KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2723 Haldusasi Anti Mölteri kaebus Tartu Vallavalitsuse 14. oktoobri 2009. a korraldusega nr 357 välja antud projekteerimistingimuste osaliseks tühistamiseks ja Tartu Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Anti Mölteri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 15. september 2010 Menetlusosalised Kaebaja Anti Mölter, esindaja v. adv Raul Talts Vastustaja Tartu Vallavalitsus, esindaja Eve Kallas RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Anti Mölteri apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata Tartu Vallavalitsuse 14. oktoobri 2009. a korraldusega nr 357 välja antud prjekteerimistingimuste tühistamiseks osas, millega määrati hoonestusala asukoht, hoonete suurim ehitusalune kogupindala ning ühe hoone suurim lubatud ehitusalune pindala. Teha uus otsus, millega kaebus selles osas rahuldada ja projekteerimistingimused selles osas tühistada ning kohustada Tartu Vallavalitsust neis küsimustes projekteerimistingimuste taotlus uuesti lahendama. 3. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 4. Mõista vastustajalt apellandi kasuks välja menetluskulu summas 10 789 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 4. novembrini 2010. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Anti Mölter esitas 7. augustil 2009 Tartu Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste saamiseks Tartu vallas, XXX külas asuvale XXX kinnistule. 3-09-2723 2. Tartu Vallavalitsuse 14. oktoobri 2009. a korraldusega nr 357 väljastati A. Mölterile projekteerimistingimused nr PT-24-2009. Projekteerimistingimuste väljastamisel jättis vallavalitsus A. Mölteri taotluse osaliselt rahuldamata, vähendades projekteerimistingimuste p-des 4.2 ja 4.3 A. Mölteri poolt taotletud hoonete suurimat ehitusalust pinda ning ühe hoone suurimat ehitusalust pinda ning muutes p-s 4.1 hoonestusala ja sätestas p-s 4.13 katuse kaldeks põhimahul 30-45°. 3. A. Mölter esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vallavalitsuse 14. oktoobri 2009. a korraldusega nr 357 välja antud projekteerimistingimuste nr PT-24-2009 p-de 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.13 tühistamiseks ning Tartu Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks A. Mölteri 7. augusti 2009. a projekteerimistingimuste väljastamise taotluse tühistatud osas uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on korraldus nr 357 A. Mölteri taotluse rahuldamata jätmise osas puudulikult motiveeritud ja A. Mölterile ei antud võimalust enne haldusakti andmist arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kuigi A. Mölteri taotlus jäeti rahuldamata nelja tingimuse osas, on põhjendused esitatud ainult hoonestusala osas. Samas on hoonestusala kohta esitatud põhjendused puudulikud ja osaliselt asjakohatud. 4. Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti üle on piiratud. Kohus hindab haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud väärtusi. Käesoleval juhul on haldusorgan tehtud otsust hoolikalt kaalunud ning need kaalutlused tuginevad õigusnormidele, on veenvad, loogilised ja seetõttu ka õiguspärased. Vaidlustatud projekteerimistingimused on Tartu valla üldplaneeringuga ja maakonna teemaplaneeringuga kooskõlas ja kohalik omavalitsus on oma kaalutlusõigust teostades kehtestanud projekteerimistingimused eelnimetatud haldusaktidest lähtudes õigesti.
- b)XXX kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisel on arvestatud maakonna teemaplaneeringuga ja kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga ning neile on vaidlustatud korralduse motivatsioonis viidatud. Kuna valla üldplaneering näeb ette, et hoonete ehitamisel peab säilitama ajaloolise asustusstruktuuri ja maastikulise paigutuse, siis leidis vallavalitsus õigesti, et XXX kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb moodustada kompaktne õueala. Võrreldes kahe naaberkinnistu õueala suurust, on põhjendatud naaberkinnistutega ühesuuruse õueala määramine XXX kinnistule. Asjaolu, et XXX kinnistu puhul on tegemist suure maaüksusega, ei anna õigust ehitada sellele maale hooneid vaba tahte järgi, vaid ikkagi kehtivatest planeeringutest ja seadustest lähtuvalt. Sellised kitsendused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32. Vallavalitsus lähtus hoonestusala suuruse määramisel õigesti maakonna teemaplaneeringust, mille kohaselt väärtusliku maastikuga alal hajaasustuses tuleb eelistada hoonestamist endistel taluõuede aladel ja projekteerimistingimustes sätestada nõuded ehitise maastikuga sobimiseks.
