Obsah (4)

§ 1§ 31§ 2§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2010 kell 16.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-19233 Tsiviilasi ECos

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu 3 2-10-19233 seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 26.04.2010 esitas ECOÜ juhatuse liige esitanud avalduse ECOÜ pankroti välja kuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei suuda äriühing püsivalt täita võetud rahalisi kohustusi ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ning ECOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 80 128.58 krooni ja kohustusi vähemalt 915 638.87 krooni, millest maksuvõlad moodustavad 779 096.38 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku omakapital oli seisuga 30.04.2010 -512 995 krooni, seisuga 31.07.2008 oli võlgniku omakapital -477 743 krooni, seisuga 01.07.2008 oli võlgniku omakapital -372 198 krooni. Võlgniku juhatuse liige tunnistab võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning puuduvad võimalused võlgniku majandusliku olukorra parandamiseks, siis on võlgniku

§ 1lg 3 tulenevalt alaliselt maksejõuetu.

Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankroti välja kuulutada. Võlgniku omakapital seisuga 30.04.2010 oli -512 995 krooni, seisuga 31.07.2008 oli võlgniku omakapital -477 743 krooni, seisuga 01.07.2008 oli võlgniku omakapital -372 198 krooni. Negatiivne omakapital näitab, et võlgniku kohustused on oluliselt ületanud võlgniku vara ja seega on võlgniku tulenevalt

§ 1lg 3 olnud maksejõuetu.

Kohtul puuduvad andmed selle kohta, millisest ajast alates ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele ja seetõttu ei ole võimalik tuvastada maksejõuetuse tekkimise täpset aega. Kohtule esitatud andmest ilmneb, et võlgnik oli maksejõuetu juba 01.07.

1. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Eeltoodust tulenevalt pidanuks võlgnik esitama pankrotiavalduse kohtule vähemalt
2. a juulis. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 26.04.2010 olukorras, kus võlgnikul varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevat pankrotiavalduse esitamise tähtaega ja esitanud pankrotiavalduse olukorras, kus võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. 4 2-10-19233 Ajutise pankrotihalduri aruande koostamise hetke seisuga ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril saada täpset ülevaadet vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et ta ei ole olnud võimalik kontrollida, kas võlgniku põhjendused maksejõuetuse tekkimise kohta vastavad tegelikkusele, kuna ei ole saanud ühendust võlgniku koostööpartneriga.

§ 2

viimase lause kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnistega tegu. Ene A on andnud nõusoleku enda nimetamiseks ECOÜ pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 5