Obsah (4)

§ 38§ 41§ 39§ 43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2803 Haldusasi T

§ 38

lg-s 22 sätestatut ja justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ (edaspidi Kord) § 6 lg 2 p-i

1. Osundatud õigusaktide sätteid eirati kaebaja suhtes ka perioodil 03.06.2009-08.06.2009, millise aja kohta kaebaja töölt kõrvaldamiseks ei ole vastustaja mingit õigusakti koostanud. Seega on kaebaja olnud 03.06.2009-16.06.2009 sunnitult töölt kõrvaldatud ja selle aja eest on tal õigusvastaselt saamata töötasu. Kaebaja nõue kuulub selle perioodi osas tööõiguse regulatsiooni esemesse ja kaebajal on vastustaja vastu nõudeõigus seoses ebaseaduslikult töölt vabastamisega. Vastustaja ei vabane vastutusest ka tunnistaja E.S. ütluste alusel, millest nähtub, et vastustajal puudus alates 03.06.2009 tegelik vajadus kaebaja töö järele. Ka sel juhul oleks vastustaja pidanud kaebaja töölt vabastamise vormistama eelpool osundatud õigusaktides sätestatud korras. Kuna seda aga ei ole tehtud, on kaebaja töölt vabastamine/kõrvaldamine õigusvastane. Kaebajale tuleb seega vastustajalt välja mõista tasu sunnitult töölt puudutud aja eest perioodil 03.06.2009 - 16.06.2009, s. o 10 tööpäeva eest: 12,2 krooni x 8 h x 10 tööpäeva = 976 krooni. Muus osas tuleb kaebus jätta rahuldamata, kuna halduskohtule siduvas vaideotsuses on tuvastatud, et vastustaja käitus kaebaja suhtes õigusvastaselt ainult kuni 16.06.
2. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. T. Michelis esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
4. aprilli 2010 otsuse osas, millega jäeti esitatud kaebus rahuldamata ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus vaadelnud kõiki asjaolusid erapooletult ja on keeldunud andmast kaebajale riigiõigusabi, millega rikkus kaebaja õigusi. Juukselõikusaparaadi andis kaebajale vangla töötaja laoruumist. Seega oli vangla töötaja teadlik selle kasutamisest ja tunnistab ka ise oma viga. Kui Tartu Vangla direktor oleks käitunud õiguspäraselt, siis oleks kaebaja saanud edasi töötada ja kandnud karistuseks mõistetud 5 ööpäeva kartserit tingimisi ära samal ajal töötades ja selle eest tasu saades. Tartu Vangla pesumajas oli ja on alati tööd, kuigi vastustaja väidab vastupidist. Töögraafikutest on näha, et märtsist maini, juuni lõpus ja juulis pidid kinnipeetavad töötama isegi nädalavahetustel ja 5 inimest korraga. Väär on seisukoht, et kaebaja ei ole kasutanud võimalust uuesti tööle asuda. Kaebaja on avaldanud soovi tööd teha ja ta peaks olema tööhõivenimekirjas.
5. Apellatsioonkaebuse esitas ka Tartu Vangla, paludes tühistada Tartu Halduskohtu
6. aprilli 2010 otsuse osas, millega esitatud kaebus rahuldati ja teha uue otsuse, millega jätta T. Michelise kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti märkinud, et vangla rikkus Korra § 6 lg 2 p-s 1 sätestatut. Vangla ei saanud T. Michelise suhtes nimetatud sätet rikkuda, kuna tema töölt vabastamisel seda sätet ei kohaldatud. 3 Nõustuda ei saa halduskohtu väitega, et kinnipeetavate tööhõivega seonduv saamata jäänud töötasu nõue kuulub tööõiguse regulatsiooni esemesse. Kinnipeetava töökohustus ei kuulu üldpõhimõttena tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, s. t tal puudub lepingusõlmimise vabadus. Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb

§ 41lg-st 2.

Kuigi vanglas töötavatele kinnipeetavatele makstakse

§-i 43 kohaselt töö eest töötasu, ei toimu kinnipeetava töötamine mitte eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne. Subjektiivset õigust endale tööd nõuda kinnipeetaval ei ole. Kuna kinnipeetava igapäevane tööga hõivatus vangla majandustöödel toimub vangla vajadustest sõltuvalt ja vanglal tuleb arvestada, et kinnipeetavate töötamine peab olema produktiivne, siis ei ole tegemist kinnipeetava töölt kõrvaldamisega ning ei ole vaja vormistada vastavat haldusakti päevade kohta, millal kinnipeetava poolt töö tegemiseks vajadus puudub. Töölt kõrvaldamine vormistatakse ainult selleks seadusest tulenevatel alustel. Perioodil 03.06.2009-09.06.2009 puudus samuti vajadus T. Michelise tööjõu kasutamiseks, mis ei tähenda aga, et Tartu Vangla oleks pidanud selle, et kaebajale ei olnud sel hetkel tööd pakkuda, vormistama kaebaja töölt kõrvaldamisena. Halduskohtu otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on kohus pidanud T. Michelisel saamata jäänud töötasu tekkimist tõenäoliseks. T. Michelise töötamise järgi puudus vajadus juba alates 03.06.

