lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja ei ole hagiavaldust oma nõude tunnustamiseks kohtusse esitanud, mistõttu hageja NKC OÜ ei ole kostja ETGOÜ (pankrotis) võlausaldaja. Kuna hageja ei ole enam kostja võlausaldaja, ei ole hagejal võimalik võlausaldajale ette nähtud õigusi kasutada ja üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Seega tuleb hageja NKC OÜ hagiavaldus ETGOÜ (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku 14.10.2009.a. otsuste kehtetuks tunnistamiseks jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulud palub kostja välja mõista hagejalt. Menetluse käik Hageja esitas 23.10.2009 a. kohtule hagiavalduse ETGOÜ (pankrotis) 14.10.2009 a. võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.Samas esitas hageja taotluse asjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr.2-09-24749 22.10.2009 esitatud määruskaebuse lahendamiseni.Määruskaebus esitati 14.10.2009 a. kohtumäärusele,millega jäeti hagejale ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hääled andmata. Harju Maakohtu 25.11.2009.a. määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-09-55630 NKC OÜ hagis ETGOÜ (pankrotis) vastu ETGOÜ (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku (14.10.2009.a.) otsuse kehtetuks tunnistamiseks kuni 3 määruskaebuse lahendamiseni tsiviilasjas nr 2-09-24749. 01.02.2010.a. esitas hageja kohtule taotluse menetluse uuendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma jõustunud 22.12.2009.a. ja 04.01.2010.a. määrustega tsiviilasjas nr 2-09-24749 hagejale häälte andmata jätmise osa ning määras ETGOÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul kuni nõude kaitsmiseni hagejale 22 503 781 häält. 09.02.2010.a. uuendas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-09-55630 NKC OÜ hagis ETGOÜ (pankrotis) vastu ETGOÜ (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku (14.10.2009.a.) otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus ,kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis ,et hagi tuleb jätta rahuldamta. Vaidlust ei ole selles,et ETGOÜ pankrot (tsiviilasi nr 2-09-24749) kuulutati välja 23.09.2009 a.ja võlausaldajate esimene koosolek toimus 14.10.2009 ,kus muu hulgas valiti ka pankrotitoimkond. Pankrotiseaduse (
) § 83 lg.5 esimese lause kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees . Tuvastatud on asjaolud,et 14.10.2009 a Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-09-24749 määrati võlausaldajatele kokku 27 637 866 häält,hagejale hääli ei määratud,põhjendusel,et nõudeavaldusele ei ole lisatud nõuet tõendavaid dokumente.Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 a.määrusega nimetatud määrus tühistati osaliselt hagejale häälte andmata jätmise osas ja määrati hagejale kuni nõuete kaitsmiseni 22 503 781 häält. Hageja taotleb 14.10.2009 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist põhjendusel,et ei ole arvestatud tema arvamust ega tahteavaldust.
lg.1 sätestab,et võlgnik,võlausaldaja või haldur võib nõuda,et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse ,mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda,samuti otsuse,mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud.Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis ,kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 14.10.2009 a. toimunud võlausaldajate koosoleku protokolli kohaselt oli päevakorras pankrotihalduri kinnitamine,halduri ettekanne võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse kohta,võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise ja pankrotivara müügiga seonduva otsustamine,pankrotitoimkonna liikmete valimine ja neile tasu määramise otsustamine.
lg 1 sätestab,et võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kohtumäärus tsiviilasjas nr.2-09-24749 võlausaldajatele kokku 27 637 866 hääle määramiseks on jõustunud,hageja ei ole teistele võlausaldajatele määratud hääli vaidlustanud.Hagejale määrati 22 503 781 häält kuni nõuete kaitsmiseni. Nii on võlausaldajate üldkoosoleku otsused pankrotihalduri kinnitamise kohta,võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise kohta ,pankrotivara müügiga seonduva kohta,pankrotitoimkonna 4 arvulise koosseisu ja pankrotitoimkonna liikmele tasu määramise kohta 27 637 866 poolthäälega vastu võetud. Isegi juhul ,kui hageja oleks hääletanud otsustele 22 503 781 häälega vastu,oleks loetletud otsused lihthäälteenamusega vastu võetud. Nimetatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus lugeda suuremaks võlausaldajaks isik,kelle nõue ületab 400 000 krooni ja väiksemaks võlausaldajaks isik,kelle nõude suurus on kuni 400 000 krooni ,võeti vastu 27 302 458 poolthäälega ,vastu 335 408 häält.Pankrotitoimkonna liikmed valiti 25 654 028 poolthäälega ,erapooletuid 1 404 758 ja vastu 579 080 häält.Juhul,kui hageja oleks hääletanud eeltoodule 22 503 781 häälega vastu ,oleks nimetatud otsused lihthäälteenamusega vastu võetud. Kohus nõustub kostja arvamusega selles,et seadusest ei tulene võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine põhjusel,et otsuste vastuvõtmisel ei arvestatud hageja arvamust ja tahteavaldust.Hageja ei ole ka selgitanud,milliseid hageja arvamusi ja tahteavaldusi üldkoosolek ei arvestanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus,et isegi kui hageja oleks hääletanud 14.10.2009 a. toimunud võlausaldajate koosolekul 22 503 781 häälega kõigi päevakorrapunktide vastu ,ei oleks võimalik teha teistsuguseid otsuseid.Kohtu hinnangul ei ole rikutud võlausaldajate huve ,mistõttu hageja nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei ole põhjendatud. Samas on Eesti Teede Grupi OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmine toimunud 31.12.2009 a. Kohtule esitatud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt on hageja nõue 22 503 781,95 krooni ulatuses jäetud tunnustamata,nõude on täies ulatuses vaidlustanud pankrotihaldur ja A OÜ .
lg.1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet,selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud,otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur,on kostjaks haldur,kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused.Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja ,on kostjaks võlausaldaja,kes nõudele ,selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles.Hagi võib esitada ühe kuu jooksul arvates päevast,mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja ei ole nõude tunnustamata jätmist vaidlustanud. Tuginedes tuvastatud asjaoludele ja uuritud tõenditele,leiab kohus,et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 alusel kannab hagimenetluses kulud pool,kelle kahjuks otsus tehti ,seega hageja. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Mare Kõlvart kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.