Obsah (5)

§ 5§ 17§ 4§ 10§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2903 Haldusasi

§ 5

lg-s 1 sätestatud toetuse üldine ja spetsiifiline eesmärk on kooskõlas Euroopa Ühenduse vastavate instrumentide eesmärkidega. Samuti vastavad EL õigusele ka toetatavad tegevused: kalalaeva utiliseerimine või sihtotstarbe lõplik muutmine. Sihtotstarbe lõplik muutmine selle määruse tähenduses on kalalaeva kasutusele võtmine mittetulutooval eesmärgil ja muuks otstarbeks kui kalapüük, nagu näiteks kalalaeva kasutamine õppe, teadusuuringute, ajaloo säilitamise, järelevalve või muul eesmärgil. Määrus nr 83 sätestab toetuse taotlemise ja taotluse rahuldamise (toetuse saamise) tingimused, kuid ei sätesta ega saagi sätestada kalapüügivõimsuse reguleerimiseks saadud toetuse kasutamise tingimusi, mille rikkumine võiks anda aluse toetuse tagasinõudmiseks (Määruse nr 38 § 16 lg 8 p 3 kohaldamiseks). Euroopa Nõukogu 17.12.1999 määruse nr 2792/1999/EÜ kui ka meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine“ (FIFG) programmitäiendi kohaselt on toetus mõeldud toetuse saajale hüvitisena kalalaeva utiliseerimise või sihtotstarbe lõpliku muutmise korral. See, et toetust tuleb käsitleda kompensatsioonina kalalaevade omanikele, kes loobuvad oma laevaga kala püüdmast, mitte aga laeva sihtotstarbe lõpliku muutmise konkreetse projekti finantseerimisena, tuleneb ka Määruse nr 38 § 8 lg-st

1. Nimetatud sätte kohaselt peab toetuse saaja kalalaeva, mille sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ta toetust taotles, võõrandama tasuta. EL Nõukogu määrus nr 2792/1999/EÜ ei näe ette võimalust, et liikmesriigid sätestavad kalapüügivõimsuse vähendamiseks ettenähtud toetuse kasutamise tingimused. Toetuse kasutamise tingimuste kehtestamise võimalust ei näe ette ka programmitäiend. STS § 16 lg 1 alusel kehtestatud määrused, sealhulgas kalapüügivõimsuse reguleerimiseks toetuse andmise tingimused ja kord, peavad olema kooskõlas vastavas programmitäiendis sätestatuga. Programmitäiendist lähtuvalt on võimalik kehtestada üksnes abikõlblikkuse ja toetuse taotlejate valiku detailsemad hindamiskriteeriumid. Meetme 3.9 raames makstava toetuse (hüvitise) eesmärk on vähendada kalalaevastiku püügivõimsust. Põhjendatud on kaebaja seisukoht, et püüd suunata püügivõimsuse vähendamiseks eraldatud EL vahendid muude eesmärkide elluviimiseks, ei ole kooskõlas toetuse eesmärgi ja otstarbega. Toetus on mõeldud kompensatsiooniks kalalaevade omanikele, kes loobuvad oma laevaga kala püüdmast, mitte aga konkreetse tegevuse (projekti) finantseerimiseks mõeldud toetusena. Meetme eesmärgiks ei ole suunata ja reguleerida püügilt kõrvaldatud laeva edasist kasutamist konkreetsel mittetulunduslikul eesmärgil PRIA poolt aktsepteeritud vormis. Lähtudes OÜ-ga Gotta sõlmitud ühise tegutsemise lepingust, mida PRIA on toetuse määramisel aktsepteerinud, oli Eesti Mereakadeemial alus eeldada, et laeval läbiviidava õppetöö konkreetse aja ja vormi otsustamine on akadeemia siseasi ning et laeva kasutusse andmisega ei seata akadeemiale kohustusi õppetöö aja ning vormi määramisel. Laeva tasuta võõrandamisega isikule, kes kohustub kasutama seda muuks tegevuseks kui kalapüügiks, on toetuse määramisest tulenevad kaebaja kohustused täidetud. Toetuse saajale tingimuse seadmine, et võõrandamislepinguga tuleb tagada kõigi toetuse saajale kehtestatud nõuete täitmine uue omaniku poolt, ei ole kooskõlas EL Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2792/1999 ning sellise tingimuse seadmisega Määruses nr 83 on määruse andja väljunud programmitäiendis antud volituse raamest. Lähtudes siseriiklikus lepinguõiguses sätestatust ei ole eelnimetatud tingimust võimalik täita. Nii eraõiguslik leping kui ka haldusleping on pooltele täitmiseks kohustuslik. OÜ Nautex Hiiumaa ei ole OÜ Gotta ja Eesti Mereakadeemia vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingu pooleks ning kaebajal puudusid seaduslikud võimalused mõjutada lepingu osapoolte käitumist. Seetõttu ei ole õiguspärane ka PRIA poolt OÜ-le Nautex kalalaeva „Riina“ sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks 19.02.2009 tehtud ettekirjutus. Nõuda kaebajalt õigusvastase ettekirjutuse täitmist on alusetu. 4 Kinnituskirjaga kaebajale pandud kohustuse, mida ei ole õiguslikult võimalik täita, ning õigusvastase ettekirjutuse mittetäitmine ei saa olla OÜ-lt Nautex Hiiumaa toetuse tagasinõudmise õiguspäraseks aluseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
3. märtsi 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt saab Euroopa Nõukogu määruse nr 2792/1999 EÜ art 7 lg 3 p 5 vaadelda üheselt kui toetuse saamise tingimust. Vaidlustatud haldusaktis on tõesti viide STS § 26 lg 1 p-le 3, kuid seal on ka viide sättele, et toetust võib tagasi nõuda, kui ettekirjutus on tähtajaks jäänud täitmata. STS § 25 lg 2 p 5 alusel on õigus teha ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise kõrvaldamiseks. EL õigus lubab laevade püügitegevuse alalist lõpetamist (püügivõimsuse vähendamine) ka siis, kui toimub laeva pidev kasutamine muul eesmärgil. Kuna EL õiguses on nõutav laeva pidev kasutamine muul otstarbel, siis on antud nõuet rikutud ning see tõi kaasa toetuse tagasinõudmise. Antud rikkumine vastab STS § 25 lg 2 p 5 mõttele toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise kohta. Halduskohus on toetuse kasutamise mõistet STS kontekstis kitsendanud ning vaadanud toetust kui makstud rahasummat ja selle kasutamist. Seaduse mõtteks ei ole järelvalve teostamine rahasumma kasutamise üle, vaid eelkõige toetuse saamiseks ettenähtud tingimuste täitmise üle. Selle tõestuseks on ka asjaolu, et vastavalt

