← Eesti

2-10-7526/6

Obsah (4)§407§162§ 444§173

Tsiviilasi nr.2-10-7526 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 04. oktoobril 2010.a; Valga kohtumaja Tsiv

§407alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning

§162

, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi R. S. vastu täies ulatuses. Välja mõista R. S. võlgnevus seisuga 09.02.2010.a. seitseteist tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa (17 488) krooni 91 senti ja viivis protsendina põhinõudelt (so Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas summalt 9 427,93 krooni) alates 10.02.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud kaks tuhat kolmsada viiskümmend ( 2 350) krooni ning viivis menetluskuludelt ( 2 350 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg1 sätestatud määras X AS kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (04.10.2010.a.). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 18.04.2006.a. sõlmiti poolte vahel määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx krediitkaardi ning mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 500 krooni ulatuses, sularahalimiidiga 2 250 krooni kuus. Lepingu kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et iga kuu 10. puupäevaks oleks kostja arvelduskontol piisavalt vaba raha kaardiga seotud summade debiteerimiseks. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma viivist 0,220% päevas tekkinud võlgnevuselt. Kostja ei täitnud lepingutega võlgnevust tasunud. võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja 2

(5)pole 09.02.1010.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja eest kokku 9 586,18 krooni, millest põhiosa võlgnevus 3 647,93 krooni, põhiosa viivis 5 718,65 krooni, teenustasu 86,25 krooni ja teenustasu viivis 133,35 krooni. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 10.03.2007.a. sõlmiti poolte vahel tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse xxxxxxxxxxxxxxxx krediitkaardi ning mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Tagasimakseks oli kostja igakuine laekumine. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse 21.04.2007.a. Kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud. 09.02.2010.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja eest kokku 7 902,73 krooni, millest põhiosa võlgnevus 5 780 krooni, põhiosa viivis 1 350,51 krooni, intress 743,58 krooni ja menetlustasu 28,64 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingute järgi võlgnevus kokku summas 17 488,91 krooni ja menetluskulud 2 350 krooni. . Menetluse käik Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht oli hagejale, pädevatele ametisutustele ja kohtule teadmata, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjale kätte avalikult ning kohustus kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuigi kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud avalikult 30.07.2010.a. .a. ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas

§ 407

lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks 3

(5)motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 18.04.2006.a. ja 10.03.2010.a. sõlmiti poolte vahel tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingud. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Hageja väidab, et kostja jäi laenusummade ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja oma lepingujärgseid kohustusi täitnud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingud erakorraliselt üles ütlema ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus seisuga 09.02.2010.a. kogusummas 17 488,91 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (9 427,93 krooni) alates 10.02.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg1 sätestatud määras. Menetluskulud

§173

lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 2 350 krooni väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 2 350 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. 4

(5)Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Aare Kaldma kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.