lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude arvestuse (tl 24) kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks kuus 4410 krooni, sh eriravimid 320 krooni, massaaž 400 krooni, lapsevankri rent 15 krooni, vitamiinid 145 krooni; hügieenitarbed (pampersid, niisutatavad salvrätikud, paberkäterätikud) kokku 160 krooni, aluspesu kokku 120 krooni; üleriided kokku 1045 krooni, jalatsid 100 krooni; puu- ja juurviljad 300 krooni; õppevahendid 205 krooni, transport (küte 80 l) 1200 krooni, telefoni kasutamine 400 krooni. Kommunaalteenused ühe inimesed kohta moodustasid ajavahemikus september 2009 kuni veebruar 2010 keskmiselt kuus 566,30 krooni (tl 64).
lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal on elatise miinimummäär 2 175 krooni (alates 01.01.2008. a, ½ kuupalga alammäärast 4 350 krooni, perekonnaseaduse (
) § 61 lg 4). Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et
Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja soovib lapsele elatist 4 000 krooni kuus, kuna elatise miinimummäär moodustab käesoleval ajal 2 175 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Hageja on lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud telefoniarved, Eesti Energia AS arve, tõendi kommunaalkulude võlgnevuse kohta (tl 42-56), mille kohaselt ta on tulnud 3 tasuda ajavahemikus september 2009 kuni jaanuar 2010 kuus keskmiselt telefoni eest 493,85 krooni, AS-ile Eesti Gaas 134,66 krooni, ajavahemikus oktoober 2009 kuni märts 2010 ASile Eesti Energia 315,03 krooni, ajavahemikus oktoober 2009 kuni jaanuar 2010 soojusenergia tarbimise eest 1150,86 krooni ning Starmanile 159 krooni. Korteriomandi eseme valitsemis- ja korrashoiukulud kuus on 306 krooni. Seega moodustab lapse osa telefoni ja kommunaalkuludest kuus keskmiselt 853 krooni. Ekspertiisi otsuse nr 361194 (tl 5-6) kohaselt on L. L.´il tuvastatud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Kostja on õigeks võtnud, et tingituna lapse tervislikult seisundist vajab ta massaaži ning tema sõitudeks on vajalik transport. Ida maksu- ja tollikeskuse teatise (tl 37) kohaselt on O. L.´ile 2009 aastal tehtud väljamakseid kokku 125 703 krooni ulatuses, s.o. kuus keskmiselt 10 475,25 krooni. Ida maksu- ja tollikeskuse teatise (tl 38) kohaselt on N. L.´ile 2009 ja 2010 (viimased 12 kuud) aastal tehtud väljamakseid kokku 22 238 krooni ulatuses, s.o. kuus keskmiselt 1853,15 krooni. Kinnistusraamatu andmetel kuulub pooltele kaasomandina korteriomand asukohaga Pikk 8-4, Toila alevik Ida-Virumaa ning hagejale korteriomand asukohaga xxx ning kostjale korteriomand asukohaga xxx. Autoregistri andmetel on kostja nimele registreeritud 5 sõidukit. Kohus jätab tähelepanuta kostja väite, et tema töötasu alates märtsist, aprillist 2010 alaneb, kuna tegemist on võimaliku tulevikus toimuva sündmusega, millele kohus ei saa etteulatuvalt hinnangut anda. Kostja tõendeid selles, et ta tasub pangale laenu igakuiselt 2200 krooni, esitanud ei ole. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et laenulepinguga võtab isik endale varalise kohustuse, millega kaasneb samaväärne varaline õigus. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. Kostja ülalpidamisvõime on tunduvalt suurem kui hagejal. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu, riietuse, õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et lapsele on määratud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et „ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks 4 õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt
Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“ Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hagejale tasunud peale hagi esitamist elatisena igakuiselt 2175 krooni. Kuigi kostja on teinud hagejale ettepaneku arvestada ühiselt esitatud tuludeklaratsioonist saadavat rahasummat elatisena, ei ole hageja sellega nõustunud. Ka leiab kohus, et riigi poolt poolte ühise tuludeklaratsiooni alusel tagastatavate rahasummade näol ei ole tegemist ainuüksi kostjale kuuluva rahasummaga, vaid pooltele ühiselt kuuluva tulumaksu tagastusega. Kuigi kostja on teinud hagejale ettepaneku, mille kohaselt ta tagab lapsele kuus transpordi 300 kilomeetri ulatuses, s.o. auto koos juhiga, ei ole hageja sellisel kujul kostja ettepanekuga nõustunud, soovides transporti terve paagitäie bensiiniga. Kuna lähtuvalt
lg 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, siis puudub kohtul alus elatise väljamõistmiseks muul viisil (näit bensiini liitrites) kui kindla rahasummana. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvesse võttes poolte varalist seisundit ning lapse vajadusi, leiab põhjendatud olevat kostjalt alates 15.03.2010 välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3500 krooni. Kohus selgitab pooltele, et
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.