Eeltoodu ei välista aga põhjuslikku seost vastustaja tegevusetuse ja kahju vahel, kui vastustaja piisava tegutsemise korral, ei oleks ründajad saanud kahju tekitada ja rünne oli vastustajale ettenähtav. Sellisel juhul tuleb kahju käsitada vastustaja ja ründajate poolt ühiselt tekitatud kahjuna. Muude isikute osavõtt ega isegi määrav roll kahju tekitamisel ei vabasta avaliku võimu kandjat vastutuses RVastS § 7 lg 1 alusel. Sellisel juhul rakendub koostoimes RVastS § 7 lg-ga 4
lg 1.
lg 1 sätestab: „Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.“ RVastS § 12 lg 4 teisest lausest tulenevat ei saa avaliku võimu kandja osa solidaarvastutuse korral nõuda eraisikult. Küll aga saab eraisiku osa solidaarvastutuse korral nõuda avaliku võimu kandjalt. Avaliku võimu kandjal tekib omakorda tagasinõue kahju tekitamisel osalenud eraisiku vastu (
Rõhutada tuleb ka seda, et kui eraisik on juba hüvitanud kahju, mille eest avaliku võimu kandja ja eraisik solidaarselt vastutavad, ei pea avaliku võimu kandja enam kahju hüvitama (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.