KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1422 Haldusasi

) § 15 lg-st 2 tuleneva vangla julgeolekut ohustavate esemetega, kuna vanglas on lubatud omada plastiknuga, erinevaid plastikust konserve ja muid toiduainete pakendeid. Viru Vangla direktori 04.09.2008 käskkiri nr 207 on õigusvastane haldusakt, kuna on motiveerimata. Viru Vangla direktori 10.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/44 kehtestatud keeld on ebaproportsionaalne. Käskkirja nr 1.1-1/44 väljaandmiseks puudus vangla direktoril seadusest tulenev volitusnorm. Kuna

§-s 15 on täpsustatud ja piiritletud kinnipeetavatele keelatud asjade omamise korda, siis ei saa käskkirjas nr 1.1-1/44 keelata

§ 41lg 2 alusel plastiknõude lubamist kaebajale.

Plastiknõusid saab keelata üksnes

§ 15lg 4 alusel juhul, kui see on põhjendatud.

1. Viru Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt asjaolu, et vangla direktori 04.09.2008 käskkiri nr 207 on alates 10.03.2009 tunnistatud edasiulatuvalt kehtetuks, ei muuda 02.03.2009 haldusakti nr 6-20.3/5096-1 õigusevastaseks. 02.03.2009 keelav otsus tugines selle andmise hetkel kehtivale käskkirjale nr
2. 10.03.2009 on vangla direktori poolt antud ka uus käskkiri nr 1.1-1/44, millega ei lubata kinnipeetavatele kambrisse täiendavaid isiklikke tarbeesemeid, mis on neile vangla poolt tagatud. Järelikult ei ole plastiknõude kambris hoidmine jätkuvalt Viru Vanglas lubatud. Üleliigsete esemete olemasolu raskendab kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimise teostamist. Kuna 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 p-s 1.9 on vangla poolt kinnipeetavatele tagatud tarbeesemetena loetletud ka toidunõud, siis ei pea vangla käskkirjas märgitud põhjendustest tulenevalt vajalikuks lubada kambrisse täiendavalt samasuguse otstarbega plastmassist tarbeesemeid. Ainuüksi asjaolu, et vangla kaupluse kaubavaliku nimekirjas on plastnõud, ei tähenda, et kaebajal on neid õigus kambris kasutada. Viru Vanglas kinni peetavatel isikutel on lubatud kambris kasutada ainult plastiknuga, kuna vangla poolt ei ole kinnipeetavatele analoogse otstarbega eset tagatud.

§-s 15 on toodud küll eraldi vanglas keelatud esemete loetelu, kuid see ei reguleeri ammendavalt kõiki kinnipeetavate isiklike asjadega seonduvat ja ei välista muudel alustel esemete kasutamise mittevõimaldamist. 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 andmise õiguslikuks aluseks on

§ 41lg 2.

Kuna vastavate esemete mittelubamine on proportsionaalne abinõu eesmärgi (julgeolek) saavutamiseks, siis käskkirjast nr 1.1-1/44 tulenev piirang ei ole õigusevastane. Kaebajale on vangla poolt antud 2 kaussi, 1 kruus ja 1 lusikas ja seega puudub tal vajadus isiklike nõude järele. Asjaolust, et vanglas karistust kandev kinnipeetav ei saa kasutada oma isiklikke toidunõusid, ei saa teha järeldust, et see alandaks tema inimväärikust ja põhjustaks talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, mis paratamatult vangistusega seonduvalt kaasnevad. 2 HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. veebruari 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt täiendati Viru Vangla direktori 04.09.2008 käskkirjaga nr 207 Viru Vangla direktori 04.04.2008 käskkirja nr 55 ning nende täienduste kohaselt ei lubatud Viru Vangla kinni peetavatele isikutele kambrisse täiendavalt selliseid isiklikke tarbeesemeid, mis on neile juba vangla poolt tagatud. Kuna kaebajale on väljastatud vangla poolt metallkruus, siis ei pea vangla põhjendatult vajalikuks kambrisse ka plastmassist jooginõude lubamist. Viru Vangla direktori 04.09.2008 käskkiri nr 207 ei ole õigusevastane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Plastiknõude kambrisse lubamine ei ole jätkuvalt vanglas lubatud. 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 andmisel on kohaldatud kaalutlusõigust ja selgitatud, mis tingis käskkirja väljaandmise. Senine praktika näitab, et kinnipeetavad ei suhtu vangla poolt väljastatud varasse heaperemehelikult ja kasutavad seda mittesihtotstarbeliselt. Arvestades, et vangla tagab kinnipeetavatele 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 p-s 1 nimetatud tarbeesemed, siis puudub vajadus analoogse otstarbega isiklike tarbeesemete kambrisse lubamiseks. Üleliigsed esemed kambrites raskendavad vangla poolt läbiviidavat kontrolli ja läbiotsimiste teostamist ning on seega ohuks vangla julgeolekule. Kuna