§ 17

lg-le 3 peab toetuse saaja tagastama PRIA-le kinnituskirja, kus ta võtab teatud kohustused sealhulgas kohustuse sihtotstarvet muutnud laeva mittesihipärasel kasutamisel saadud raha tagasi maksma. Toetuse saaja õigusi ning kohustusi kinnitava kinnituskirja allkirjastamise ja tagastamisega PRIA-le võttis OÜ Nautex Hiiumaa kohustuse täita toetuse saamiseks esitatud nõudeid, sealhulgas võõrandama toetuse objekti sihtotstarbe lõpliku muutmise korral kalalaeva, tagades võõrandamislepinguga, et uus omanik täidab kõiki toetuse saajale kehtestatud nõudeid. Vastav kinnituskiri on riigile garantiiks, et saaks täidetud antud toetuse eesmärk ehk püügivõimsuse vähendamine. Kui laev ei ole utiliseeritud ja samas ka ei ole pidevalt kasutuses muul eesmärgil, siis puudub ju garantii, et seda laeva ei kasutataks jätkuvalt kalapüügiks. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et toetuse saaja ei vastuta asjaolu eest, et OÜ Gotta ja Eesti Mereakadeemia vahelise lepingu täitmisega on tekkinud probleemid.

§ 17

lg 3 kohase kinnituskirjaga võtab toetuse saaja omale teatud kohustused ning ta peab tagama sihtotstarvet muutnud laeva sihipärase kasutamise. Halduskohtu väide, et see tingimus on vastuolus Euroopa Nõukogu määruse nr 2792/1999 EÜ sätetega, on põhjendamata. Kui Euroopa Nõukogu määruse nr 2792/1999 EÜ art 7 lg 3 p c sätestab, et laevade püügitegevuse võib alaliselt lõpetada siis, kui toimub laeva pidev kasutamine muul eesmärgil, siis tuleb ka vastava tingimuse täitmist kontrollida. Kuidas see siseriiklikult lahendatakse, ei kuulu enam EL-i reguleerimisalasse. Lisaks eeltoodule on OÜ-1 Nautex võimalik alati esitada kahjunõue kolmandale isikule, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu on talle tekitatud nõue toetuse tagasimaksmiseks.

