3-10-1299/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1299 Otsuse kuupäev 15.oktoober 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Tiina Tobrelutsu (Tobreluts) kaebus Tartu Linnavalitusse eluasemekomisjoni 23.04.2010 otsuse nr 150 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemise kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tiina Tobrelutsu kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 16.oktoobrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 15.novembril 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Alates 11.05.1964 kasutab Tiina Tobreluts eluruumi Kesk 27-5 üürilepingu alusel. 07.04.1997 tagastati elamu Kesk 27 omandireformi õigustatud subjektile. 14.11.2003 registreeriti T.Tobreluts omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnike registris. 15.03.2010 teatas eluruumi omanik Margus Mägi, kes omandas elamu ostu-müügilepinguga 18.08.1997, Tiina Tobrelutsule, et üürileping eluruumi Kesk 27-5 kasutamiseks lõpeb 06.04.2010 seoses tähtaja saabumisega ning tegi talle ettepaneku eluruumi kasutamine koheselt lõpetada ja eluruum hiljemalt 06.04.2010 vabastada. 31.03.2010 esitas Tiina Tobreluts koos kaastaotlejate Raimo Tobrelutsu ja Aivo Puustaga taotluse Tartu linna omandis oleva eluruumi kasutusse saamiseks. Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 23.04.2010 otsusega nr 150 jäeti taotlus rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Tiina Tobreluts esitas kohtule kaebuse, milles ta taotleb Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni 23.04.2010 otsuse nr 150 tühistamist ja kohustada teha linnavalitsusele ettekirjutus. Kaebaja väidab, et linnavalitsus on rikkunud tema inimõigusi ja koduõigust. Kaebaja leiab, et eluasemekomisjoni otsus pole piisavalt põhjendatud ja ei ole vastatud tema poolt kirjalikult 23.04.2010 komisjonile esitatud seisukohtadele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt vastab vaidlustatud elamuasemekomisjoni otsus haldusaktile esitatud nõuetele ja on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Vastustaja on seisukohal, et kuna antud juhul ei esine omandireformi aluste seaduse §-s 121 lg 5 nimetatud asjaolusid, siis puudub linnavalitsusel seaduslik alus kaebajale linna omandis oleva eluruumi kasutusse andmiseks. Vastustaja leiab, et Tartu Linnavalitsus ei ole kaebaja kodu puutumatust rikkunud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väide, et linnavalitsus on rikkunud tema inimõigusi ja koduõigust, ei ole tõene. Tartu Linnavolikogu 11.09.2008 määrusega nr 97 kinnitati „Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord“, mis jõustus 01.01.2009. Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise korra § 4 lg 1 alusel antakse Tartu linna omandis olev eluruum isiku kasutusse vaid juhul, kui linn täidab sellega seadusest, eelkõige sotsiaalhoolekande seadusest ja Eesti omandireformi aluste seadusest tulenevat kohustust. Omandireformi aluste seaduse § 121 lg 5 kohaselt peab kohalik omavalitsus andma üürniku kasutusse eluruumi, kui üürnik tõstetakse välja juhul, kui üüritud eluruum on vajalik elamiseks üürileandjale või tema perekonnaliikmele tingimusel, et üürileandja või tema perekonnaliikme kasutuses ei ole antud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil samaväärset eluruumi või nad ei ole seda võõrandanud pärast elamu tagastamist või nad ei ole vahetanud enne elamu tagastamist üürnikuga eluruumi kasutamise õigust. Samuti on kohalikul omavalitsusel kohustus anda üürnikule eluruum juhul, kui üüritud eluruum on muutunud varisemisohtlikuks või arvatud välja eluruumide hulgast füüsilise kulumise tõttu. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna eluasemekomisjonile esitatud materjalidest nähtuvalt ei esine eelpoolnimetatud asjaolusid, siis järelikult puudub linnavalitsusel seaduslik alus ORAS § 121 lg 5 alusel kaebajale linna omandis oleva eluruumi kasutusse andmiseks. Kohus peab vajalikuks lisada, et ka kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid vastustaja seisukohtadele vastupidist, mistõttu kohalikul linnavalitsusel ei ole kohustust lahendada taotleja eluasemeprobleemi omandireformi aluste seaduse järgi ja kohus ei saa kohustada linnavalitsust andma taotleja kasutusse Tartu linna omandis olevat eluruumi. 2 Kuna kohtule teadaolevalt ei ole T.Tobreluts esitanud kuni käesoleva ajani linnavalitsusele avaldust sotsiaaleluruumi saamiseks, siis kohus, tutvunud kogu asja materjalidega, asub seisukohale, et T.Tobrelutsu taotlus sotsiaaleluruumi saamiseks ei oleks perspektiivitu. Küll peab aga kohus vajalikuks selgitada, et sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvelevõtmise otsustab ikkagi eluasemekomisjon, hinnates taotleja sotsiaalset abivajadust. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni otsus on piisavalt põhjendatud ja arusaadav, vastab haldusaktile esitatud nõuetele ja on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, mistõttu kohus jätab Tiina Tobrelutsu kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3