) § 410, § 413 lg 4, § 414 lg 1, § 422, § 450 lg 1. III 2-09-8434 Hageja jäi tervikuna haginõude juurde ja palus abielu lahutada. Abielu jätkamist, leppimist ja abielusuhete taastamist hageja ei soovinud. Hageja seletas, et juba üksteist aastat elavad nad praktiliselt eraldi, kuigi samas eluruumis. Kohtu põhjendused Toimikus olevast ja eelpool kajastatud menetluse käigust nähtub, et kõik MVile adresseeritud kohtudokumendid (hagimaterjalid ja kohtukutsed) on kostja isiklikult kätte saanud. Menetlusse võtmise määruses oli kostjale teatavaks tehtud, et kohtuistungile mitteilmumisel on kohus õigustatud asja sisuliselt lahendama või tegema tagaseljaotsuse.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 14.01.2010 kohtuistungil taotles kohalolev pool asja sisulist lahendamist ja abielulahutuses osaotsuse tegemist ning poolte ühisvara jagamises tagaseljaotsusega hagi rahuldamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kostja ei ole kohtule esitanud nõuetelevastavat tõendit, mis põhistaks menetlustoimingule väljakutsutud isikul esinevat takistust (haiguse olemasolu). Iga raviasutus ja arst on teadlik, millised nõuded on sotsiaalministeerium kehtestanud ning millistele sisu- ja vorminõuetele peab vastama teatis väljakutsutud isikul tuvastatud takistuse olemasolust. Kostja ei ole seda nõuet täitnud ka pärast esimeselt istungilt puudumist.
lg 1 kohaselt, kui üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolu on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus peab vajalikuks osundada ka
lg 3, mis sätestab, et kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kohus leiab, et kohus on õigustatud abielulahutuse nõudes osaotsust tegema.
näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.
sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib IV 2-09-8434 kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kohtule esitatud abielutunnistuse koopiast nähtuvalt on pooled sõlminud XXX abielu Tallinna Perekonnaseisuametis. Abiellumist kinnitab abieluakt nr XXX ja selle alusel välja antud abielutunnistus XXX. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hagiavaldusega ja hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, sest pooled elavad pikemat aega lahus. Hageja ei ole soovinud abielusuhete jätkamist. Kostja on käitunud hagejaga vägivaldselt. Abielusuhted on purunenud ja hageja ei soovi kostjaga leppida. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb seetõttu lahutada vastavalt PKS § 29 lg 2. Kostjal olid kõik võimalused ilmuda istungile, kuid ta ei teinud seda, nagu ei teatanud ka mitteilmumise aktsepteeritavat põhjust ega põhistanud nõuetekohaselt väidetavat ilmumist takistanud asjaolu. Mõjuva põhjuse kohtuistungilt puudumiseks või menetlustoimingu tegemata jätmiseks sisustab
tuleneva määratluse kohaselt väite põhjendamine kohtule selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 vastavalt esitab menetlusosaline või tema esindaja oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vorm ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega (Sotsiaalministri 22.06.2004.a määrus nr 85). Tulenevalt
lg 3 ei välista sama paragrahvi teises lõikes nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud mingisugustki dokumentaalset tõendit, mis põhistaks temal haiguse olemasolu. Seejuures peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et mitte igasugune haiguslik seisund ei anna alust jätta kohtu kutsel ilmumata, vaid on olemas teatud haigused ja haiguslikud seisundid, mille olemasolu võib olla takistuseks kohtusse ilmumisel. V 2-09-8434 Poolte ühisvara jagamises teeb kohus tagaseljaotsuse. Vastavalt
Raivo Einula Kohtunik VI
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.