1. OÜ Nautex Hiiumaa vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on PRIA apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohad ebaõiged ning nõustuda saab halduskohtu põhjendustega. Mistahes toetuse andmine ettevõtjatele peab toimuma ranges kooskõlas EL õigusaktidega. OÜ-le Nautex Hiiumaa makstud struktuuritoetus on riigiabi ja selle andmisel tohtis lähtuda üksnes EL riigiabi lubanud määruse eesmärkidest. Liikmesriigil PRIA kaudu ei olnud õigust seada täiendavaid tingimusi või vabastada riigiabi saaja kohustustest. PRIA argument, et laev võidakse uuesti kanda kalalaevade registrisse, saada kalapüügi loa ja et seda hakatakse kasutama kala püüdmiseks, ei ole tõsiseltvõetav. Vastavalt 5 kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 134 lg 8 p-le 9 peab kutselise kalapüügi loa taotlemiseks omama kalalaevatunnistust. Kalalaevatunnistuse saamiseks peab laeva kandma kalalaevade riiklikusse registrisse, mis eeldab vaba kalapüügivõimsuse olemasolu. Alates 01.01.2004 merekalalaevade segmentidesse uute laevade lisamine võimalik ei ole. Samuti tagavad määruse nr 2792/1999/EÜ art 7 lg 4 kohaselt liikmesriigid, et kõigi tegevuse lõpetanud laevade püügilitsentsid tühistatakse ning laevade tegevuse lõpetamisest teatatakse ühenduse kalalaevade registrile. Nõustuda ei saa PRIA väitega, et OÜ Nautex Hiiumaa kannab vastutust Gotta OÜ ja Eesti Mereakadeemia tegevuse ja tegevusetuse pärast. Halduskohus tuvastas, et vastavad lepingud koostati PRIA teadmisel ja viimase näpunäidete järgi. PRIA selle faktilise asjaolu tuvastamist ei vaidlusta. Seega oli PRIA täielikult teadlik sellest, et pärast laeva võõrandamist puuduvad OÜ-l Nautex Hiiumaa konkreetsed võimalused laeva saatuse kontrollimiseks. PRIA oli selle olukorraga nõus ning praegused etteheited on alusetud ja pahatahtlikud. Leping OÜ-ga Gotta oli olemas ning toetuse taotlemise menetlemisel tegutsesid OÜ Nautex Hiiumaa ja OÜ Gotta heas usus. Pealegi on Eesti Mereakadeemia riigiasutus, seega heidab üks riigiasutus kaebajale ette, et teine riigiasutus ei tegutse meelepärasel viisil. Riik ei saa iseenda toimingutega põhjustada toetuse äravõtmist. Toetuse saamise tingimusena loobus OÜ Nautex Hiiumaa õigusest kasutada laeva kalalaevana ja samuti ajaloolisest püügiõigusest. Tegemist on varaliselt hinnatavate õigustega ning toetuse äravõtmisel pidi PRIA ühtlasi lahendama saadu tagastamise või hüvitamise korra. Ainuüksi nende küsimuste lahendamata jätmise tõttu on vaidlustatud haldusakt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 69 lg-ga 2 vastuolus ning kehtetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
3. märtsi 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist. Antud haldusasjas on vajalik anda vastus küsimusele, kas vastustajal oli õigus tagasi nõuda kaebajale makstud toetust. Määrus nr 83 § 5 järgi on selle alusel makstava toetuse üldiseks eesmärgiks tagada tasakaal kalalaevastiku püügivõimsuse ja kasutatavate kalavarude vahel ning spetsiifiliseks eesmärgiks vähendada kalalaevastiku püügivõimsust.

aluseks on EL Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999. Määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikkel 1 alusel on määruse eesmärgiks kalavarude pikaajaline kaitse ja säästlik kasutamine. Artikkel 7 p 3 c kohaselt võib laeva püügitegevuse alaliselt lõpetada laeva pideva kasutamisega muul kui kalapüügi eesmärgil. Artikkel 7 p 4 järgi nende laevade püügimahtu, mille püügitegevus lõpetatakse lõplikult lõigete 2 ja 3 kohaselt, ei tohi mingil juhul asendada. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et kõigi tegevuse lõpetanud laevade püügilitsentsid tühistatakse ning laevade tegevuse lõpetamisest teatatakse ühenduse kalalaevade registrile. Seega on viidatud määruse alusel liikmesriigil võimalus tagada laeva kasutamine muul kui kalapüügi eesmärgil sellega, et puudub püügimaht, tema püügilitsents on tühistatud ning laeva tegevuse lõpetamisest on teavitatud ühenduse kalalaevade registrit.

