TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1305 Otsuse kuupäev 15.oktoober 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Erkki Teppo kaebus Lõuna Prefektuuri 23.04.2010 otsuse nr 9.1-06/5590 peale kahju hüvitamise suurendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Erkki Teppo kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 16.oktoobrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 15.novembril 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinni peetav Erkki Teppo etapeeriti 19.10.2009 Võru arestimajast Tallinna Vangla haiglasse. Etapeeriv politseibuss sattus liiklusavariisse, mille tagajärjel sai E.Teppo raske tervisekahjustuse – 12 cm pikkuse peahaava, mis vajas õmblemist, samuti peaaju vapustuse. E.Teppo viibis Tallinna Vangla Haiglas ravil 19.10 – 18.11.2009, kokku 30 voodipäeva põhidiagnoosiga insuliinsõltuv suhkrutõbi E
- 08.02.2010 pöördus E.Teppo Lõuna Prefektuuri poole taotlusega hüvitada talle mittevaraline kahju summas 96 000 krooni. Lõuna Prefektuuri 23.04.2010 otsusega nr 9.1-06/5590 rahuldati E.Teppo taotlus osaliselt ja talle maksti mittevaralise kahju hüvitisena 3000 krooni. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 24.05.2010 esitas E.Teppo kaebuse kohtule, milles palub Lõuna Prefektuurilt välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel talle tekitatud füüsilise valu, raske terviserikke ja moraalse kahju tekitamise eest. Kaebaja väidab, et sõidu ajal oli ta turvavööga kinnitamata ja leiab, et 19.10.2009 toimunud liiklusõnnetusega seoses algatatud distsiplinaarjuurdlust tulnuks toimetada tema osavõtul. Kaebaja väidab, et ta viibis temale liiklusõnnetuse käigus tekkinud tervisekahjustuste tõttu 30 päeva haiglas samuti oli ta pärast avariid seoses veresuhkru tõusuga eluohtlikus seisundis. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebus põhjendamatu. Vastustaja väidab, et kaebaja viibis Tallinna Vangla Haiglas ravil 19.10 -18.11.2009, kokku 30 voodipäeva. Põhidiagnoos ehk haiglas ravil viibimise põhjus oli haigusloo kohaselt insuliinsõltuv suhkrutõbi E
- Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et tal oleks seoses avariiga kaasnenud veresuhkru tõus eluohtliku tasemeni, mida tõendab ka asjaolu, et Tallinna Vanglasse saabumisel oli tema üldseisund rahuldav. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei saa mittevaralise kahju rahalist suurust põhjendada näoarmi korrigeerimisega kaasnevate võimalike kulutustega, sest need kuuluvad mittevaralise kahju asemel varalise kahju hulka. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikus-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võiamlik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitajal tekkisid 19.10.2009 toimunud avarii käigus õmblemist vajavad haavad ning peaaju vapustus. Küll aga nähtub haigusloo nr 422 väljavõttest (tl 15-17) , et peahaavade õmblused on eemaldatud juba 28.10, so 9 päeva pärast haiglasse saabumist ja haavade õmblemist. Selleks ajaks on toimunud haavade paranemine per primam. Haiglas viibis kaebuse esitaja pärast seda veel 21 päeva. Peaaju vapustus on haigusloos märgitud üksnes lakooniliselt. Haigusloo väljavõte kajastab peamiselt suhkrutõve uuringute, ravi ja kulu kirjeldust. Seega ei ole olemasolevate tõenditega kooskõlas väide, et avarii tagajärjel tekkinud kehavigastused olid nii rasked, et tingisid 30-päevase haiglas viibimise. Eelnevast tulenevalt järeldab kohus, et 30 päeva haiglas viibis kaebaja insuliinsõltuva suhkrutõve tõttu. Kohus nõustub vastustajaga, et tõendatud ei ole kaebuse esitajal avariiga kaasnenud veresuhkru tõus eluohtliku tasemeni. Ei vastustajale ega kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks pärast avariid olnud eluohtlikus seisundis ja et see seisund oleks olnud põhjuslikus seoses avariiga. Haigusloos nr 422 on märgitud, et kaebaja üldseisund oli saabumisel rahuldav. Samuti ei nähtu ühestki olemasolevast tõendist, et kaebaja elu oleks liiklusõnnetuse tagajärjel olnud ohus. Kohus möönab, et kaebaja võis avarii tagajärjel üle elada šoki, kuid asjas puuduvad tõendid, et peale avariid on tal tekkinud peavalud, mis on põhjuslikus seoses avariiga. 2 Kohus nõustub kaebaja väitega, et liiklusõnnetuse tagajärjel võib tema välimus eluks ajaks olla rikutud, kuigi näoarm on kirurgiliselt eemaldatav. Kohtu arvates on näoarmi olemasolu iseenesest mittevaralise kahju tekkimisele viitav asjaolu, kuid näoarmi korrigeerimisega kaasnevate võimalike kulutustega ei saa põhjendada mittevaralise kahju rahalist suurust, sest need kuuluvad mittevaralise kahju asemel varalise kahju hulka. Mis puutub kaebaja väidetesse, et sõidu ajal oli ta turvavööga kinnitamata ja et 19.10.2009 toimunud liiklusõnnetusega seoses algatatud distsiplinaarjuurdlust tulnuks toimetada tema osavõtul, siis kohus jätab need väited tähelepanuta, kuna toimunud avarii kohta on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, mistõttu nimetatud asjaolud ei kuulu enam läbivaatamisele halduskohtumenetluse korras. Kohus on seisukohal, et Lõuna Prefektuur lähtus vaidlustatud otsuse tegemisel kõigist asjas tähtsust omavatest asjaoludest, sh taotluse esitaja väidetest ja tema esitatud tõenditest, kehtivatest õigusaktidest ja kohtupraktikast, õigesti, otsustades kaebajale maksta mittevaralise kahju hüvitisena 3000 krooni, mistõttu kohus jätab Erkki Teppo kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3