- c)Tartu valla üldplaneering välistab üldse XXX kinnistule hoonete rajamise, kuna XXX maaüksuse näol on tegu maatulundusmaaga. Samuti ei ole seal ajaloolist talukohta, aga vallavalitsusel on välja kujunenud tava lubada ehitada maatulundusmaale selle paremaks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ühe elamu ja abihoone. Antud juhul kohtles vastustaja XXX kinnistu omanikku võrdselt teistega nende piirangute osas, mida näevad ette Tartu valla üldplaneering ja maakonna teemaplaneering väärtuslike maastike osas.
- d)Asjakohane ei ole A. Mölteri väide, et ta taotles katusekallet 10°, kuna sellist taotlust ei nähtu ei projekteerimistingimuste taotlusest, eskiisist ega ka selgitustest. Kuna XXX kinnistu asub väärtusliku maastikuga alal, kus asuvad ühesuguse katusekujuga majad, siis väljastas 2 3-09-2723 vastustaja projekteerimistingimused katusekaldega 30-45° õigesti ja see on naaberkinnistul asuvate hoonetega kooskõlas. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. A. Mölteri apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et Tartu Vallavalitsus on esitanud korralduses nr 357 põhjendusi üksnes nn kompaktse õueala määramise osas. Sedagi on tehtud olulisi asjaolusid arvesse võtmata. Muid vaidlustatud nõudeid ei ole vallavalitsus põhjendanud, olgugi, et A. Mölter nende kohaldamist oma taotluses ei soovinud.
- b)Halduskohtu otsuses on täielikult jäetud käsitlemata asjaolu, et A. Mölterile ei tagatud ärakuulamisõigust. Projekteerimistingimuste p-de 4.2, 4.3 ja 4.13 osas on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-te 1 ja 2 rikkumisega, sest nende osas ei ole vallavalitsus andnud A. Mölterile võimalust arvamust avaldada.
- c)Halduskohus on vääralt leidnud, et kompaktse hoonestusala määramine on korralduses nr 357 motiveeritud ja projekteerimistingimuste punkt 4.1. õiguspärane. Vallavalitsus ei ole kaalunud ja arvestanud A. Mölteri kui eraomaniku huviga hoonete paigutuse ja vahemaade osas. Halduskohtu otsuses märgitud Tartu valla üldplaneeringus ja Tartu maakonna teemaplaneeringus ei sisaldu konkreetseid mõõtusid. Arusaamatu on, milliste tõendite alusel on halduskohuskohus jõudnud järeldusele, et 100x100m õueala on suurim, mida vallavalitsusel on üldse võimalik kindlaks määrata, ja et XXX kinnistu naaberkinnistutel on kompaktne õueala moodustatud. Halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et nn kompaktse õueala moodustamisel tuleb arvestada ka naaberkinnistute suurust ning A. Mölteri väite, et nn kompaktne õueala on tegelikkuses moodustunud üksnes nendel kinnistutel, mis on väikesed ja mille sihtotstarbeks on elamumaa. Selliseid kinnistuid ei sa võrrelda XXX kinnistuga. XXX maaüksuse osas tuleb arvestada, et tegemist on suure maaüksusega, mis on ette nähtud põllumajanduslikuks otstarbeks ning sellest tulenevalt eeldab see teistsugust lahendust kui vallavalitsuse poolt analüüsitud nn standardlahendus – majad kokku ühte kobarasse. Mitte ükski Tartu valla üldplaneeringu punkt ei välista A. Mölteri poolt taotletud hoonestuse paigutust. Lisaks on projekteerimistingimuste lisaks nr 1 olev hoonestusala skeem arusaamatu. Sellel ei ole näidatud kogu kinnistut ja sellest tulenevalt on võimatu aru saada, millises kinnistu nurgas hoonestusala asub ja on põhjendamata, miks hoonestusala asub just selles nurgas. Vallavalitsuse alles kohtuistungil toodud kaalutulus, et maja tuleb rajada künkale, ei ole asjakohane.