1. Tunnistaja ütlustega ning kinnipeetavate tööhõivet kinnitavate tööajagraafikutega on tõendatud, et perioodil 09.06.2009-16.06.2009 ei asendatud T. Michelist teise kinnipeetavaga, mis kinnitab, et isegi siis, kui vangla oleks haldusakti andmisel õiguspäraselt toiminud, ei oleks T. Michelis sel perioodil teinud tööd, mille eest oleks tal tekkinud õigus saada töötasu. Seega mõistis halduskohus T. Michelise kasuks saamata jäänud töötasu välja ainult teoreetilise võimaluse alusel, mis aga kohtupaktikale tuginedes ei anna alust saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Nõustuda ei saa ka halduskohtu poolt tehtud saamata jäänud töötasu arvestusega, kuna ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on kohus arvutuste tegemisel lähtunud. Halduskohus jättis tähelepanuta T. Michelise varasemate kuude töögraafikud, millest nähtub, et ta ei töötanud kindlaks määratud graafiku alusel 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Seetõttu ei ole põhjendatud lähtuda saamata jäänud töötasu arvestamisel põhimõttest, et T. Michelis oleks ajal, kui vangla on tõendanud, et tema töö järele vajadus tegelikkuses puudus, töötanud kõikidel päevadel ja 8 tundi päevas.
2. T. Michelis palub jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on põhjendamata Tartu Vangla väide, et kuna oli suvi ja tööd ei olnud, siis puudus ka vajadus T. Michelist tööle rakendada. Arusaamatuks jääb, millistele alustele on vangla tuginenud kui väidab, et perioodil 03.06.2009-09.06.2009 puudus vajadus kaebaja tööjõu kasutamiseks.
3. Tartu Vangla palub jätta T. Michelise apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks alles kohtuistungil, olles ise olnud varasemalt halduskohtule esitatud kaebuses nõus ka asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Samuti kinnitab T. Michelise piisavat teadlikkust õigusnormidest asjaolu, et ta on oma kaebuses viidanud nii riigivastutuse seaduse kui ka võlaõigusseaduse sätetele ning sidunud need ka enda põhjendustega, mis on piisav tõendus sellele, et T. Michelis oli võimeline halduskohtus oma õigusi ise kaitsma ja et temale riigi õigusabi andmiseks puudus vajadus. Halduskohus ei eksinud, määratledes perioodi lõpukuupäevaks, mil T. Michelis oli õigusvastaselt töölt eemaldatud, 16.06.
4. Halduskohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et T. Michelise töölt eemaldamine oli alates 16.06.2009 õigustatud, kuna selleks 4 hetkeks oli koostatud distsiplinaarmenetluse läbiviija poolt distsiplinaarmenetluse protokoll. Seega oli 16.06.2009 õigusrikkumise toimepanek tuvastatud ning õiguslik alus kaebaja töölt vabastamiseks iseenesest olemas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu
6. aprilli 2010 otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti Tartu Vanglalt Tiit Michelise kasuks välja töölt sunnitult puudutud aja eest 976 krooni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab Tiit Michelise kaebus tervikuna rahuldamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu
7. aprilli 2010 otsuse muutmata. Tiit Michelise apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Toimiku materjalidest nähtuvalt taotles T. Michelis Tartu Vanglalt varalise kahju väljamõistmist (saamata jäänud töötasu alates 03.06.2009 kuni kohtulahendi jõustumiseni) selle eest, et ta töötas 19.03.2009 alates Tartu Vanglas majandustöödel, kuid vangla direktori 09.06.2009 käskkirjaga nr 1-4/892 vabastati ta alates 09.06.2009 töölt seoses töödistsipliini rikkumisega ja õigusrikkumise toimepanekuga. 28.05.2009 toime pandud rikkumise eest karistati T. Michelist 19.06.2009 käskkirjaga nr 1-4/
9. Justiitsministeeriumi 05.10.2009 vaideotsusega tunnistati Tartu Vangla direktori 09.06.2009 käskkiri nr 1-4/892 kehtetuks. Halduskohus rahuldas esitatud kaebuse osaliselt, leides, et kaebaja nõue kuulub tööõiguse regulatsiooni esemesse ja kaebajal on Tartu Vangla vastu nõudeõigus seoses tema ebaseaduslikult töölt vabastamisega, olenemata sellest, et vastustajal puudus alates 03.06.2009 tegelik vajadus kaebaja töö järele. Halduskohus leidis, et ka sel juhul oleks vastustaja pidanud kaebaja töölt vabastamise vormistama

§ 38

lg-s 22 ja Korra § 6 lg 2 p-s 1 sätestatud korras ning kuna seda ei tehtud, on kaebaja töölt vabastamine olnud õigusvastane. Halduskohus mõistis kaebajale vastustajalt välja tasu sunnitult töölt puudutud aja eest perioodil 03.06.2009 - 16.06.

1. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.
2. Tartu Vangla direktori 17.03.2009 käskkirja nr 1-4/366 järgi määrati T. Michelis vangla majandustööle abitöölisena.

§ 38

lg 1 kohaselt kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 39

lg 3 järgi rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel.

§ 43

lg-te 1 ja 2 kohaselt makstakse töötasu ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel ning kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. TLS § 7 p 12 järgi ei laiene töölepinguseadus töötamisele vabaduskaotuse kandmise ajal. Seda, et kinnipeetava töökohustus ei kuulu üldpõhimõttena tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, st tal puudub lepingusõlmimise vabadus, on tõdetud ka näiteks vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes (väljaandja Kirjastus Juura, 2009. a, lk 93). Sealsamas on märgitud, et: „Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb seaduse tasandil veel ka

§ 41

lg-st 2, mille kohaselt kohaldatakse üksnes kinnipeetava järelevalveta töötamisele väljaspool vanglat tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Kuigi vanglas töötavatele kinnipeetavatele makstakse

§-i 5 43 kohaselt töö eest töötasu, ei toimu kinnipeetava töötamine mitte eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu.“ Põhimõttest, et kinnipeetava töötamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, on erandid tehtud üksnes

§ 41

lg-s 2, mille kohaselt laieneb tööõigus kinnipeetavatele, kes töötavad järelevalveta väljaspool vanglat. Samuti laieneb tööõigus kinnipeetavate töötamisele töökaitset puudutavas ulatuses, sest

§ 39

lg 1 järgi peavad kinnipeetava töötingimused vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele.

§ 38

lg 1 sõnastusega osundab seaduseandja aga, et vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne. Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus ning seda tuleb nii vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Subjektiivset õigust endale tööd nõuda kinnipeetaval ei ole. Ülaltoodud sätete kohaselt ei ole vanglal ka kohustust kindlustada kinnipeetav igal juhul ja igapäevaselt tööga. Seda tehakse vastavalt võimalustele, tulenedes seejuures ka vangla igapäevastele vajadustele, mis võib olla väga erinev. Seega, kuna kinnipeetava igapäevane tööga hõivatus vangla majandustöödel toimub vangla vajadustest sõltuvalt, siis ei ole ka neil päevadel, kui kinnipeetavale pole tööd pakkuda, tegemist kinnipeetava töölt kõrvaldamisega või vabastamisega Korra §-de 5 ja 6 mõistes ning vanglal ei ole vaja vormistada vastavat haldusakti päevade kohta, millal konkreetse kinnipeetava poolt töö tegemiseks vajadus puudub ning neid tööle ei viida. Kuna perioodil 03.06.2009 - 08.06.2009 puudus vanglal samuti vajadus T. Michelise tööjõu kasutamiseks (tl 83, tunnistaja E.S. ütlused halduskohtu istungil tl 87 pöördel ja tl 89-90), ei olnud vanglal kohustust vormistada seda perioodi töölt kõrvaldamisena või töölt vabastamisena ning halduskohtu sellekohane etteheide Tartu Vanglale on põhjendamatu. Samuti on ebaõige halduskohtu otsuses toodud väide, et vangla on kaebaja suhtes eiranud Korra § 6 lg 2 p 1 ning et seda on vaideotsuses (tl 14) möönnud ka Justiitsministeerium. Tartu Vangla ei vabastanud kaebajat töölt Korra § 6 lg 2 p 1 alusel, vaid Korra § 6 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel. Vaideotsuses ei heidetud vanglale ette, et see on ebaõigesti kohaldanud või alusetult kohaldamata jätnud Korra § 6 lg 2 p-i 1, vaid leiti, et Korra § 6 lg 2 p-st 2 tulenevalt saab kinnipeetava töölt vabastamise aluseks olla üksnes tuvastatud õigusrikkumine ning õiguserikkumise tuvastamise ajaks saab lugeda distsiplinaarmenetluse protokolli koostamise hetke. Kuna antud juhul vabastati kinnipeetav töölt enne distsiplinaarmenetluse protokolli koostamist, ei olnud kaebaja töölt vabastamise ajaks tegelikult tema õigusrikkumine veel tuvastatud ja seega oli tema töölt vabastamine 09.06.2009 käskkirjaga õigusvastane. 12. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lõike 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu eelkõige kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kohustust ei ole rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et halduskohtu vaidlustatud otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on halduskohus pidanud T. Michelisel saamata jäänud töötasu tekkimist tõenäoliseks perioodil 03.06.2009 - 16.06.2009. Nagu eelnevalt juba märgitud, ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust endale tööd nõuda, vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat võis rakendada tööle vastavalt töö eripärale 6 vangla juhtkonna äranägemisel ning kinnipeetava töö tasustamisel tuli lähtuda töötatud ajast. Olenemata