§ 15

lg 2 ei reguleeri kõiki kinnipeetavate isiklike asjadega seotud küsimusi ja seaduses on toodud vaid otsene piirang vanglas kinnipeetavatele keelatud esemete kätteandmiseks, ei välista see muude isiklike esemete kambrisse mittelubamist

§ 41lg 2 alusel julgeolekukaalutlustel.

Isiklike tarbeesemete mittelubamine olukorras, kus sarnase otstarbega esemed on vangla poolt kinnipeetavale väljastatud, on proportsionaalne abinõu eesmärgi saavutamiseks ja vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud piirang ei ole õigusevastane. Samuti ei ole see piirang inimväärikust alandav, sest vangla poolt olid kaebajale toidunõud võimaldatud. Viru Vangla 02.03.2009 otsus nr 6-20/-3-5096-1 on põhjendatud ning asjaolu, et keeldumise aluseks olnud vangla direktori üldkorraldus on alates 10.03.2009 tunnistatud edasiulatuvalt kehtetuks, ei muuda vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks. Ka asjaolu, et 10.03.2009 anti vangla direktori poolt uus korraldus nr 1.1-1/44, kinnitab vastustaja seisukohta, mille kohaselt puudub vajadus analoogse otstarbega isiklike tarbeesemete kambrisse lubamiseks. Puudub alus vastustaja kohustamiseks kaebajale isiklike plastikust toidunõude kätteandmiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta, et vangla käskkirjas nr 207 puuduvad põhjendused ja motiivid, mistõttu see ei vasta haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54-56 nõuetele. Antud käskkiri on välja antud volitusi ületades ja seetõttu seaduse ja põhiseadusega vastuolus. 10.03.2009 käskkirjas nr 1.1-1/43 ei ole öeldud, et käskkiri nr 207 tunnistatakse kehtetuks edasiulatuvalt, mistõttu oli käskkiri nr 207 kehtetu algusest peale. Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et 02.03.2009 haldusakt nr 6-20/-3-5096-1 on õiguspärane. 02.03.2009 haldusakt on seadusevastane, kuna ta anti välja õigusvastase ja kehtetuks tunnistatud käskkirja nr 207 alusel. 02.03.2009 haldusaktis toodud keeldumise põhjused ei ole seadusega kooskõlas, kuna plastikust nõud ei ole keelatud eraldi üldaktiga.

§-st 15 saab järeldada, et see norm ja selle alusel kehtestatud keelatud esemete nimekiri annavad ammendavad alused kinnipeetavale vanglas esemete keelamiseks.

§ 41

lg 2 alusel ei saa vangla keelata esemeid, mis ei ole keelatud asjade nimekirjas ning ei vasta

§ 15lg-s 2 nimetatud tingimustele.

3 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 väljaandmiseks puudus vajadus ja eesmärk, käskkirjas toodud piirang on ebaproportsionaalne. Kaebaja taotluses oli põhjendatud, miks on tal plastiknõusid vaja. Plastiknõud on vangla vahendusel soetatud ja need ei ole keelatud (

§ 15lg 2).