- d)Halduskohus ei ole vähimalgi määral käsitlenud A. Mölteri projekteerimistingimuste p-de 4.2 ja 4.3 osas esitatud väiteid. Projekteerimistingimuste nimetatud punktide osas on korraldus nr 357 motiveerimata, tehtud on vaid viide Tartu valla üldplaneeringu p-le 3.4.1, mis on aga liiga abstraktne ja seetõttu oleks pidanud selle sisustamiseks välja tooma konkreetsed andmed teiste üldplaneeringuga hõlmatud kinnistute kohta kogu Tartu valla territooriumil. Lisaks on vallavalitsus meelevaldselt käsitlenud taotluses toodud ehitusaluse pinna juures olevat märget „ca“ ja vähendanud taotletud ehitusalust pinda oluliselt.
- e)Halduskohtu otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et väärtusliku maastikuga alal asuvate hoonete katusekalle on 30-45º. A. Mölterilt ei küsitud arvamust katusekalde osas. Projekteerimistingimuste taotluses ei olnud katusekallet välja toodud ja seetõttu ei osanud A. Mölter menetluse kestel välja tuua, et tema sooviks on just 10º katusekaldega elamu. Märgitud tingimuse osas ei sisaldu korralduses nr 357 mitte ühtegi põhjendust. Ka valla üldplaneering ei sätesta, millise kaldega viilkatus peab olema. 3 3-09-2723 6. Tartu Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)A. Mölteri huvid ei ole jäänud õueala moodustamisega kaalumata. A. Mölteri kinnistu puhul on tegu maatulundusmaaga ja sellise kinnistu ostmisel ei saanud A. Mölteril olla ootust, et sinna võiks ehitada. Vallavalitsus tuli A. Mölterile vastu ja kohtles teda võrdselt teiste kinnistuomanikega, lubades ehitada maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule, mis asub väärtusliku maastikuga alal, kuid ainult kooskõlas Tartu valla üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringuga.
- b)Hoonestusala suuruse määramisel lähtus vallavalitsus maakonna teemaplaneeringust, mille kohaselt tuleb väärtusliku maastikuga alal hajaasustuses eelistada hoonestamist endistel taluõuede aladel ja projekteerimistingimustes sätestada nõuded ehitise maastikuga sobimiseks. Seega tuleb kindlasti moodustada õueala. Kahel naaberkinnistul, mis on XXX kinnistult näha, on õueala ka moodustatud. Ei ole õige väita, et õueala on liiga väike. XXX kinnistul peakski tegelema maaharimisega ja õueala ongi selleks, et võimalikult palju maad jääks sihtotstarbelisse kasutusse. Kinnistu suurus ei oma õueala moodustamisel mingit tähtsust.
- c)Ebaõige on väide, et ükski Tartu valla üldplaneeringu punkt ei välista A. Mölteri poolt taotletud hoonestuse paigutust. Tartu valla üldplaneeringu punkt 3.4.1 näeb ette, et uute hoonete rajamisel ei rikutaks maastiku üldilmet. Vallavalitsus on korduvalt viidanud, et XXX kinnistu naaberkinnistutel on moodustatud kompaktne õueala ja kui XXX kinnistul rajataks hooned nii hajusalt, nagu taotletud, siis ei sobiks see kokku maastiku üldilmega. Vallavalitsus on arvestanud ka A. Mölteri sooviga kaitsta oma ja enda pere tervist. Ebaõige on väide, et XXX kinnistut läbib sõidutee. Selle tee osas on tegu ebaseadusliku rajatisega, mida tunnistab A. Mölter ka ise, taotledes PRIA-lt pindalatoetust heinamaale. Hoonestusala on määratud vastavate koordinaatidega. Kuna A. Mölteri näol on tegu kogenud ehitusettevõtjaga, siis pidi ta aru saama hoonestusala skeemist, mis on joonistatud katastrikaardile, märgistades vastavad koordinaadid katastriüksusel.
