← Eesti

3-09-2342/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2342 Haldusasi Illart Kivisalu kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  2. septembri
  3. a maksuotsuse nr 9-1/2816 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Illart Kivisalu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  6. september 2010 Kaebaja Illart Kivisalu Menetlusosalised Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindaja Revo Krause RESOLUTSIOON
  7. Jätta Illart Kivisalu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus muutmata.
  10. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o.
  11. oktoobrini
  12. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  14. septembri
  15. a maksuotsusega nr 9-1/2816 määrati Illart Kivisalule
  16. a maksustamisperioodi eest tulumaksu 5670 krooni ja nõuti I. Kivisalult tagasi maksuhalduri poolt
  17. juunil 2009 tagastatud tulumaks summas 5670 krooni. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt ei olnud Illart Kivisalul õigust maksuhaldurile esitatud residendist füüsilise isiku
  18. a tuludeklaratsioonis maksustatavast summast maha arvata maksuvaba tulu ühe alla 17-aasta vanuse lapse kohta, sest tema poolt deklareeritud lapse eest on õigus täiendava maksuvaba tulu mahaarvamiseks lapse emal E.I. 3-09-2342
  19. I. Kivisalu esitas halduskohtule kaebuse, milles palus maksuotsus nr 9-1/2816 tühistada. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud maksuotsus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 12, sest kohtleb erinevalt lapse ema ja isa. I. Kivisalu on Marvin Kivisalu isa ning osaleb tema kasvatamises võrdselt emaga. Seetõttu on I. Kivisalul õigus teda märkida oma tuludeklaratsioonis ja saada võrdselt lapse emaga tulumaksusoodustust. Maksumenetlus viidi läbi erapoolikult, sest maksuotsuse tegemisel arvestati ainult lapse ema seletustega, I. Kivisalult seletusi ei küsitud ja tema seisukohtadega ei arvestatud. HALDUSKOHTU LAHEND
  20. Tartu Halduskohus jättis
  21. septembri
  22. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaevatav maksuotsus õiguspärane ja tulumaks on määratud põhjendatult. TuMS § 231 lg 3 kohaselt käsitatakse last ülalpidava isikuna sama sätte lõike 1 tähenduses isikut, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) §-s 5 sätestatud lapsetoetust. Kuna tulumaksuseaduse (TuMS) § 231 lg 1 kohaselt saab mahaarvamisi teha üks lapsevanem, on maksuhaldur lähtunud Pensioniameti andmetest, mille kohaselt on lapsetoetuse saajaks M. K ema E.I. . Kuigi I. Kivisalu on väitnud, et on varasemalt olnud lapsetoetuse saajaks, ei oma see antud juhul tähtsust, sest lähtutud on
  23. a andmetest. Asjaolu, et tulumaksusoodustus on arvatud lapse ema kasuks, ei saa rikkuda I. Kivisalu õigusi, kuna ühise lapse puhul saab maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu üks lapsevanem. I. Kivisalu suhtes ei ole rikutud põhiseadusest tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti ei ole tema suhtes esinenud diskrimineerimist. Kuigi mõlemal lapsevanemal on võrdsed õigused ja kohustused lapse suhtes, ei tähenda see seda, et maksuhaldur peaks jagama maksusoodustuse mõlema vanema vahel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  24. I. Kivisalu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  25. septembri
  26. a maksuotsus nr 9-1/
  27. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud maksuotsus ja selle aluseks olevad seadusesätted vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Põhiõiguslikku riivet on tunnistanud ka õiguskantsler. I. Kivisalu on oma last kasvatanud, teda toetanud ja temaga suhelnud võrdselt lapse emaga ning tal peab olema õigus tulumaksuseaduses ettenähtud maksusoodustusele. I. Kivisalule on varasemalt üksikvanema toetust makstud ning sellest loobumine ei saa olla maksusoodustuse kaotamise põhjuseks.
  28. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohus õigesti leidnud, et maksuhaldur on toiminud õiguspäraselt. Vaidlusalune maksuotsus ei ole vastuolus põhiseadusega. Õigus maksusoodustusele ei tulene antud juhul põhiseadusest, vaid tulumaksuseadusest. Seadusandja on maksusoodustust kehtestades ette näinud, et vaidluse korral käsitletakse last ülalpidava isikuna isikut, kellele makstakse RPTS §-s 5 sätestatud lapsetoetust. I. Kivisalu ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et ta on määratud lapsetoetuse saajaks. Pensioniameti poolt edastatud andmete alusel on lapsetoetuse saajaks E.I. . RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2 3-09-2342
  29. Ringkonnakohus leiab, et I. Kivisalu apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
  30. Vaidlus asjas käib selle üle, kas kaebajal on õigus
  31. aasta maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu TuMS § 231 lg 1 alusel.
