← Eesti

3-10-270/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-270 Haldusasi Se

) § 8 lg-le 2 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) §-le 12 tuginedes lukustada alates 28.01.2010 kuni asjaolude väljaselgitamiseni S7 osakonna kambrite uksed. Korraldust põhjendati asjaoluga, et samal päeval toimunud läbiotsimise käigus leiti kahest kambrist isevalmistatud torkeriistad. 2. 01.02.2010 esitas Sergei Jerin Tartu Halduskohtule kaebuse ja palus, et kohus tuvastaks Viru Vangla 28.01.2010 korralduse nr 1.1-4/19 õigusvastasuse. Kaebuse kohaselt on vangla

§ 8

lg-t 2 ja mõistet julgeolek valesti kohaldanud ja tõlgendanud ning rikkunud sellega kaebaja

§-st 41 ja Euroopa vanglareeglistikust tulenevaid õigusi. Oma huvi põhjendas S. Jerin sooviga esitada tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise taotlus. Direktori asetäitjal puudus pädevus vaidlustatava käskkirja andmiseks ning tegemist on ilma süüdlaste väljaselgitamiseta toimunud kollektiivse karistamisega. 3. Viru Vangla kirjalikus vastuses paluti S. Jerini kaebust mitte rahuldada. Kaebajal puudub põhjendatud huvi. Paljasõnalist väidet kahju hüvitamise kaebuse esitamise kohta tulevikus ei saa lugeda põhjendatud huviks.

§ 8

lg 2 alusel oli vanglateenistusel õigus S7 osakonna kambrite uksed lukustada julgeoleku kaalutlustel, seega ei olnud tegemist vangla õigusvastase tegevusega. Kambrite lukustamine võis küll kaebajale ebamugavust tekitada, kuid iga ebamugavustunne ei ole võrdsustatud inimväärikuse rikkumisega. HALDUSKOHTU LAHEND

  1. Tartu Halduskohus jättis
  2. märtsi 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla 28.01.2010 korraldus nr 1.1-4/19 kaalutlusotsustus, mille puhul on vanglal väga ulatuslik kaalutlusruum. Viru Vangla vaidlustatud korraldus järgib haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 54 toodud õiguspärasuse eelduseid, sest on antud pädeva vanglaametniku poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas. VSkE § 12 järgi on

§ 8

lg 2 kohase otsuse tegemine selle direktori asetäitja pädevuses, kellele allub vangistusosakond. Vaidlustatud korraldus ongi antud vangistuse alal direktori ülesandeid täitnud vanglaametniku poolt. Korraldus sisaldab endas viiteid asjakohaste õigusaktide sätetele, selles on esitatud faktiline alus ja põhjendused ning on võimalik mõista, miks oli piirangu kehtestamine vajalik. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et S7 osakonna kahest kambrist leiti isevalmistatud torkeriistad, millede suhtes saab järeldada, et tegu võib olla vigastuste tekitamist võimaldavate ja seega vangla julgeolekut ohustavate esemetega. Julgeolekuosakonna spetsialisti poolt koostatud õiend ja fotod kinnitavad, et tegemist oli kambrites asuvate seebialuste küljest pärinevate metalloradega. Kuna need puudusid ka paljudes teistes kambrites, oli vajadus asjaolusid kogu osakonna ulatuses selgitada vaieldamatult olemas ning selleks valitud meede eesmärgi suhtes igati proportsionaalne. Ükski kohtule esitatud väidetest ja tõenditest ei anna alust arvata ka seda, et rikuti võrdse kohtlemise või muud õiguse üldtunnustatud põhimõtet, rakendatud meetme otstarbekuse üle otsustamiseks halduskohtul aga õigus puudub. Vaidlustatavas korralduses ei viita miski sellele, et otsuse tegemise aluseks oleks olnud vangla soov S7 osakonna kinnipeetavaid piirangu kehtestamise läbi karistada. Seega on kaebaja vastavad väited alusetud. Alusetu on ka kaebaja seisukoht mõiste „julgeolek“ väära tõlgendamise kohta. Mõistet „julgeolek“ saab lisaks seaduseandjale sisustada vaid konkreetne vangla oma eripäradest lähtuvalt ning kinnipeetavatel vastavat õigust pole.