- d)Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud väide, et projekteerimistingimuste väljastamisel XXX kinnistu osas peab analüüsima tervet Tartu valda. Vastavalt üldplaneeringule tuleb analüüsida väärtusliku maastikuga alal olemasolevat asustusstruktuuri ja ajaloolist üldmuljet. Vallavalitsus lähtus XXX kinnistu naabritest. Nendele naabritele viitas vallavalitsus ka oma korralduses. Naabritest ja majade üldilmest ning paigutusest on A. Mölter teadlik, sest veendus selles enne kinnistu ostu-müügi lepingu sõlmimist. XXX kinnistu osas tehti hoonete pinna osas mööndusi, lähtudes XXX kinnistu suurusest ja kinnistu omaniku soovist.
- e)XXX kinnistu naaberkinnistutel asuvad majad on viilkatusega ja katusekaldega 30-45º. Vallavalitsus on lubanud ehitada maatulundusmaale ainult nendel tingimustel, mis on kooskõlas üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringuga. Katusekalle on kahel naaberkinnistul asuvate hoonetega kooskõlas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et A. Mölteri apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta osas, millega kehtestati kohustus rajada elamu, abihoone ja saun ühe kompaktse ehitiste grupina ja määrati kindlaks ehitiste katusekalle (osa I). Ülejäänud osas, st ehitiste asukoha määramise, hoonete suurima ehitusaluse pinna ja ühe hoone suurima lubatud ehitisealuse pinna osas tuleb kaebus rahuldada (osa II). Vastavalt tuleb ka menetluskulud kaebaja kasuks osaliselt välja mõista (osa III). I 4 3-09-2723 8. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et vallavalitsus on õiguspäraselt kehtestanud nõude hoonete ehitamiseks ühtse grupina 100x100 meetrisele alale ning põhjendatult keeldunud rahuldamast kaebaja taotlust hoonete ehitamiseks eraldi ühele joonele, üksteisest mitmekümne meetri kaugusele (tl 7 ja 27). 9. Sellise piirangu kehtestamiseks esineb õiguslik alus ning kehtestatud nõue on selle regulatsiooniga kooskõlas. Tartu maakonna teemaplaneeringu p-ga 3.2 nähakse ette, et kohaliku omavalitsuste väljastatavates projekteerimistingimustes tuleb sätestada nõuded ehitiste maastikulise sobivuse tagamiseks ja et maastike väärtust säilitavad ehitus- ja maakasutustingimused tuleb määrata üldplaneeringus. Tartu valla üldplaneeringu seletuskirja p-s 3.4.1 sätestati, et traditsioonilise külamiljöö ja väärtuslikel maastikel (sinna kuulub ka XXX väärtuslik põllumajanduslik maastik) ehitamise peamiseks põhimõtteks on ajaloolise asustusstruktuuri säilitamine ja taastamine ning ajalooliste ehitusjoonte, maastikulise paigutuse, külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavus ajaloolisele üldilmele. Uute hoonete rajamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga. Uued ehitised peavad olema nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga ja arvestama olemasolevate hoonete vormikõnet. Väärtuslikel maastikel tuleb säilitada olemasolev krundistruktuur, hoonestuse mastaap, -laad ja hoonete paiknemine jm iseloomulikud näitajad. Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub ala ilmet. 