1. Viru Vangla ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja leidis, et see ei kuulu rahuldamisele. Vastuväidete kohaselt ei tähenda asjaolu, et 10.03.2009 käskkiri nr 1.1-1/43 ei sisalda otsest viidet selle edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisele seda, et käskkiri nr 207 on seega tunnistatud kehtetuks tagasiulatuvalt. Kaebaja sai ja pidi aru saama, et käskkiri nr 207 tunnistati kehtetuks alates 10.03.2009, kuna vangla andis 10.03.2009 välja ka uue haldusakti nr 1.1-1/44, mis reguleerib vangla poolt kinnipeetavatele teatud tarbeesemete tagamist ja sarnase otstarbega täiendavate tarbeesemete kambritesse mittelubamist. Käskkirjas nr 1.1-1/44 on märgitud nii selle õiguslik alus kui ka kaalutlused. Käskkirjast järeldub üheselt, et kinnipeetavatele ei lubata kambrisse sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid, millised on vangla poolt juba tagatud. Nimetatud esemete mittelubamist on põhjendatud nii sellega, et isiklike esemete lubamisega süveneb olukord, et vangla poolt väljastatud vara kasutatakse mittesihtotstarbeliselt ning samuti raskendab üleliigsete esemete olemasolu kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimise teostamist. Seega on vangla sellise otstarbega isiklike tarbeesemete keelamisel, mis on kinnipeetavale ka vangla poolt väljastatud, lähtunud julgeolekukaalutlustest. Käskkirjast tulenev piirang ei ole õigusvastane ega ebaproportsionaalne, kuna vastavate esemete mittelubamine on proportsionaalne abinõu soovitud eesmärgi saavutamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
3. veebruari 2010 otsus muutmata. Vaidlustatud halduskohtu otsuse põhjenduste osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme ja on õigesti kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Lisaks halduskohtu vaidlustatud otsuses Viru Vangla direktori 04.09.2008 käskkirja nr 207 õiguspärasuse kohta toodud põhjendustele, millega ringkonnakohus nõustub, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka seda, et Viru Vangla poolt 10.03.2009 kehtetuks tunnistatud varasema käskkirja nr 207 õigusvastasuse tuvastamine ei viiks kaebajat ka sihile. Käskkirja nr 207 õigusvastasuse tuvastamine ei anna veel alust tühistada vastustaja 02.03.2009 keeldumist rahuldada kaebaja taotlus kambrisse plastikust topsi ja kruusi lubamiseks. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Riigikohus on oma 12.10.2009 lahendis nr 3-3-1-50-09 muuhulgas märkinud, et täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt ning haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine. 02.03.2009 seisuga oli Viru Vangla direktori 04.09.2008 käskkiri nr 207 kehtiv haldusakt ja seega ka Viru Vanglale HMS § 60 alusel täitmiseks kohustuslik, mistõttu oli vastustajal õigus sellele oma 02.03.2009 haldusakti andmisel toetuda. 4 HMS §-st 68 lg 3 järgi loetakse haldusakt kehtetuks kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. Viru Vangla direktori 10.03.2009 käskkirjas nr 1.1-1/43 ei ole märgitud, et Viru Vangla direktori 04.09.2008 käskkiri nr 207 on tunnistatud kehtetuks tagasiulatuvalt. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus nii halduskohtu kui ka Viru Vangla seisukohaga, et Viru Vangla direktori 10.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/43 on varasem 04.09.2008 käskkiri nr 207 kehtetuks tunnistatud alates 10.03.2009, s. o edasiulatuvalt. HMS § 63 lg 1 kohaselt on üksnes tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Viru Vangla direktori 04.09.2008 käskkiri nr 207 aga ei vasta sama paragrahvi lõikes 2 toodud tühise haldusakti tunnustele, mistõttu ei ole ka alust asuda seisukohale, et käskkiri nr 207 oleks olnud tühine, s. o kehtetu algusest peale. Riigikohtu 07.03.2003 määruse p-s 15 haldusasjas nr 3-3-1-21-03 on leitud, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei pruugi mõjutada haldusakti alusel kujunenud õigussuhteid. Eeltoodust tulenevalt ei ole seega alust asuda seisukohale, et Viru Vangla 02.03.2009 keeldumine rahuldada kaebaja taotlus kambrisse plastikust topsi ja kruusi lubamiseks on õigusvastane ja tuleks tühistada tulenevalt sellest, et Viru Vangla direktori 04.09.2008 käskkiri nr 207 on 10.03.2009 tühistatud.
5. Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, mille kohaselt ei saa

§ 41

lg 2 alusel täiendavalt keelata esemeid, mis ei ole keelatud asjade nimekirjas ning ei vasta

§ 15

lg-s 2 nimetatud tingimustele, mistõttu on Viru Vangla direktori 10.03.2009 käskkiri nr 1.1-1/44 antud pädevust ületades. Samuti ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust väide, et viidatud käskkirjas toodud plastmassnõude kambrisse mittelubamine on ebaproportsionaalne piirang.

