) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 2
lõike 2 kohaselt on kostja kohustatud lapse ema ülal pidama lapse sünnist arvates kolme aasta jooksul. Eeltoodut arvestades lasub kostjal käesolevalt kolme alaealise lapse ja abikaasa ülalpidamiskohustus. Kostja töötab Aktsiaseltsis E , kus tema töötasu kuus vastavalt väljastatud palgatõendile on 7993 krooni. Kostja väitel tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ei olnud ta võimeline tasuma pangalaenu. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on ta oma majandusliku olukorra parandamiseks müünud kinnistu ja asunud elama omandatud korterisse. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Nimetatud asjaolu on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla
Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud, kuid peab kõiki käsitletud asjaolusid arvestades põhjendatuks määrata elatise suuruseks 1000 krooni kuus.
kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest s.o. 14.10.2009.a. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kuna kostja ei ole tõendanud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist nimetatud kuupäevast alates. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.