10. Eelnevast regulatsioonist tuleneb ringkonnakohtu arvates üheselt, et projekteerimistingimuste väljastamisel on vastustajal kohustus jälgida, et ehitamisel säiliks ajalooline asustus- ja krundistruktuur, maastikuline paigutus ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavus ajaloolisele üldilmele. Käesoleval juhul ongi vallavalitsus kinnitanud, et ajalooline ning senini järgitav hoonete paigutusmuster vaidlusaluses piirkonnas on just kompaktse õuealaga, kuhu on rajatud hooned. Kompaktse õueala ja hoonestusega asumist kaebaja kinnistu naabruses kinnitavad vastustaja poolt halduskohtule esitatud fotod (tl 22-23). Ka Maa-ameti kaardiserverist (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) nähtub, et kaebaja kinnistu lähiümbruses asuvatel kinnistutel on moodustatud just ühise, kompaktse õuealaga hoonete grupid. Maa-ameti kaardilt leiab kinnituse ka vallavalitsuse seisukohale, et lähiümbruses asuvate kinnistute õueala suuruseks on maksimaalselt 100x100 meetrit. Samas suuruses on võimaldatud ehitada ka kaebajal. 11. Õueala nõude ning selle suuruse osas ei ole võimalik tuvastada ka menetluslikke ega vormilisi rikkumisi vastustaja poolt. Vallavalitsus andis 31. augustil 2009 kaebajale võimaluse põhjendada oma projekteerimistingimuste taotluses soovitud hoonete paigutust, mida kaebaja ka tegi (tl 9-10). Vaidlustatud korralduses selgitas vallavalitsus, miks ja millistel õiguslikel alustel ta leidis, et kaebaja soovitud paigutusega hoonete rajamine ei ole võimalik ja miks tuleb hooned paigutada ühele, 100x100 meetri suurusele õuealale. Ehkki vaidlustatud korralduse põhjendustes ei ole selgesõnaliselt vastatud igale kaebaja põhjendusele, on korralduse motivatsioonist tuvastatav siiski, millistel põhjustel ja miks pidas vallavalitsus vajalikuks just sellist lahendust. Seetõttu ei saa vallavalitsusele ette heita ka kaalumisvigu. 12. Asjakohaseks ei saa pidada kaebaja väidet, et kuna kaebaja kinnistu on märgatavalt suurem kui naaberkinnistud, tuleb sinna võimaldada ka teistsugust hoonete paigutamise skeemi. Viidatud üldplaneeringu sätted ei tee erandit ajaloolise ja piirkonnale iseloomuliku hoonete paigutamise nõudest sõltuvalt sellest, kui suur on ehitusalune kinnistu. Niisuguseks erandi tegemiseks ei oleks ka mõistlikku põhjust. Ei ole alust arvata, et kinnistu suuruse tõttu peavad inimesed elama teistsugusel viisil või oludes võrreldes ümberkaudsete 5 3-09-2723 majapidamistega. Erinevat kohtlemist kaebaja ja teiste isikute vahel ei tingi ka asjaolu, et kaebaja kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa, mitte elamumaa. Maa-ameti kaardilt nähtuvalt on ümberkaudu ka selliseid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid, millel asuvad hooned paiknevad ikkagi kompaktselt üheskoos. 13. Nõustuda tuleb kaebajaga, et üldplaneering sätestab üksnes üldised ehituslikud tingimused, kuid samas seab see siiski konkreetsed raamid ehitustingimustele, millest ei ole võimalik täielikult väljuda. Ringkonnakohtu hinnangul tähendaks kaebaja soovitud hoonete paigutus üldplaneeringus sätestatud tingimuste täielikku kõrvalejätmist. Kaebajal ei ole võimalik üldplaneeringust enda suhtes erandi tegemist nõuda ka üksnes oma subjektiivsetest ehituslikest või elukorralduslikest eelistustest lähtudes. Samuti pole alust pidada üldplaneeringu nõudeid kõrgemalseisvate õigustloovate aktidega vastuolus olevaks. 14. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles osas, et vallavalitsuse korraldus hoonete kompaktsele 100x100 meetrise õuealale ehitamise nõudes on õiguspärane. 15. Samuti on kaebaja vaidlustanud projekteerimistingimustega hoonetele ettenähtud katusekalde (põhimahul 30-45 kraadi) määramise. Kaebaja põhiväide on, et ta esitas vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlemisel ka hoone joonised (tl 7p-8p), millest pidanuks nähtuma, et kaebaja soovib ehitada väiksema katusenurgaga maja ning seega ei tohtinuks vastustaja sellest taotlusest kõrvale kalduda. Vastustaja omakorda eitab seda, et vallale oleks need joonised esitatud. Oma seisukoha tõendamiseks viitab vastustaja sellele, et projekteerimistingimuste taotluse lisadena oli kaebaja nimetanud ära vaid asendiskeemi ning mitte hoonete jooniseid (tl 26). Kaebaja ei ole suutnud esitada tõendeid selle kohta, et ehitise joonised oleksid vallavalitsusele esitatud ning on piirdunud üksnes sellekohase väitega. Ka ringkonnakohus ei näe, arvestades vallavalitsuse poolt osundatut, võimalust selliste tõendite hankimiseks. Seetõttu loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vallavalitsusele esitatud taotlusest ei nähtunud kaebaja soovi katusekalde osas. Järelikult pole alust ka väita, et vald kaldus kaebaja esitatud andmetest kõrvale. Katusekalde määramisel pidi vallavalitsus üldplaneeringu seletuskirja p-st 3.14 tulenevalt (uued ehitised peavad olema nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga ja arvestama olemasolevate hoonete vormikõnet; väärtuslikel maastikel tuleb säilitada muuhulgas olemasolev hoonestuse mastaap, -laad jm iseloomulikud näitajad) arvesse võtma lähipiirkonna katuste kuju. Halduskohtule esitatud fotodelt (tl 22-23) nähtuvalt on vastustaja seda katusekalde määramisel arvesse võtnud, st määranud kaebaja hoonele samasuguse katusekuju. Kaebaja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid lähiümbruse teistsuguse iseloomuliku katusekuju kohta, vaid on piirdunud üksnes väidetega vastupidise kohta. 16. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et katusekalde küsimuses ei olnud vallavalitsusel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-dest 2-3 tulenevalt kaebaja ärakuulamise kohustust ega HMS § 56 lg-st 4 tulenevalt ka korralduse täiendava põhjendamise kohustust. Järelikult ei ole alust pidada projekteerimistingimusi selles küsimuses õigusvastaseks. 17. Kui kaebaja ei ole sellegipoolest nõus määratud katusekaldega, on tal võimalik taotleda selles küsimuses õiguspärase haldusakti muutmist vastavalt haldusmenetluse seadusele. 6 3-09-2723 II 18. Kaebaja on vaidlustanud ka projekteerimistingimustega määratud hoonestusala asukoha, hoonetele lubatud suurima ehitusaluse pinna (kokku 500 m2) ja ühe hoone suurima lubatud ehitisealuse pinnaga (250 m2) seonduvalt. 19. Riigikohus on rõhutanud, et projekteerimistingimustega üldisematest ehitustingimustest isiku kahjuks kõrvalekaldumisi peab haldusorgan motiveerima (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. mai 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-06, p 9). Vaidlustatud korraldusest ei nähtu põhjendusi, miks otsustati kõrvale kalduda A. Mölteri projekteerimistingimuste taotluse asendiplaanilt nähtunud soovist, et suurima ehitise alune pind oleks 350 m2 ja hoonetealune kogupind 650 m2 (200+350+100 m2, vt tl 7). Samuti ei nähtu põhjendusi ehitiste asukoha määramise osas, ehkki kaebaja taotluse asendiskeemilt nähtuvalt soovis ta vähemalt kahe hoone paigutamist hoopis teise asukohta. Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt üldisemate ehitustingimuste kitsendamisega isiku kahjuks tuleb projekteerimistingimustes põhjendada ka seda, kui isiku taotluses soovitud ehitustingimustest kaldutakse isiku kahjuks kõrvale. 