2-08-66683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2010.a, Tartu mnt kohtumaja kell 14:0

) § 271 mõttes. Üürilepingu kohaselt oli kostjal õigus kasutada eluruumi ajavahemikul 01.08.2007-31.07.2008 ja igakuine üürisumma oli 4300 krooni kuus ( p 4.1.). Lepingu p 2.

1. kohaselt lisaks üürile kuulus üürniku poolt tasumisele tema poolt tarbitud sooja ja külma vee eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele teenust pakkuva või seda vahendava isiku poolt esitatud arvete alusel (2.2.1); kõikide teenuste eest, mis on esitatud teenuseid osutava haldusfirma igakuisel arvel 10 kuupäevaks (2.2.2.) ja elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel vastavalt voolumõõtja näidule. Lepingu p 2.
2. kohaselt üürnik on kohustatud tasuma lepingu sõlmimisel ettemaksuna ühe

)§ 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

1. Üürilepingu p 2.
2. kohaselt kuulus lisaks üürile üürniku poolt tasumisele tema poolt tarbitud sooja ja külma vee eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele teenust pakkuva või seda vahendava isiku poolt esitatud arvete alusel (2.2.1); kõikide teenuste eest, mis on esitatud 4 2-08-66683 teenuseid osutava haldusfirma igakuisel arvel 10 kuupäevaks (2.2.2.) ja elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel vastavalt voolumõõtja näidule.
3. Hageja on esitanud kommunaalmaksete osas nõude 25833, 65 krooni, nõudes kostjalt korteriühistu igakuiste arvete hüvitamist täies mahus.
4. Kostja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt maksis hageja kütte eest alati ise. Igakuistest korteriühistu arvetest kuulus üürilepingu p 2.2.
5. kohaselt tema poolt maksmisele prügivedu, vesi- ja kanalisatsioon, tarbijatasu, vee soojendamine ja üldelekter. Haldus-ja hoolduskulud, remonditööd, fonolukk ja küte tasumisele ei kuulunud (tl 73-74).
6. Hageja poolt esitatud arvel 29.06.2008 summas 2469,4 krooni on märge „sellest maksab P 573.0+4+209.0= 786 krooni“. 573 vastab maikuu 2008 vee-ja kanalisatsioonisummale, 4 tarbijatasule ja 209 vee soojendamisele. Samasugused märked on veel 27.04.2008, 27.03.2008, 27.02.2008 ja 30.01.2008 arvetel (tl 17,19-22).
7. Hageja 15.06.2008 ülesütlemisteate kohaselt moodustas kostja võlgnevus 10.06.2008 seisuga 12395 krooni, millele kuni 20.07.2008 lisandub juuli üür 2900 krooni. Maksta tuleb ka vee arve kuni 20.07 ja elekter. Elektrivõlgnevus 09.
8. seisuga oli 268,60 krooni (tl 56). Korteriühistu õiendi kohaselt oli korter 9 võlgnevus vee ja kanalisatsiooni eest 559,85 krooni (tl 13).Hageja tasus 24.07.2008 elektri eest 691,20 krooni (tl 14-15).
9. Eeltoodust nähtuvalt on poolte vahel vaidlus, kuidas tõlgendada üürilepingu p 2.2.
10. ettenähtud teenuseid.

§ 29

lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lg 5 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. 21.Asjas esitatud tõendeid hinnates asub kohus seisukohale, et pooltevahelises praktikast ja lepingupoolte käitumisest tulenevalt tuleb üürilepingu p 2.2.2. tõlgendada nii nagu seda tõlgendanud kostja, st lisaks üürile pidi kostja igakuiselt tasuma ka mõõdetavate teenuste eestprügivedu, vesi-ja kanalisatsioon, tarbijatasu, vee soojendamine ja üldelekter. Haldus-ja hoolduskulu, remonditööd, fonolukk ja küte kostja poolt tasumisele ei kuulunud. Eeltoodust tulenevalt oli kostja kohtu arvestuste alusel korteriühistu arvete 26.09.07 kuni 31.07.2008 alusel (kohus ei võta arvesse arvet 22.08.2007, kuna see puudutab kuluarveid juuli 2007, mil kostja eluruumi veel ei üürinud) kohustatud tasuma kõrvalkulusid summas 4508,9 krooni (513,2+75,5+332,9+283,3+470,3+328,2+471,5+623,8+117,5+786+506,2). 22.

§ 8

lg 1-2 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 101

lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Lähtudes eeltoodust oli kostja kohustatud tasuma hagejale üürina ja kõrvalkuludena summa 54708,9 krooni (50200+4508,9), millest kostja tasus 40672,35 krooni, seega moodustab kostja poolt tasumata arvestuslik põhivõlgnevus 14036,55 krooni (54708,9-40672,35). Kuivõrd kostja 5 2-08-66683 on võtnud omaks ka hageja poolt nõutud vee-ja gaasivõlgnevuse summas 559,85 krooni ja elektrivõlgnevuse summas 691,2 krooni moodustab kostja lõplik võlgnevus kohtu hinnangul summa 15287,60 krooni (14036,55+559,85+691,2).
2. Hageja nõuab lisaks põhinõudele viivist õigeaegselt tasumata üürilt summas 5068,95 krooni. Hageja on arvestanud viivist kuni üürilepingu lõppemiseni. Poolte vahel sõlmitud üürilepingus ei ole üüri maksmise kuupäeva sätestatud (vastav lahter p.2.3 on täitmata).

§ 294

esimese kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingus on üüri maksmine sätestatud igakuiselt, seega tuli üür maksta iga 30 päevase ajavahemiku järel. Üürilepingu p 2.

1. kohaselt üüri tasumisega viivitamisel maksab üürnik üürileandjale viivist 0,15 % tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Eeltoodud arvesse võttes kuulus iga kuu üür maksmisele selle kuu viimaseks kuupäevaks, seega esimene üür 30.08.2007 ja viimane 20.07.2008 (ennetähtaegne lõpetamine). Kohus ei nõustu hageja viivise arvestusega ja leiab, et kohtu arvestuste kohaselt on hagejal õigus nõuda üüri tasumisega viivitamise eest viivist üürilepingu kehtivuse ajal summas 1194,90 krooni (1,6+64,5+83,85+90,3+141,9+212.85+79,5+76,4+193,5+193,5+57).
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4. Kohus peab õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, seega jätta 36/100 menetluskulusid kostja kanda ja 64/100 hageja kanda.
5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viktor Brügel kohtunik 6