  32. TuMS § 231 lg 1 sätestas, et lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik, kes peab üleval kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et vaidluse korral käsitatakse last ülalpidava isikuna käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses isikut, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse §-s 5 sätestatud lapsetoetust. Seega on seadusandja kehtestanud TuMS § 231 lg-s 1 selgesõnalise reegli, et täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigust saab kasutada üksnes üks lapsevanematest ning ette näinud ka kriteeriumi, millest lähtudes määratletakse maksuvabastuse kasutamiseks õigustatud isik juhul, kui lapsevanemad ei suuda ise määratleda, kes mahaarvamise õigust kasutab.
  33. Vaidlustatud maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et I. Kivisalul ei ole
  34. a maksustamisperioodi tulust täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigust, kuna sama lapse kohta on täiendav maksuvaba tulu deklareeritud teise maksukohustuslase, lapse ema E.I. e poolt, kes on ka riiklike peretoetuste seaduse alusel makstava lapsetoetuse saaja. I. Kivisalu ei ole esitanud omapoolselt mingisuguseid tõendeid, mis lükkaksid ümber selle, et lapsetoetuse saajaks
  35. aastal oli E.I. . Ta on esitanud küll väite, et talle kui lapse isale oli määratud mingisugune toetus Ülenurme Vallavalitsuse poolt, kuid jätnud tähelepanuta, et lapsetoetuse määramise otsustab RPTS § 22 lg-st 1 tulenevalt Pensioniamet. Maksuhalduri kinnitusel puuduvad igasugused andmed, et Pensioniamet oleks määranud lapsetoetust I. Kivisalule. Pensioniameti poolt edastatud andmete kohaselt on lapsetoetuse saajaks E.I. , kes seda ka ise kinnitab (tl 27, 30). Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et TuMS § 231 lg-st 3 tulenevalt on õigus täiendava maksuvaba tulu mahaarvamiseks E.I. el, mitte I. Kivisalul. Maksuotsusest nähtuvalt toimus ka I. Kivisalu ärakuulamine ning talle oli antud võimalus omapoolsete tõendite esitamiseks. Järelikult on vaidlustatud maksuotsus TuMS § 231 lg-ga 3 kooskõlas ning järgitud oli ka menetlusreegleid.
  36. I. Kivisalu seisukohtadest on võimalik järeldada, et ta seab kahtluse alla ka kohaldatava regulatsiooni põhiseaduspärasuse, nähes selles PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Põhiseaduse §-st 152 ja HKMS § 25 lg-st 9 tulenevalt on halduskohtul kohustus kontrollida asjassepuutuva regulatsiooni põhiseaduspärasust ja jätta see põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus järgnevalt, kas asjakohane regulatsiooni on põhiseadusepärane.
  37. Asjassepuutuvaks regulatsiooniks on käesoleval juhul ringkonnakohtu arvates TuMS § 231 lg 3, sest just sellest sättest tuleneb kriteerium (lapsetoetuse saamine), millest tulenevalt käesoleva haldusasja faktiliste asjaolude tõttu I. Kivisalul täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigus puudub. Sellest sättest sõltub, kas regulatsiooni põhiseadusvastasuse korral peaks kohus tegema teistsuguse otsuse. 3 3-09-2342
  38. Riivatava põhiõigusena on I. Kivisalu esitlenud PS § 12 lg-s 1 sätestatud põhiõigust võrdsele kohtlemisele. Võrreldavaks grupiks on ringkonnakohtu arvates ühelt poolt lapsevanemad, kellele on määratud riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetus ja kellel on seega õigus täiendava maksuvaba tulu mahaarvamiseks ning teiselt poolt need lapsevanemad, kellele lapsetoetust määratud ei ole ja kellel TuMS § 231 lg-st 3 tulenevalt sellist õigust järelikult ei ole. Ringkonnakohus möönab, et võrdse kohtlemise põhimõtte riive esineb, kuna kaht võrreldavat gruppi – lapsevanemaid - koheldakse ebavõrdselt.
  39. Formaalselt on tegemist põhiseaduspärase riivega, sest vaidlusalune regulatsioon on kehtestatud kohase õigusaktiga ja kohases menetluses. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas sellisel vaadeldaval piirangul on mõistlik põhjus ning kas ebavõrdne kohtlemine on mõõdukas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  40. septembri
  41. a otsus haldusasjas nr 3-4-1-8-08, p 32). Ringkonnakohtu arvates tuleb sellise piirangu põhjuseks pidada maksude efektiivset ja mitte ebaproportsionaalselt kulukat administreerimise eesmärki. On ilmne, et kummagi lapsevanema poolt lapse kasvatamisele tehtud kulutuste osakaalu on maksuhalduril väga keeruline, kui mitte võimatu täpselt hinnata. Kummagi vanema kulutuste osakaalu hindamine igal juhtumil, kui vanemad ei suuda kokku leppida selles, kumb kasutab täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigust, tähendaks maksuhaldurile väga ressursi- ja ajamahukat tööd ning võiks viia kokkuvõttes maksude üldise administreerimise efektiivsuse ning seega ka maksulaekumise halvenemiseni. Ringkonnakohus on seisukohal, et selline põhjus on iseenesest igati kaalukas ning riive alusena põhjendatud. Maksude administreerimise efektiivsus ning madal kulukus ja tõhus maksulaekumine on ilmselgelt avalikes huvides.