20. Kuna isiku taotluse rahuldamine taotluses soovitust väiksemas ulatuses on topeltmõjuga haldusakt (osaliselt soodustav, osaliselt õigusi kitsendav), siis on tulenevalt HMS § 40 lg-st 1 oluline ka eelnev isiku ärakuulamine osas, milles tema õigusi kitsendatakse. Käesoleval juhul ei eita vallavalitsus, et hoonestusala asukoha, suurima hoone aluspinna ja hoonetealuse maa kogupinna küsimustes kaebajat eelnevalt ära ei kuulatud. Mingeid õigusnorme või asjaolusid, mis tinginuks hoonestusala paigutamise vältimatult sinna või mis takistasid kaebaja taotletud hoonetealuse pinna realiseerimist, ei ole kohtumenetluses veenvalt esitatud. Muuhulgas saab kaheldavaks pidada väidet, et ehitiste aluse maa kogupinna suuruse tingis asjaolu, et sellise suurusega olid lähinaabrite kinnistutel hoonestusalad. Maa-amet kaardilt nähtuvalt asub vaidlusalusele kinnistule suhteliselt lähedal näiteks Väike-XXX kinnistu, mille ehitiste aluseks maaks on märgitud 806 m2. Seega ei ole tõendatud, et neis küsimustes oli ainuvõimalik valla poolt valitud lahendus ning ei saa rääkida, et vallavalitsuse kaalutlusõigus oleks olnud vähenenud nullini. Järelikult oli neis küsimustes endiselt tegemist kaalutlusotsusega. Kaalutlusotsuse puhul mängib isiku ärakuulamine eriliselt tähtsat rolli. Kuna isikut ei kuulatud ära ning vaidlustatud korralduses ei ole märgitud ka kaalutlusi, on alust arvata, et vastustaja võib olla sooritanud hoonestusala asukoha, suurima ehitise aluse pinna ning ehitistealuse maa kogupinna määratlemisel kaalutlusvea. 21. Neil põhjustel tuleb kaebus selles osas rahuldada ja vaidlustatud projekteerimistingimused selles osas tühistada. III 22. Kaebus rahuldatakse ja projekteerimistingimused tühistatakse seega osas, millega määrati hoonestusala asukoht, määrati hoonete suurimaks lubatud ehitusealuseks pinnaks kokku 500 m2 ja ühe hoone suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks 250 m2. Kaebus jäetakse rahuldamata projekteerimistingimuste tühistamiseks osas, millega kohustati ehitama hooned 7 3-09-2723 kompaktse grupina 100x100 m2 suurusele alale, ning samuti osas, millega määrati kindlaks ehitiste katusekalle. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb seega lähtuda HKMS § 92 lg-st 2, millest tulenevalt peab kaebuse osalise rahuldamise korral jagama kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Halduskohtus taotles kaebaja menetluskulude (õigusabikulu ja riigilõiv) väljamõistmist vastustajalt summas 28 366 krooni. Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja samade kululiikide väljamõistmist summas 14 290 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolev vaidlus keerukas. Vaidluse all on eeskätt küsimus projekteerimistingimuste õiguslikust alusest ning üldiste haldusmenetluse menetlusnõuete ja haldusakti vorminõuete rikkumisest. Ka haldusasja materjalid ei ole mahukad. Halduskohtus toimus üks istung. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et põhjendatud õigusabikuludeks HKMS § 93 lg 5 alusel tuleb pidada poolt haldus- ja ringkonnakohtus taotletud õigusabikuludest, seega kokku 21 078 krooni, millele lisandub riigilõiv 500 krooni (kokku seega 21 578 krooni). Arvestades vaidlustatud projekteerimistingimuste tähendust ning nendega kehtestatud kitsenduste iseloomu võrreldes kaebaja poolt soovituga, ja samuti kaebaja sellekohaseid väiteid, leiab ringkonnakohus, et käesolevaga rahuldatakse kaebus ca 50% ulatuses. Seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 10 789 krooni. Agu Timmi Maili Lokk 8 Einar Vene