§ 4

lg 2 kohaselt on sihtotstarbe lõplik muutmine määruse tähenduses kalalaeva kasutusele võtmine mittetulutooval eesmärgil ja muuks tegevuseks kui kalapüük, nagu näiteks kalalaeva kasutamine õppe, teadusuuringute, ajaloo säilitamise, järelevalve või muul eesmärgil. Sama määruse § 8 lg 6 alusel peab toetuse saaja kalalaeva, mille sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ta toetust taotles, võõrandama tasuta.

§ 10

lg 1 p 4 6 sätestab, et toetuse taotlemiseks esitatakse Ametile kalalaeva sihtotstarbe muutmise korral kirjalik kinnitus isikult, kelle omandisse kalalaev pärast sihtotstarbe muutmist jääb, selle kohta, et ta kasutab laeva vaid mittetulutooval eesmärgil ja muuks otstarbeks kui kalapüük ning ta on teadlik kõigist toetuse saajale kehtestatud nõuetest ning täidab neid. Lisaks peab kirjalikus kinnituses olema eraldi välja toodud, millisel muul otstarbel kalalaeva kasutama hakatakse. 24.10.2006 sõlmitud laeva tasuta üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu alusel on OÜ Nautex Hiiumaa kalalaeva „Riina“ üle andnud OÜ-le Gotta. Seega oli OÜ Gotta sellest momendist alates kalalaeva uus omanik. Seega oleks vastustajal olnud õigus nõuda

§ 10lg 1 p-s 4 ettenähtud kinnituskirja OÜ-lt Gotta.

Sellist kinnituskirja haldusasja materjalides ei ole ja vastustaja ei ole väitnud ka vastupidist.

§ 16

lg 8 p 3 alusel võib Ameti peadirektor taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada kui toetuse saaja ei täida toetuse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal puudus alus väljamakstud toetust kaebajalt tagasi nõuda. Antud juhul on toetuse tagasinõudmise aluseks asjaolu, et kalalaeva „Riina“ ei kasutata aktiivselt praktikabaasina. Eesti Mereakadeemia ja OÜ Gotta vahel 02.05.2005 sõlmitud ühise tegutsemise lepingu EMA nr 02/05 alusel teevad pooled koostööd õppe- ning teadus- ja arendustegevuse alal hüdrograafia-, kartograafia- ja navigatsioonimärgistuste projekteerimise valdkonnas eesmärgiga valmistada ette EL turul konkurentsivõimelisi hüdrograafe. Eesti Mereakadeemia on 26.08.2008 kirjas nr 6-12/458-1 kinnitanud, et kasutab laeva „Riina“ õppe-eesmärgil ning laeva kasutamine õppe-eesmärkidel on ette nähtud Teadus- ja Arenduskeskuse töö raames. PRIA 13.11.2007 koostatud kontrollaktis nr RA05492 on leitud, et laeva hetkel ei kasutata aktiivselt praktikabaasina, kuna puudub klientide poolt kuludele rahaline kate seoses transiidimahtude vähenemisega. Seega ka vastustaja ei ole leidnud, et laeva ei kasutata üldse õppe-eesmärgil, vaid on nentinud üksnes seda, et tegemist ei ole aktiivse kasutamisega kontrolli teostamise seisuga. Seega on ebaõige vastustaja väide, et laeva ei kasutata nendel tingimustel, mis olid kirjas toetuse saamise taotluses. Antud juhul ei ole võimalik väita ka seda, et saadud toetust ei kasutata ettenähtud tingimustel. Toetuse eesmärgiks oli kompenseerida toetuse taotlejale osaliselt tema kahju, mis on seotud sellega, et taotleja ei kasuta oma laeva enam kalapüüdmiseks, mis toob kaasa tema sissetulekute vähenemise. Selle toetuse puhul ei ole oluline, milliseks otstarbeks taotleja saadud toetust kasutab. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude summas 5400 krooni väljamõistmist vastustajalt ning see taotlus kuulub rahuldamisele. Einar Vene Maili Lokk 7 Agu Timmi