§ 41

lg 2 järgi allutatakse kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Nimetatud paragrahvi lause 2 annab seega kinnipeetavate õiguste piiramise aluse

-s otseselt reguleerimata olukorra jaoks.

§ 15

lg 2 ja 4 annavad õiguse kinnipeetava omandiõiguse piiramiseks vanglasse kaasavõetud asjade suhtes, mis on vanglas keelatud esemeteks või vastavad neile tunnustele, s. o ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Viru Vangla direktori 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 põhjenduste ja vastustaja vastuses antud selgituse kohaselt (tl 42) ei anta vaidlustatud käskkirjast tulenevalt kinnipeetavale kätte isiklikke tarbeesemeid, mille kasutamise otstarve on sarnane vangla poolt kinnipeetavatele väljastatud tarbeesemetega põhjusel, et üleliigsete esemete olemasolu raskendaks kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimise teostamist, mis on käsitletav julgeolekukaalutlustest (vangla julgeolek) tuleneva piiranguna. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes (Kirjastus Juura, 2009, lk 30 p 4.3) on

§ 41

lg 2 kohta märgitud, et: „Kinnipeetava põhiõiguste piiramisel ei ole õige viidata käsitletavale sättele, kui üksiku põhiõiguse piiramine on reguleeritud eraldi sättega (nt omandiõiguse piiramine vanglasse kaasavõetud asjadele

§ 15lg 2 alusel /…/).

Kinnipeetava põhiõiguste piiramiseks nimetatud olukordades on seadusandja näinud ette eriregulatsiooni, millest juhindumine on haldusvõimule kohustuslik.“ Kuna vaidlusaluse 10.03.2009 käskkirjaga piiratakse samuti kinnipeetava omandiõigust vanglasse kaasavõetud asjadele sellega, et ei lubata kambris kasutada kinnipeetava isiklikke tarbeesemeid, millega sarnase tarbeeseme vangla kinnipeetavale kasutamiseks tagab, ja selle piirangu eesmärk on samuti vangla julgeolek, oleks viidatud käskkiri ringkonnakohtu hinnangul tulnud välja anda

§ 15

lg 4 alusel, mitte

§ 41lg 2 järgi.

5 Samas ei pea ringkonnakohus viidet

§ 15

lg 4 asemele

§-le 41 lg 2 selliseks menetlus- või vorminõuete rikkumiseks, mis annaks aluse tühistada selles osas halduskohtu vaidlustatud otsus ja ka Viru Vangla direktori 10.03.2009 käskkiri nr 1.1-1/44. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vangla direktoril on iseenesest olemas volitus

§ 15

lg 4 alusel täiendavate ainete ja esemete keelamiseks, mis vastavad

§ 15lg-s 2 sätestatud tingimustele.

Kambrites üleliigsete esemete olemasolu raskendaks ilmselgelt kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimise teostamist, mis on käsitletav vangla julgeolekut ohustava asjaoluna. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks haldusaktis esineva ebaõige viite tõttu 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 tühistada, sest see ei mõjutanud asja otsustamist, s. o küsimust, kas piirata kinnipeetavatele kuuluvate esemete kasutamist julgeolekukaalutlustel või mitte. Kuna vastavalt 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 p-le 1. 9 tagab vangla kinnipeetavale toidunõude (2 kaussi, 1 kruus, 1 lusikas) kambris kasutamise võimaluse, siis ei ole kinnipeetavatele kambris sarnase otstarbega isiklike tarbeesemete (plastikust toidunõude) kasutamise keelamise näol tegemist inimväärikuse põhimõttega vastuolus oleva ebaproportsionaalse piiranguga ning see piirang ei moonuta ka teiste seaduses sätestatud õiguste ja vabaduste olemust. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk