alusel.. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. Asjaolud ja hageja nõue. nõue. 09.08.2010 esitas J V alaealise lapse S M`i, sünd. xxxxx, seadusliku esindaja lapse huvides Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse lapse ülalpidamiseks Ida-Viru Maakohtu otsusega 31.10.2001väljamõistetud elatusraha muutmise nõudes. Hagiavaldusele on lisatud tõendavate dokumentidena lapse – S M``i sünnitunnistus xxxx; kohtutäitur Natalja Malahhova koostatud rahalise nõude (töötasu) arestimise akt 31.12.2001 Ida-Viru Maakohtu otsuses 31.10.2001 tsiviilasjas nr 2-1018/2001 alusel J L (ik. xxxx) kasuks S M`i ülalpidamiseks välja mõistetud elatise (1000 krooni kuus) sissenõudes võlgnikult A M`ilt; abielutunnistus xxxx J L ja V V vahel xxxx sõlmitud abielust; lapsele tehtavate kulutuste arvestus, Eesti Töötukassa teatis 26.07.2010 J Vle makstava töötutoetuse kohta ja otsus toetuse maksmiseks 13.05.2010; Pensioniameti tõend peretoetuse maksmisest J Vle. Hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue. 31.10.2001 on Ida-Viru Maakohtu otsusega mõistetud välja A M`ilt J L (alates 2005.a. perenimega - V) kasuks nende ühise alaealise lapse S M`, sünd. xxxx, ülalpidamiseks igakuine elatis summas 1000 krooni kuus. Lapse ülalpidamiskulud on oluliselt suurenenud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Hageja kalkulatsiooni kohaselt on poolte ühise lapse ülalpidamiskulud käesoleval ajal vähemalt 3000 krooni kuus. Hageja märgib, et need kulutused on vastavalt hageja majanduslikule olukorrale lapse esmatarbe kulutused. Lapse tegelikud vajadused on suuremad – hageja peab vajalikuks ka erinevate arendavate tegevuste pakkumise võimalusi lapsele, kuid ilma kostjapoolse piisava ülalpidamise kohustuse täitmiseta ei ole see võimalik. Hageja on alates 15.04.2010 töötu, temale makstav töötutoetus on 32.90 krooni päevas. Hagejale makstav riiklik peretoetus on summas 600 krooni kuus. Muid sissetulekuid lapse emal ei ole. Kostja poolt makstav elatis 1000 krooni kuus ei ole piisav. Kostja majanduslik olukord ei ole hagejale täpselt teada, kuid hagejale teadaolevalt töötab kostja ja tema töötasu on ca 12 000 krooni kuus. Teisi lapsi kostjal ei ole. Perekonnaseaduse (PkS) § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 99 lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste, kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on seisukohal, et arvestades hageja ja kostja varalist olukorda ning lapse vajadusi ja hageja tulumaksukohustust, on õiglane ja otstarbekas muuta elatise suurust ja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatis 3000 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, s.o. alates 06.08.2010. Nimetatud summa sisaldab ka tulumaksu. Hageja on nõustunud asjas kirjaliku menetlusega ning esitanud kohtule ka taotluse, et juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks, rahuldaks kohus hagi 3 asjas tehtava tagaseljaotsusega. Kohtumenetluse käik Kohus võttis 23.08.2010 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja vastuväited Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 11.10.2010, kuid kohtu määratud tähtajaks ta vastust hagiavaldusele ei ole esitanud. Kohtu otsustuse aluseks olevad asjaolud ja põhjendid. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid tema elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 11.10.2010 kostjale isiklikult. Seega oli kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 25.10.2010.
lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastuse mitteesitamisel
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hageja on esitanud juba hagiavalduses nõude aluseks olevad asjaolud ja märkinud ära nõude õiguslikud alused Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega sisuliste vastuväidete ja vajadusel ka taotluste esitamiseks. Vastavalt alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. (PkS) § 120 lg 1 tulenevalt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PkS § 120 lg 4 kohaselt ei välista ka ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. 4 Seega, J V lapse hooldajana ja tema seadusliku esindajana oli õigustatud lapse eest tema ülalpidamiseks teise vanema vastu elatisenõudes hagi esitama. Elatisehagi on kohtusse esitatud 09.08.2010 (avaldus on koostatud 06.08.2010). Kostja ei ole teatanud ega tõendanud, et ta oleks alates hagimaterjalide kättesaamisest alates asunud hageja nõutud suuruses elatusraha maksma. PkS § 99 lg 1 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 100 lg 1 tulenevalt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PkS § 100 lg 4 tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
S § 99 tulenevalt rahuldamisele hageja esitatud asjaoludel ja ulatuses.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tagaseljaotsusega hagi täielikul rahuldamisel on põhjendatud jätta asjas esinenud menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude osas kohtule nimekirja ega vastavaid tõendavaid dokumente ei ole esitanud. Kuivõrd kohus ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude osas taotluse esitamiseks, siis on hagejal
lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus
Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 07. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.