lg 1 kohaselt kui kindlustusandjale või kahju tekitamise eest vastutavale isikule ei esitata varakahju hüvitamise nõuet 18 kuu või isikukahju hüvitamise nõuet 36 kuu jooksul alates liiklusõnnetuse toimumisest, siis ei ole kindlustusandjal ega Garantiifondil hüvitamise kohustust. LKindlS § 45 lg 1 kohaselt liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest. Vaidlust ei ole selles, et liiklusõnnetus juhtus 19.08.2004, N P esitas hagejale nõude kahju hüvitamiseks 09.12.
lg 2 sätestas, et kui juhtumi kohta toimub tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus või kindlustuse vahekohtu menetlus ja sellel on otsuse tegemisel oluline tähtsus, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg nimetatud menetluse aja võrra. Samuti pikeneb tähtaeg, kui hüvitamise otsustamine või hüvitamine viibib hüvitise taotlejast sõltuva asjaolu tõttu. Seoses liiklusõnnetusega oli alustatud kriminaalmenetlust (tl 3-4), kuid ainuüksi see ei ole piisav, et hüvitamise tähtaeg pikeneks kriminaalmenetluse aja võrra. Kohtul tuleb tuvastada, kas kriminaalmenetluses tehtaval otsusel oli oluline tähtsus hüvitamise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisel või mitte. Kohus leiab, et liikluskahju hüvitamise asjaolude selgitamisel ei ole kindlustusandja seotud kriminaalmenetlusega, kui asjas olulised asjaolud saab kindlustusandja välja selgitada teistele tõenditele tuginedes. Hageja väidete kohaselt N P esitatud hüvitise taotlust ei olnud võimalik enne kostja poolt kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsust rahuldada kuna teadaolevalt põhjustas tema tegevus liiklusõnnetuse. Kahjujuhtumi menetlemise käigus tegi kostja korduvaid päringuid Ida Politseiprefektuuri ja Viru Ringkonnaprokuratuuri liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks. Kuna 2008-ks aastaks ei olnud kostjale saadetud vastust Ida Politseiprefektuurist ega Viru Ringkonnaprokuratuurist siis lähtuti otsuse tegemisel LKF-andmebaasi POLIS infosüsteemis esitatud informatsioonist. Hageja hüvitas kannatanutele tervisekahju summas 72 638,84 krooni, millele lisandusid hageja poolt kantud käsitluskulud summas 10 895,82 krooni. Hageja regressnõue kostja vastu põhineb LKindlS § 48 lg 2 p 2, mille kohaselt kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres ning LKindlS § 48 lg 3, mille kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. See, et kostja juhtis sõiduautot alkoholijoobes, oli tuvastatud juba hagiavaldusele lisatud tõendiga 19.08.2004 (tl 7). Seega leiab kohus, et kriminaalmenetluses väljaselgitatavad asjaolud ei olnud olulised hageja jaoks ja hageja oleks saanud teistele tõenditele tuginedes selgitada välja tähtsust omavad asjaolud. Kuni 01.01.
lg 4 esimese lause kohaselt rahalise hüvitamise korral tuleb hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. 8
lg-s 1 varakahju hüvitamise nõude peaaegu 5 aasta ja 6 kuu möödudes ning isikukahju hüvitamise nõude peaaegu 4 aasta möödudes, seega leiab kohus, et kostja vastu esitatud nõue seoses M. E tekitatud kahjuga on aegunud. Eeltoodust tuleneb, et hagi tervikuna on aegunud ja seega hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et nõue on aegunud, on käesolev otsus TsMS § 449 lg 3 alusel lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kannab menetluskulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti (hageja menetluskulud jäävad hageja kanda, kostja menetluskulud kannab hageja). TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.