lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui laste R-S ja K-K isa, kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
järgi on 2010.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama laste peale tehtavaid kulutusi. Kostja võtab hagi omaks. Kostjal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175.- kr ühe lapse kohta, kokku 4350.- kr. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.06.2010 ning väljamõistetavast elatisest kuulub mahaarvamisele juba tasutud elatis. Hagi ei kuulu rahuldamisele elatise väljamõistmiseks tütre C-R P ülalpidamiseks, kuna lapse põlvnemine kostjast ei ole tuvastatud. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.