) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 kohaselt osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. OÜ SH seaduslik esindaja esitas 16.07.2010 avalduse OÜ SH pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 78 232.54 krooni väärtuses, kohustusi on võlgnikul 101 108.19 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku majandustegevus on mitmel aastal olnud kahjumlik: 2007. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 29 940 krooni; 2009. a majandustegevuse tulemuseks on olnud kahjum 99 086 krooni ja 2010. a seisuga 26.08.2010 majandustegevuse tulemuseks on olnud kahjum 168 385 krooni. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 19 727 krooni ja seisuga 26.08.2010 oli võlgniku omakapital – 22 875 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku majandustegevus viimastel aastatel on olnud kahjumlik ja võlgniku omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele, siis on võlgnik
Ajutise pankrotihaldur aruande kohaselt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada üldist majanduslangust ja kinnisvaraturu jahenemist, võlgniku äriplaani ebaõnnestumist, mis oli seotud S pst 31 uue korterelamu haldamisega, emafirma OÜ S G pankroti väljakuulutamisega ja hallatava hoone haldamise üleminekuga elanike poolt loodud korteriühistule novembris 2009. a. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendustest ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu hulgas äriplaani ebaõnnestumine. Nimetatud asjaolu viitab, et võlgniku juhatuse liige võib olla rikkunud oma põhiliste kohustuste hulka kuuluvat planeerimiskohustust.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, 3 2-10-34482 et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Kuna kohtul ei ole andmete puudumisel võimalik täita
lg 2 sätestatud kohustust ja hinnata, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteotunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud, kas esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalused ja vajadusel esitama vastavad nõuded. Martin K on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ SH pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.