  42. Sellise eesmärgi saavutamiseks on valitud kriteerium lapsevanemate eristamiseks mõistlik ning asjakohane. See aitab kaasa maksude efektiivse ja madala kulukusega administreerimise eesmärgi saavutamisele. Lapsetoetus määratakse Pensioniameti otsusega. Info lapsetoetuse määramise kohta on maksuhaldurile hõlpsasti kättesaadav ning maksuvabastuse õigust omava isiku tuvastamine seega lihtne. Samuti saab seda piirangut pidada asjakohaseks põhjusel, et see võimaldab maksuvaba tulu mahaarvamise õigust kasutada isikul, kes enamikel juhtudel panustab lapse kasvatamisse eelduslikult kõige enam. RPTS § 19 lg 3 p-st 1 tuleneb, et peretoetuse (RPTS § 3 lg 1 p 1 järgi on peretoetuseks ka lapsetoetus) suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab lahus elava vanema, võõrasvanema või kasuvanema juures. Järelikult määratakse peretoetus vanemale, kelle juures laps reaalselt elab ning kes seega teeb enamikel juhtudel lapse kasvatamisele kulutusi igapäevaselt. See omakorda moodustab kumulatiivselt enamikel juhtudel tõenäoliselt suurema summa kui lapsest lahus elava lapsevanema poolt tehtud kulutused. Arvestamata ei saa jätta siin sedagi, et lapsevanem, kelle juures laps faktiliselt elab, panustab tõenäoliselt lapse kasvatamisse enim isiklikku aega. Alternatiivseid lahendusi, mis tooksid kaasa samasuguse lõpptulemuse, ringkonnakohus ei näe. Ilmselgelt ei saaks selliseks lahenduseks pidada seda, kui õigus täiendava maksuvaba tulu mahaarvamiseks antaks mõlemale lapsevanemale, sest siis on võimalik seda soodustust nautida ka sellisel isikul, kes lapse kasvatamisele üldse kulutusi teinud ei ole ning selle võrra vähem saab oma maksuvaba tulu suurendada isik, kes teeb kulutusi lapse kasvatamisele täiel määral. 4 3-09-2342
  43. Ringkonnakohtu arvates on käesoleval juhul ebavõrdne kohtlemine ka mõõdukas, sest ebavõrdse kohtlemise eesmärk on kaalukam kui sellega tekitatava olukorra raskus. Nagu eelnevalt mainitud, saab soodustuse täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õiguse näol see isik, kes reaalselt last kasvatab, st üldjuhul see isik, kes lapse kasvatamisse panustab nii ajaliselt kui rahaliselt eelduslikult rohkem kui lapsest lahus elav isik. Juhul, kui isikud leiavad, et lapsest lahus elav vanem panustab lapse kasvatamisse rohkem, on võimalik neil kokku leppida, et vaidlusalust maksusoodustust kasutab lapsest lahus elav vanem ning last kasvatav vanem loobub sellest õigusest. Võimalik on omavaheliste kokkulepete teel ka rahaline tasaarvestus. Ka kokkuleppele mittejõudmise korral on riive rahaline väärtus kehtiva tulumaksuvabastuse ja tulumaksumäära juures 5670 krooni, mis ringkonnakohtu hinnangul ei kaalu kuidagi üles seda kulu, mis tekiks riigil sellisel juhul, kui vaidlusalusega sarnastes küsimustes peaks maksuhaldur hakkama igakordselt välja selgitama kummagi vanema panust lapse kasvatamisse, et siis selle järgi määrata täiendava maksuvaba tulu proportsionaalne osa kummalgi vanemal.
  44. Eelneva põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et TuMS § 231 lg-st 3 tuleneval riivel on mõistlik ja asjakohane põhjus ning see riive on ka mõõdukas. Tegemist ei ole seega põhiseadusevastase regulatsiooniga ning selle kohaldamata jätmiseks puudub alus.
  45. Kuna vastustaja on õigesti kohaldanud TuMS § 231 lg-t 3 ja maksuotsus on seega õiguspärane ning põhineb põhiseaduspärasel regulatsioonil, jääb I. Kivisalu apellatsioonkaebus rahuldamata. I. Kivisalu poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Agu Timmi Maili Lokk 5 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.