← Eesti

2-10-41342/15

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2010.a., Narva Tsiviilasja number 2-10-41342 Tsiviilasi G I avaldus nõusoleku andmiseks alaealise nimel tehingu tegemiseks Avaldaja G I (isikukood XXX) Asjast puudutatud isikud: V A (A A isa, isikukood XXX) Alaealine A A (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Narva Linnavalitsus Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada G I avaldus.
  3. Anda lapse A A (isikukood XXX) emale G I nõusolek lapse A A nimel kinnistu reg nr 3143009, asukohaga XXX, 4/16 mõttelise osa kinnistu võõrandamiseks.
  4. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud G I esitas 26.08.2010.a. Viru Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks tema tütrele A A kuuluva kinnistu reg nr 3143009 aadressiga Narva linn XXX mõttelise osa võõrandamiseks seoses raske materiaalse olukorraga ning lapse ülalpidamise olukorra parandamiseks. G I kui A A ema ja seaduslik esindaja ostis 30.10.2006.a. kinnistu Narva linn XXX oma tütre nimele seoses tema Eesti kodakondsusega. Põhiliseks elukohaks kus avaldaja koos tütrega elab on avaldaja omandis olevad korteriomandid aadressiga Narva linn XXX. Seoses alalise elamiskohaga nii avaldaja kui ka avaldaja lapse jaoks ei näe avaldaja vajadust hoida kinnistut ja igakuiselt maksta ridaelamu eest. Seoses raske materiaalse olukorraga otsustas avaldaja 2 ridaelamu Narva linn XXX materiaalse koormuse alandamiseks ära müüa. Avaldaja on kindel, et ta ei kitsenda oma lapse õigusi ridaelamu müümisega ja tehinguga tahab ta muuta paremaks lapse üllapidamise. Narva linn lapse A A eestkosteasutusena leiab, et avaldaja G I perekond on käesoleval ajal materiaalselt kindlustatud. Raskeks materiaalseks olukorraks peab G I kolme korteri ülalpidamist ning lapse kinnistu omandamiseks võetud laenu väljamaksmist. G I ei leia võimalust lapse kinnistu säilitamiseks ja andis selle üürile seoses naabrite vahelise konflikti, maja halva seisundi, remondi vajaduse ning müügihinna alanemise tõttu. Lähtudes sellest, et lapsele kuuluva kinnistu võõrandamisel jääb A A ilma omandist, mis rikub lapse õigusi ja kahjustab lapse huve, ei toeta Narva linn G I avaldust. Lapse A A isa V A on avaldanud, et ta nõustub lapse kinnistu mõttelise osa aadressiga XXX Narva võõrandamiseks. A A riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev selgitas välja, et kinnistu aadressil XXX Narva oli vormistatud A A nimele põhjusel, et ta on Eesti Vabariigi kodanik. Tema vanematel ei ole Eesti Vabariigi kodakondsust ja kinnisvara maakler, kes oli kinnistu ostmise vahendaja ütles avaldajale, et maad osta saab ainult Eesti Vabariigi kodanik. Kinnistu oli ostetud 250 000 krooni eest, mis kuulusid A A vanematele. Avaldaja on advokaadile selgitanud, et elumaja tuleb tervikuna rekonstrueerida ning püstitada piirdeaed. Kinnistul on tehtud ehitustööd, mille teostamiseks puudus kinnitatud ehitusprojekt ning ei olnud ehitusluba. Kinnistu kaasomanikud ei saa leppida kokku kinnistu kasutamise korra suhtes ning eramu rekonstrueerimise osas. 01.03.2010.a. Narva Linnavalitsuse Ehitusjärelevalve- ja hoonete osakond tegi kaasomanikele ettekirjutus-hoiatuse nr 1-13193/10/10, mille kohaselt kohustati kaasomanikke tagama ehitusloa olemasolu eramu rekonstrueerimiseks, tagama kirjaliku nõusoleku olemasolu piirdeaia püstitamiseks vastavalt kokkuleppele hiljemalt 01.03.2011.a. Vastasel juhul rakendab Linnavalitsus sunnivahendeid summas kuni 20 000 krooni. Avaldaja on kindel, et kaasomanikud ei jõua kokkuleppele ning ei täida ettekirjutust ning ta peab maksma eelnimetatud rahasumma, see aga halvendab veel rohkema avaldaja ja lapse materiaalset olukorda. Samuti ei ole avaldaja perel raha selleks, et edaspidi kanda kulusid elumaja rekonstrueerimiseks. Käesoleval ajal avaldajale kuulub kaks korteriomandit aadressil XXX ja XXX Narvas. See tähendab, et lapsel on alaline elukoht ja laps ei jää ilma koduta. Lapse esindaja leiab, et avaldus tuleb rahuldada, sest avaldaja A A seadusliku esindajana ei tekita kahju lapse varalistele huvidele ning lapse õigusi ei riku. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 131 lg 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muuhulgas Pks § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PkS § 187 sätete kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, lapse eestkosteasutuse, ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse, avaldaja selgitustega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et alaealise lapse huvid seoses kõnesoleva kinnisasja võõrandamisega on igakülgselt kaitstud. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab nõusoleku 3 alaealise lapse emale G I lapse A A nimel kinnistu reg 3143009 aadressil XXX Narva mõttelise osa 4/16 võõrandamiseks. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.