§-st 37 lg 1 tulenevast kinnipeetava töötamiskohustuse nõudest ei ole vangla kohustatud kinnipeetavat igal juhul tööga kindlustama või rakendama neid vangla majandustöödel, samuti ka ennistama kinnipeetavat igal juhul samale tööle, mida ta tegi enne tema töölt vabastamist. Vastustaja on tunnistaja E.S. ütlustega ning

1. a juuni- ja juulikuu tööajagraafikutega tõendanud, et T. Michelise töötamise järgi vangla pesumajas õmblejana puudus vajadus juba alates 03.06.2009 ning ka perioodil 09.06.2009 - 16.06.2009, kui T. Michelis oli töölt vabastatud hiljem õigusvastaseks osutunud 09.06.2009 käskkirjaga nr 1-4/892 alusel, ei täidetud tema ega temaga sama tööd teinud A. Rosenthali töökohti teiste kinnipeetavatega. Alles 13.07.2009 võeti lisaks A. Denissovile pesumajja õmbleja ülesannete täitmiseks täiendavalt tööle K. Kuningas (tl 84, 89 pöördel, ringkonnakohtu istungi protokoll). Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu arvates seda, et isegi siis, kui kaebaja oleks 09.06.2009 haldusakti andmisel õiguspäraselt toiminud, ei oleks T. Michelis sel perioodil teinud tööd, mille eest oleks tal tekkinud õigus saada töötasu. Seda, et kaebaja ega tema kaaskinnipeetavad ei ole ka varasemalt majandustöödel töötanud nn. täistööajaga e. kõigil tööpäevadel, tõendavad toimikus olevad tööaja arvestuse graafikud (tl 81, 83-84). Kuna tõendatud ei ole, et T. Michelis oleks tingimata saanud perioodil 03.06.2009 - 16.06.2009 töötada vangla pesumajas õmblejana igal tööpäeval 8 tundi päevas, puudub alus asuda seisukohale, et T. Michelis oleks sellel perioodil kindlasti saanud töötasuna 976 krooni ja see summa ongi vaadeldav saamatajäänud tuluna e. varalise kahjuna tulenevalt sellest, et vaidemenetluses tunnistati kehtetuks Tartu Vangla 09.06.2009 käskkiri, millega ta oli alates 09.06.2009 töölt vabastatud. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest (tl 58-59, 89), et pärast kaebaja vabastamist vangla majandustöödelt abitöölise kohalt on kaebajale korduvalt pakutud muud tööd (koristajana, köögitöölisena), kuid T. Michelis on keeldunud neid töid tegemast.
2. Kuigi Justiitsministeeriumi 05.10.2009 vaideotsusega tunnistati Tartu Vangla direktori 09.06.2009 käskkiri nr 1-4/892 algusest peale kehtetuks ja T. Michelise töölt vabastamine 09.06.2009 osutus seetõttu õigusvastaseks, puudub käesoleval juhul alus kaebaja kahjunõude rahuldamiseks, sest pole tõendatud reaalse varalise kahju tekkimine saamata jäänud töötasu näol tulenevalt sellest, et tema töölt vabastamine osutus õigusvastaseks. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebaja kaebus osaliselt rahuldati ning rahuldamisele kuulub Tartu Vangla apellatsioonkaebus. Samal põhjusel ei kuulu rahuldamisele T. Michelise apellatsioonkaebus, milles nõuti saamata jäänud töötasu väljamõistmist ka ajavahemiku eest 17.06.2009 kuni halduskohtu otsuse jõustumiseni.
3. Kuna Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldatakse ja Tartu Vangla on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud menetluskuluna riigilõivu 250 krooni, siis tuleks HKMS § 92 lg 1 alusel see summa T. Micheliselt vastustaja kasuks välja mõista. Kaebaja oli nii halduskohtusse kui ka ringkonnakohtusse kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastatud. Seega leidsid kohtud, et T. Michelis on HKMS § 91 lg 1 mõttes maksejõuetu. Sel põhjusel jääb Tartu Vangla taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kaebajalt HKMS § 92 lg 10 alusel rahuldamata ning tasutud riigilõiv jääb Tartu Vangla enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 7 Maili Lokk