätestatut arvestades ei olnud põhivõla ega viivitusintressi nõue hagi esitamise ajaks 10.12.2008.a veel aegunud.
7. Kohtu hinnangul ei anna ka teised kostja poolt esitatud vastuväited alust hageja nõuete rahuldamata jätmiseks. Mobiiltelefoniteenuste lepingu esemeks oli mobiilsideteenuse müük telekommunikatsioonivõrgu kaudu, mistõttu tuleb lepingule vastavalt

§ 208

lg-le 3 kohaldada asja müügi kohta seaduses sätestatut, niivõrd kui seadusest ei tulene teisiti või see ei ole vastuolus müüdava teenuse olemusega.

§ 208lg 1 järgi on ostja kohustuseks ostuhinna tasumine.

Samuti tuleneb TE üldtingimuste punktis 4.1.2, et klient (s.t kostja) on kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest tähtaegselt ning üldtingimustes kehtestatud arvelduskorra kohaselt. Arvelduste kord on fikseeritud TE üldtingimuste VII peatükis. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses väitnud, et talle ei ole TEAS kordagi saatnud ühtegi teadet võlgnevuse kohta ega palunud seda tasuda. Samuti märgib kostja, et talle pole esitatud hageja poolt võlateatist. Kohus leiab, et nimetatud teadete saatmata jätmine ei vabasta kostjat mobiiltelefoniteenuste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Samuti pidi kostja arvestama kohustusega tasuda viivist vastavalt TE üldtingimuste punktis 7.3 kokku lepitule. Lisaks tuleb märkida, et hageja väidete kohaselt on hagile lisatud lepingu lõpetamise teade (vt toimik, lk 27) ja võlateatis (vt toimik, lk 29) saadetud kostja poolt mobiiltelefoniteenuste lepingu sõlmimisel teatatud aadressile (Paldiski mnt 51-1, Tallinn). Juhul kui kostja mainitud aadress vahepeal muutus, oli tal vastavalt TEüldtingimuste punktile 4.1.8 kohustus sellest TEAS-i kirjalikult teavitada. Kostja poolt kohtule esitatud kirjalikust vastusest järelduvalt on tema aadress muutunud – kostja on märkinud kontaktaadressiks Kadri tee 4-7, Tallinn (vt toimik, lk 62). 15. Hageja arvestuste kohaselt oleks tal õigus nõuda 05.12.2008.a seisuga põhinõudelt (2 949,09 kr) viivist ajavahemiku 01.11.2004.a-05.12.2008.a eest kogusummas 6 613,33 krooni. Hagis esitatud viivisearvestus on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Vastavalt

§ 101

lg 1 ple 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.

§ 113

lg 1 esimeses lauses sisalduva täpsustuse järgi võib viivitusintressi (viivist) nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TEAS-i ja kostja vahel sõlmitud mobiilsideteenuste lepingu lisaks olevate TEüldtingimuste punktis 7.3 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on hagis esitanud viivisenõude siiski vähendatud kujul, paludes kostjalt välja mõista 2 948,09 krooni. Nõutava viivisesumma vähendamine hageja poolt on kooskõlas ülalosundatud TsMS § 5 lg-s 1 sätestatuga. 16. Kohus lisab, et ülalviidatud TE üldtingimused on vaadeldavad tüüptingimustena

§ 35

lg 1 tähenduses ning kostja sõlmis mobiiltelefoniteenuste lepingu eelduslikult tarbijana (

§ 534).

Kuivõrd TEAS-i sõlmis kostjaga lepingu oma majandustegevuses raames, tuleb kohtul vaidluse lahendamisel poolte taotlustest sõltumata arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega (TsMS § 438 lg 1). Kohus leiab samas, et vähemalt käesolevas vaidluses kohalduvate lepingupunktide osas ei saa pidada TE üldtingimusi

§-s 42 sätestatud alustel tühisteks. Samuti puudub poolte esitatud faktiväidete põhjal põhjus arvata, et need tingimused ei ole saanud sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingu osaks (

§ 37lg-d 1 ja 3). 17. Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hagi nii põhi- kui viivisenõude osas. 18. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus otsusega hagi rahuldab, jäävad menetluskulud käesoleval juhul kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). 19. Hageja on tasunud 05.10.2009.a (maksekorraldus nr 1876) arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, ette menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 420 krooni. Kuna kohtutäitur on vastavalt kohtutäituri seaduse §-le 24² ja § 2527 lg-le 2 otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 240 krooni (s.h käibemaks 40 krooni), kuulub hagejale kohtutäituri tasu enam tasutud osas, s.o 180 krooni, tagastamisele. Indrek Parrest kohtunik 6