← Eesti

2-10-9097/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2010 kell 12.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-9097 Tsiviilasi SCos

§ 30

lg 1 alusel võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda kohtu deposiiti SCOÜ pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 25 000 krooni. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on vastava summa tasunud kohtu deposiiti 29.04.2010. 2 2-10-9097 III Kohtuistung 20.04.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise halduri aruande. IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 23.02.2010 on SCOÜ juhatuse liige esitanud avalduse SCOÜ pankroti välja kuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei suuda äriühing püsivalt täita võetud rahalisi kohustusi ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ning SCOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 1 644.78 krooni, mis koosneb pangaarvel olevast rahast. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 2 010 757 krooni, millest 1 960 234.16 krooni on maksuvõlad. Võlgniku majandustegevus on lõppenud veebruaris 2009. a, töölepingud töötajatega on lõpetatud. Võlgniku 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 2 688 775 krooni, mille 3 2-10-9097 tagajärjel võlgniku omakapital seisuga 31.12.2009 oli – 1 413 659 krooni. Seisuga 02.03.2010 oli võlgniku omakapital – 2 012 502 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara 1 222 korda, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning puuduvad võimalused võlgniku majandusliku olukorra parandamiseks, siis on võlgniku

§ 1lg 3 tulenevalt alaliselt maksejõuetu.

Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2009 oli – 1 413 659 krooni, seisuga 02.03.2010 oli võlgniku omakapital – 2 012 502 krooni. Negatiivne omakapital näitab, et võlgniku kohustused on oluliselt ületanud võlgniku vara ja seega on võlgniku tulenevalt

§ 1lg 3 olnud maksejõuetu.

Kuna võlgniku omakapital seisuga 31.12.2008 oli 1 275 116 krooni, siis järelikult muutus võlgnik maksejõuetuks

  1. a vältel. Kohtul puuduvad andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise täpsema aja kohta. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Eeltoodust tulenevalt pidanuks võlgnik esitama pankrotiavalduse kohtule hiljemalt
  2. a jooksul. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 23.02.2010 olukorras, kus võlgnikul vara praktiliselt puudub ja kohustused ületavad võlgniku vara ligikaudu 1 222 korda. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevat pankrotiavalduse esitamise tähtaega ja esitanud pankrotiavalduse olukorras, kus võlgnikul puudub vara võlausaldajate kohustuste katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnik on alates märtsist
  3. a asunud raiskama oma vara ning võlgniku juhtorgani tegevuses võivad olla pankrotikuriteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, millistel alustel on võlgnik
  4. a võõrandanud oma vara. ning kas tegemist on kuriteotunnustega teoga. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb samuti välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ka vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused pankrotivarasse tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, tegi kohus 22.04.2010 määruses võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda

§ 30

lg 1 alusel kohtu deposiiti SCOÜ pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 25 000 krooni. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu -ja tolliameti kaudu on vastava summa tasunud kohtu deposiiti 29.04.2010. Kuna kohus on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse ja võlausaldaja on maksnud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud rahasumma, siis tuleb SCOÜ pankrot välja kuulutada. Katrin Pon andnud nõusoleku enda nimetamiseks SCOÜ pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.