§-le 41 tuginemisel on kaebajal jäänud tähelepanuta asjaolu, et selle paragrahvi teine lõige lubab vangla julgeoleku kaalutlustel kohaldada ka selliseid piiranguid, mida pole seaduses konkreetselt sätestatud. Euroopa vanglareeglistik on liikmesriikidele üksnes soovituslik. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset sätet, millisest tulenevaid soovitusi tema puhul ei järgitud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. S. Jerin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  2. märtsi 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti tõlgendanud norme ja rikkunud materiaalõigust. 2 Halduskohtu seisukoht, et vanglal oli ulatuslik kaalutlusruum arutleda põhjendatud vajaduse üle kambrite lukustamiseks, on vale, kuna kõik on keelatud, mis ei ole seadusega lubatud. See puudutab vanglaametnikke, kuna selle põhimõtte mittetäitmine võib kaasa tuua seaduserikkumise. Euroopa karistusreeglites Rec

(2006)2 on kirjas, et sektsiooni kõikide kambrite sulgemist võib kasutada vaid massirahutuste puhul või põgenemise vältimiseks, muidu on see

§-i 41 rikkumine. Asja materjalidest nähtub, et kambrist nr 8108 keelatud esemeid ei leitud ja järelikult karistati kaebajat, suleti kambrisse alusetult ja seadust rikkudes.

§ 66lg-st 1 nähtub, et vangla tagab üldise julgeoleku vanglas ja sellele on ka Euroopa karistusreeglites Rec

(2006)2 tõlgendus antud, kuid halduskohus manipuleerib seaduse ja antud normiga. Seadus on selleks, et ametnikul ei tekiks soovi kinnipeetavat põhjendamatult karistada ja kohus peab lõpetama ebaseadusliku tegevuse. Alates aastast 2004 tõlgendatakse seadusi vastavalt Euroopa normidele.
  1. Viru Vangla palub jätta S. Jerini apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on vaidlustatud korraldus õiguspärane. S7 osakonna kahest kambrist avastati isevalmistatud torkeriistad, millised on VSkE § 641 p 1 kohaselt kinnipeetavatele vanglas keelatud esemed. Torkeriistade omamine kinnipeetavate poolt vanglas on julgeolekut suurel määral ohustav asjaolu. Seoses vajadusega välja selgitada, kes ja mis eesmärgil torkeriistad osakonda S7 toimetas, tuli osakonna kambrite uksed sulgeda. Seega toimus kambrite lukustamine vangla julgeoleku huvides. Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Järelevalve on kontroll kinnipeetavate üle, mis peab tagama vangla kui süsteemi normaalse toimimise, kinnipeetava õiguste ja kohustuste täitmise, kinnipeetavate ja vanglapersonali ohutuse. Kinnipeetavate poolt torkeriistade omamine seab ohtu vangla julgeoleku ning sellistesse juhtumitesse tuleb suhtuda tõsiselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  3. märtsi 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kohus on rikkunud materiaalõigust ja kohaldanud seda ebaõigesti.

§ 8

lg 2 kohaselt võib vangla põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Antud juhul on vaidlustatud korraldust põhjendatud sellega, et S7 sektsiooni kahest kambrist leiti läbiotsimise käigus isevalmistatud torkeriistad, mis on vanglas keelatud esemeteks. Torkeriistasid saab lugeda ka vangla julgeolekut ohustavateks esemeteks, kuna nendega on võimalik kahjustada vangla ametnike, kaaskinnipeetavate ja enda tervist. Kuna antud juhul tuli torkeriistade leidmisega seotud asjaolud välja selgitada, siis on vastustajal õigus lukustada S7 osakonna kambrite uksed. Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud Euroopa karistusreeglite rikkumisele. Samas nähtub kaebusest, et tegelikult on kaebaja silmas pidanud Euroopa Vanglareeglistiku rikkumist. Samas ei ole Euroopa Vanglareeglistikus olemas sätet, mis keelaks sektsiooni kõikide kambrite sulgemist välja arvatud juhul kui see on vajalik 3 massirahutuste puhul või põgenemise vältimiseks. Seega jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta. Asjaolu, et kaebaja kambrist ei leitud keelatud esemeid, ei anna veel vaidlustatud haldusakti lugeda ebaseaduslikuks. Samuti ei ole kaebajat võrreldes teistega koheldud ebavõrdselt, sest lukustati kõikide S7 osakonna kambrite uksed. Kaebaja pidi küll sellega seoses kannatama teatut ebamugavust, kuid sellist käitumist ei saa lugeda

§ 41rikkumiseks.

Kuna vaidlustatud haldusakt oli eesmärgipärane ning ei ole rikutud ka võrdse kohtlemise põhimõtet, siis puudub alust haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.